Esileht › Pereelu ja suhted › Lastetud naised, kas te tunnete samamoodi?
Jälle, mitte KAS saab vaid KUIDAS saab, saan aru, et sinul valikut pole. Minul on valik ja ei saa.
Kas ja kuidas tahtsin kirjutada, kuidas=mis vanuses, kellega, mil moel (IVF sinna takka). Muidugi, seda sa siin teemas kõigile rõhutadki, et sul on valik.
Jälle, mitte KAS saab vaid KUIDAS saab, saan aru, et sinul valikut pole. Minul on valik ja ei saa.
Kas ja kuidas tahtsin kirjutada, kuidas=mis vanuses, kellega, mil moel (IVF sinna takka). Muidugi, seda sa siin teemas kõigile rõhutadki, et sul on valik.
Jah, äkki paneb mõned teised naised ka aru saama, et tegemist on valiku, mitte kohustusega.
Jah, äkki paneb mõned teised naised ka aru saama, et tegemist on valiku, mitte kohustusega.
Just, aga mina ütlen, et mina soovin lapsi saada, aga kahjuks vanus sealmaal, et pole eriti aega siin mõelda kohustustest. Teatud hetkel tuleb joosta rongile või rongilt maha jääda.
Kui juba rongil oled, siis võid keel vestil ähkida ja puhkida, aga kui sa rongile ei jõuagi, siis sul lihtsalt tuleb uus rong, aga fertiilses eas see rong lõpuni ei tule.
Mulle meeldib, et sellel ja sellel teemal on täpselt sama palju vastuseid. Saan TA otsusest ülihästi aru, ise ka ei taha sellisesse maailma lapsi tuua.
Mina olin ka kaua lastetuse pooldaja, kuna lapsed ei meeldinud eriti (kuigi ma ise lastele meeldisin, venna ja sõbrannade lapsed olid suured sõbrad, joonistasid pilte ja käisid juttu rääkimas). 33-aastaselt tutvusin uue elukaaslasega, kellega abiellusin. Siis tegi mees ettepaneku saada ühine laps, kõhklesin küll – olin vabadusega harjunud, tegin head karjääri. Aga sündiski esimene laps – see muutis kõik mu suhtumise, laps on midagi muud, kui kass või naabri koerad. Teist last tahtsin juba ise. Tänaseks on üks laps juba täisealine, elab eraldi, noorem on gümnaasiumis. Ja ma tõesti olen õnnelik, suurim viga oleks olnud jätta lapsed sünnitamata. Karjääriga ei juhtunud midagi ja mis stressist te räägite?
Olen TA.
Minu arvates ei ole selles midagi halba, et arenenud ühiskonnas on tekkinud standardid. Et laste saamine pole enam iseenesestmõistetav vaid on hakatud aru saama, et tegemist on raske töö ja suure vastutusega. Arutut paljunemist jääb aina vähemaks, sest noored on hakanud mõtlema, et kas nad saaksid hakkama mitte ainult rahaliselt vaid suudaks ka vaimselt terve lapse kasvatada. Just laste saamine on minu arvates egoistlik, sest selleks piisab ainult indiviidi soovist, aga lapse tunded ei huvita mitte kedagi. Siit teemast õhkub tugevalt vägagi egoistliku suhtumist, et laps tuleks saada, sest lihtsalt tahad ja, et ei peaks üksinda olema tulevikus. Aga mitte keegi ei räägi lapse tunnetest. Keegi ei mõtle, et laps on tulevane inimene, kes peab ise oma eluga tulevikus toime tulema ja selleks on ka tervet psüühikat vaja. Kas tavaline inimene suudab vaimselt terve inimese kasvatada? Üldiselt mitte. Kas me mõtleme ka sellele, mis ühiskonda me need lapsed toome? Üldiselt mitte. Minu jaoks ei päde mitte ükski argument siin teemas välja toodutest piisavaks, et siia ilma laps tuua. Mainisin ennist, et mulle lapsed ei meeldi, aga tegelikult lastel otseselt pole vigagi, viga on selles, et nad kasvavad ükskord suureks.
Kas sinu pojad kistakse sõtta? Ei?? Pole hullu miskit!
Kas sinu pojad kistakse sõtta? Ei?? Pole hullu miskit!
Kust sa tead, mis 18 aasta pärast toimub? Geopoliitiliselt asume alati Venemaa kõrval.
Kas sinu pojad kistakse sõtta? Ei?? Pole hullu miskit!
Kust sa tead, mis 18 aasta pärast toimub? Geopoliitiliselt asume alati Venemaa kõrval.
Mida teeb sinusugune naine pere planeerimise foorumis?
Kas sinu pojad kistakse sõtta? Ei?? Pole hullu miskit!
Mees saadetakse sõtta, ei päästa see vasektoomia.
Kas sinu pojad kistakse sõtta? Ei?? Pole hullu miskit!
Kust sa tead, mis 18 aasta pärast toimub? Geopoliitiliselt asume alati Venemaa kõrval.
Mida teeb sinusugune naine pere planeerimise foorumis?
Ühesõnaga pere planeerides ei tohi mõelda? Pere planeerimine on ka laste mitte planeerimine. Ainult mees ja naine on ka perekond.
Kas sinu pojad kistakse sõtta? Ei?? Pole hullu miskit!
Mees saadetakse sõtta, ei päästa see vasektoomia.
Miks sa nii kibestunud oled?
Miks sa nii kibestunud oled?
Sest vaatasin öösel Trisha Paytase imelist kogemust emaks saamisel.
Eiei, sina ei tea teda, aga mina tean.
Ning kibestunud kuidas? Mees saadetaksegi sõtta. Kust sa tead, et ei saadeta.
Miks sa nii kibestunud oled?
Sest vaatasin öösel Trisha Paytase imelist kogemust emaks saamisel.
Jah, tähtis on emaks saada, sest see on nii imeline kogemus, aga see, et kas see väike pamp, kes sulle rinnale asetatakse ka pärast emme dopamiini laksu rõõmus on, ei huvita kedagi. Egoismi musternäide.
Jah, tähtis on emaks saada, sest see on nii imeline kogemus, aga see, et kas see väike pamp, kes sulle rinnale asetatakse ka pärast emme dopamiini laksu rõõmus on, ei huvita kedagi. Egoismi musternäide.
??? Mis pamp? Sind poleks, kui sinu vanemad poleks sind saanud. Aga tore on ju, saate mehega kahekesti olla ja valikuid teha.
Ning kibestunud kuidas? Mees saadetaksegi sõtta. Kust sa tead, et ei saadeta.
See foorum on ikka nii v*tuviha täis kui üldse olla saab. Naised kambakesi ühe kallal nokkimas, kes on ilmselgelt oma mehega rõõmus ja rahul. See ei saa ju võimalik olla, et mees ongi truu ja hea, kindlasti juhtub midagi halba ja mees läheb noorema juurde või saab sõjas surma. 😀 Kui see pole klassikaline kibestunud küüniku jutt siis mis on üldse?
Jah, tähtis on emaks saada, sest see on nii imeline kogemus, aga see, et kas see väike pamp, kes sulle rinnale asetatakse ka pärast emme dopamiini laksu rõõmus on, ei huvita kedagi. Egoismi musternäide.
??? Mis pamp? Sind poleks, kui sinu vanemad poleks sind saanud. Aga tore on ju, saate mehega kahekesti olla ja valikuid teha.
Otsuse mind saada tegid minu vanemad, mitte mina. Aga seda kiputakse ära unustama.
See foorum on ikka nii v*tuviha täis kui üldse olla saab. Naised kambakesi ühe kallal nokkimas, kes on ilmselgelt oma mehega rõõmus ja rahul. See ei saa ju võimalik olla, et mees ongi truu ja hea, kindlasti juhtub midagi halba ja mees läheb noorema juurde või saab sõjas surma. ???? Kui see pole klassikaline kibestunud küüniku jutt siis mis on üldse?
Rõõmus ja rahul naine on tõõmus, et üks naine sünnitas talle imelise mehe ja ei taha mehest ilma jääda. Kuyldavasti mobilli alla kuni 60 isikud. Kui mees on täna 35, liida 18 juurde, mida ütles, ongi alla 60 täis.
Otsuse mind saada tegid minu vanemad, mitte mina. Aga seda kiputakse ära unustama.
Jaa, aga sa ei pea seda täiel rinnal elama mingite sõprade ja meestega.
See foorum on ikka nii v*tuviha täis kui üldse olla saab. Naised kambakesi ühe kallal nokkimas, kes on ilmselgelt oma mehega rõõmus ja rahul. See ei saa ju võimalik olla, et mees ongi truu ja hea, kindlasti juhtub midagi halba ja mees läheb noorema juurde või saab sõjas surma. ???? Kui see pole klassikaline kibestunud küüniku jutt siis mis on üldse?
Rõõmus ja rahul naine on tõõmus, et üks naine sünnitas talle imelise mehe ja ei taha mehest ilma jääda. Kuyldavasti mobilli alla kuni 60 isikud. Kui mees on täna 35, liida 18 juurde, mida ütles, ongi alla 60 täis.
Mis siis? Läheb nii siis läheb. Kaotada lisaks mehele ka poeg on mõistlikum?
Otsuse mind saada tegid minu vanemad, mitte mina. Aga seda kiputakse ära unustama.
Jaa, aga sa ei pea seda täiel rinnal elama mingite sõprade ja meestega.
Ja sina tuled ütlema kuidas keegi elama peab? 😀
Mis siis? Läheb nii siis läheb. Kaotada lisaks mehele ka poeg on mõistlikum?
Jah.
Ja sina tuled ütlema kuidas keegi elama peab? ????
Ei, aga inimene, kes ei taha eriti elada, ei ole esiteks suhtes, rääkimata abielust. Sa võtad elult hüved, aga süüdistad ema sinu sünnitamises.
Ja sina tuled ütlema kuidas keegi elama peab? ????
Ei, aga inimene, kes ei taha eriti elada, ei ole esiteks suhtes, rääkimata abielust. Sa võtad elult hüved, aga süüdistad ema sinu sünnitamises.
Misasja??? Kus ma olen oma ema süüdistanud? 😀 Häbi pole juba nii vara hommikul purjus olla?
Misasja??? Kus ma olen oma ema süüdistanud? ???? Häbi pole juba nii vara hommikul purjus olla?
Läbi lillede süüdistad kõiki emasid. Lähen kohe magama, siin võibväsimus kõneleda.
Ja sina tuled ütlema kuidas keegi elama peab? ????
Ei, aga inimene, kes ei taha eriti elada, ei ole esiteks suhtes, rääkimata abielust. Sa võtad elult hüved, aga süüdistad ema sinu sünnitamises.
Ise ikka saad aru, mida kirjutad? Sest teised küll ei saa.
Mul ei ole lapsi ja lähiaastatel neid teadlikult ei planeeri, aga kunagi nad ilmselt siiski tulevad. Praegu on minu jaoks kõik tingimused täidetud, et võiks rahuliku südamega 1-2 väikest inimest üles kasvatada.
Kunagi olin täielik vastane ja kindel, et minust vanemat ei saa. Hädapärast olen teiste lapsi mõne tunni valvanud ja juba see oli väga kurnav. Nüüd olen aru saanud, et teiste lapsed ei peagi mind köitma, isiklik laps on ikka midagi muud. Mul oli ettekujutus, et kui ma ei vaimustu võõraste lastest nii, nagu mõni seda teeb ja nendega kohe klikib, ju siis pole minus seda vanema materjali.
Hetkel tunnen, et mul oleks ka päriselt palju pakkuda ja raatsiksin oma aega panustada. Igaühel saabub see valmisolek või küpsus erineval ajal. Mõnel ei saabugi ja see on samuti normaalne, pole vaja ennast ja lapsi piinata neid vastumeelselt saades. Seepärast ei ole minu meelest arukas teisi pommida selle lasteküsimusega, minu meelest on see väga isiklik teema.
Üks minu vanematest, kes pole mind kasvatanud ja kellega ma harva suhtlen, üritab mind pea igal suhtluskorral ärgitada lapsi saama. Ka siis, kui olin kindel, et ma neid ei soovi, ei pannud ma seda pahaks. Ta on pärit teistsuguste väärtustega põlvkonnast ja see aspekt ei häirinud mind nii, et oleks tundnud vajadust kuidagi reageerida. Samas võib arvata, et nii mõnigi pidanud enda piire taoliste vanemate suhtes kehtestama.
See n-ö kaudne surve seoses pereloomisega tulebki ühiskonnas levivatest hoiakutest, mille me oleme alateadlikult üles korjanud. No bioloogilised protsessid mängivad nagunii oma rolli. Kui sinna lisada ka teiste tüütud päringud, võibki tunduda, et igalt poolt justkui suruks keegi ja seepeale võetakse vahel kaitsepositsioon, kui peab õigustama oma laste mittesaamise soovi. Enamasti küsijat tegelikult väga ei huvitagi.
Üks asi jäi mulle ka silma siinsete vastuste hulgast. Kui tehakse lapsi ootusega, et nad oleks vanemate meelelahutuseks ja seltsiliseks. Kumab läbi hirm üksijäämise ees. Vot see lõppeb küll tõenäoliselt suure pettumusega, sest mida rohkem ahistada, seda kaugemale tõmbutakse. Minu kujutlusse tekib kohe selline vanem, kes pidevalt helistab ja käib peale küsimusega, miks talle külla ei tulda. Tegelikult võiks küsida seda iseendalt, kas ma tegin (omal ajal) midagi valesti, et lapsed ei taha tulla. Teiseks, miks nad peaks seda tahtma. Kas ma arvan, et lapsed on mulle nüüd võlgu, et ma nad üles kasvatasin?
Mulle väga meeldib oma vanemat külastada, sest ta on lihtsalt väga hea ja tore inimene. Lausa meditatiivne on tema juures viibida. Pärast seda on alati hea enesetunne ja akud oleks nagu täis laetud. Käin seal omast soovist, mitte survestamisest või kohusetundest.
Esileht › Pereelu ja suhted › Lastetud naised, kas te tunnete samamoodi?
