Naised kes mingil tervislikul põhjusel lapsi ei saa – kas te tunnete nagu teid oleks (või teid ongi) seetõttu millestki ilma jäetud, et teid oleks seetõttu tööjõuturul diskrimineeritud või muudmoodi alla surutud ühiskonnas?
Naised kes mingil tervislikul põhjusel lapsi ei saa – kas te tunnete nagu teid oleks (või teid ongi) seetõttu millestki ilma jäetud, et teid oleks seetõttu tööjõuturul diskrimineeritud või muudmoodi alla surutud ühiskonnas?
Lastekarja omanikud ning ka kehvas suhtes olevad inimesed soovivad teistele ka stressirikast elu peale suruda, ära pane tähele ja naudi alles jäävat raha ja närve. Otsivad kaaskannatajaid, et oma kommuunis kehva elu veiniklaasi taga kurta.
Otsisin rannas just vaiksema koha sest lasteaia omanik ei saanud oma järeltulijatega hakkama ja kisa ning vanema närvilisus tüütas ära.
Ma arvan, et pigem on tööandjal hirm, et võtab naise tööle ja siis mõne aja pärast jääb naine lapseootele.
Allasurumist hakkab kindlasti kohtama lapsevanematelt ja võib olla ka traditsioonilisema mentaliteediga suguvõsades aga täiskasvanud inimesena saab ise valida kellega ja kui palju suhtled.
Mina olen lastekarja omanik ja mul pole mitte midagi selle vastu kui mõni ei saa või ei taha lapsi ja pole neid kunagi saanud. Kui keegi on pikalt üritanud last saada ja pole õnnestunud, siis on mul kahju, aga kui mõni on hea meelega lastetu, siis on ju hästi. Mina olen ka oma lastekarjaga õnnelik.
Täisväärtuslikku ja õnnelikku elu saab elada nii lasteta kui lastega.
Naised kes mingil tervislikul põhjusel lapsi ei saa – kas te tunnete nagu teid oleks (või teid ongi) seetõttu millestki ilma jäetud, et teid oleks seetõttu tööjõuturul diskrimineeritud või muudmoodi alla surutud ühiskonnas?
Lastekarja omanikud ning ka kehvas suhtes olevad inimesed soovivad teistele ka stressirikast elu peale suruda, ära pane tähele ja naudi alles jäävat raha ja närve. Otsivad kaaskannatajaid, et oma kommuunis kehva elu veiniklaasi taga kurta.
Otsisin rannas just vaiksema koha sest lasteaia omanik ei saanud oma järeltulijatega hakkama ja kisa ning vanema närvilisus tüütas ära.
Ühiskonna õelus ja egoistlikkus on need, mis tegelikult restarti vajavad. Mul on väga kahju, et sa kaasinimestesse ja nende elu valikutesse niimoodi hinnangutest pimedana suhtud. See räägib sinust endast rohkem, kui sa arvatagi oskad.
kuna olen veel selles vanuses kus ma VÕIKS lapsi saada, siis tajun küll tööalaselt diskrimineerimist stiilis ‘kohe jääb rasedaks ja koju’. tuleks juba 40 ette, siis ehk jäetaks rahule.
muus osas – on inimesi kes tahavad suhelda ainult teiste lapsevanematega. aga mis mul sellest – kui ei osata muust kui lastest rääkida, siis mul väga kahju ka pole. päris sõbrad on läbi aastate samad, lastega või ilma.
Mina olen lastekarja omanik
See on küll päris JUBE seisukoht.
Et perekoolikas tuleb ja ütleb, et ta OMAB teisi inimesi.
Kas vähemalt osagi neist ei ole juba suured ja pole sinu orjapidamise vastu protestima hakanud?
Mina olen lastekarja omanik
See on küll päris JUBE seisukoht.
Et perekoolikas tuleb ja ütleb, et ta OMAB teisi inimesi.
Kas vähemalt osagi neist ei ole juba suured ja pole sinu orjapidamise vastu protestima hakanud?
Jälle üks, kes kõike sõna-sõnalt võtab. Kaevata ei taha kuhugi?
Aga näteks madalama palga peale jäämine, mehe mitteleidmine?
Naised kes mingil tervislikul põhjusel lapsi ei saa – kas te tunnete nagu teid oleks (või teid ongi) seetõttu millestki ilma jäetud, et teid oleks seetõttu tööjõuturul diskrimineeritud või muudmoodi alla surutud ühiskonnas?
Ei. Üldse mitte. Pigem vastupidi.
Aga näteks madalama palga peale jäämine, mehe mitteleidmine?
A. Räägitakse lastetysedt, mitte mehetusest. Mehed on lasteta naistest ülihuvitatud
B. Et tööandja edutab ja maksab suuremat palka naisele, kes on üle nädala hoolduslehel või koolivaheajapuhkusel või lapsega arstil või teda trenni viimas? Tõesti?
Arvestades enda suhteliselt viletsat tervist (krooniline haigus), olen teinud siiski arvestavat karjääri, seega tööjõuturul diskrimineerimist pole. Enda tuttavad, kellest enamik ei tea mu terviseprobleemist (ei paista õnneks välja), on piisavalt arukad, et mitte teisi õpetama tulla, kuidas peab elama ja et igal naisel peab olema vähemalt 1 laps. Mõni kord on suhteliselt võõrad uurinud, et kuidas sa plaanid vanana hakkama saada, kui sul pole kedagi, kes su eest hoolitseb. See on küll kurb, kui lapsi saadakse vaid vanaduspõlve kindlustamiseks.
Inimesed, elage oma elu ja ärge teisi õpetage, kuidas elada! See, keda õpetama hakatakse võib olla oma nägemus elule. Kellele meeldib suur lastekari, andku minna, kes tunneb, et ei taha lapsi, ka see on tema õigus. Kes ei saa lapsi, sellele pole mõtet tulla ütlema, et lastekodud on lapsi täis.
Aga näteks madalama palga peale jäämine, mehe mitteleidmine?
statistika ütleb, et madalama palga peal on emad, mitte ilma lasteta naised.
küll võib madalamat palka põhjustada see terviseprobleem, mis ka lastetust põhjustab. aga ega sinna midagi teha ei saa. keegi pole endale neid terviseprobleeme meelega valinud.
ja mehe leidmine on ka hoopis lihtsam, kui lapsi pole. suurem valik ja saab ka kõrgema lennuga mehi. boonus on ka see, et kui suhtes pole lapsi, pole vaja halba suhtesse aastateks kinni jääda laste pärast. ja mehed teavad seda ja saavad sellest aru. kui mees teab, et koos ollakse aiult selle präast et koos on hea ja armastus, mitte majanduslikel põhjustel või laste pärast, siis nad päriselt tegelevad hea suhte hoidmisega, et see läbi ei saaks.
Jõuka mehena tunnistan, et minu hoole alla saamiseks on lastetutel naistel kõvasti suuremad võimalused. Kaasavaraga naistel 0.
Miks võtta naine koos mingi kära ja tüli tekitava lapsega? Võõrast seemet üles kasvatavatest meestest aru ei saa, muidu ei saa naisi vb.
Räägitakse lastetysedt, mitte mehetusest. Mehed on lasteta naistest ülihuvitatud
Olen lastetu, pole märganud seda ülisuurt huvi meeste poolt. Aga hea teada siis, et vallalisena justkui peaks olema lootust. Ühiskond ja teised naised vaatavad lastetutele naistele viltu, aga meeste seas peaks siis väga hinnatud kaup olema.
Mis puudutab lapsi ja lastetust, siis see “Kuidas sa vanana hakkama plaanid saada, kui lapsi pole?” ja vanaduspõlve nn kindlustamine on küll täiesti eluvõõras jutt. No vaadake ringi. Enamus vanuritel ju on lapsed. Ja lapselapsed. Aga sellegipoolest veedavad oma päevi enamuses üksi. Jah, kui enam üksi kuidagi hakkama ei saa, siis normaalsed lapsed käivad ikka abis ka. Aga enamuses elatakse ju kuskil kaugemal või on lastel endalgi elud nii hõivatud. Seda abi suudetakse osutada ka vaid pelgad paar korda nädalas ehk. Enamus ajast peab see vanainimene ikkagi üksi jääma. Ja kui lastel vähe aega, tervis vanuril juba päris kehv, pannakse üldse vanadekodusse ära.
Seega ei näe ma mingit eelist eriti laste omamisel. Tõenäoliselt istud vanana ikka üksi enamus ajast ja oled hädas, kuidas oma igapäevased toimetused ära teha. On näiteks eesti keskmine 2 last, siis üks elab välismaal, teine on ülihõivatud ja ka nt väikelastega. Ja oled ikka üksi.
Mis siis tegema peaks? Igaks juhuks 4+ last, et vähemalt keegi saaks aidata?
On egoistlik arvata, et lapsed saavad ja soovivad aastaid oma vanemate eest hoolt kanda. Igal ühel on omad elud, oma lapsed ja hea kui jõuab seda vanurit aidata.
Ma ei usu, et pereta vanureid riik ka täiesti üksi jätab. Ikka on sotsiaalametnikud selleks, igasugu Toidupangad jms abi.
Jõuka mehena tunnistan, et minu hoole alla saamiseks on lastetutel naistel kõvasti suuremad võimalused. Kaasavaraga naistel 0.
Miks võtta naine koos mingi kära ja tüli tekitava lapsega? Võõrast seemet üles kasvatavatest meestest aru ei saa, muidu ei saa naisi vb.
Pigem on asi selles, et teatud vanusest alates on lihtsalt valdaval enamusel naistest lapsed. Ongi meestel valida, kas üldse mitte naine või selline, kel eelnevatest suhetest lapsed.
Ma olen natuke üle 30, lapsi ei ole, aga tahaksin neid saada õige inimesega. Aga samamoodi on väga raske leida selles vanuses meest, kellel lapsi eelnevast kooselust poleks.
Mulle küll pole kunagi eriti võõrad lapsed meeldinud, aga enda lapsi ikka tahaks ja neid armastaks. Isegi kui ma praegu mõtleks nii nagu kunagi, et ma ikka lapsi ei taha, siis tunduks mulle need lapsi üldse mitte sallivad mehed kindlasti ohumärgina. Lihtsalt selline suhtumine juba, et laps on tüütu kära ja tüli tekitav olevus, on juba ebameeldiv. Saaks aru, et ei meeldi eriti või jätavad külmaks. Aga selline suur vastumeelsus ja väiksesesse olendisse nii vaenulikult suhtumine on minu jaoks suur ohumärk. Mul on raske uskuda, et sellise inimese puhul saaks olla tegu eriti tolerantse ja empaatilise inimesega. Suhtumine nii loomadesse kui lastesse näitab nii mõndagi. On nad ju väetimad ja rohkem abi vajamad tegelased. Kalk ja vaenulik suhtumine neisse on suur ohumärk ja viide, et inimene on suure tõenäosusega kalk, hoolimatu ja südametu. Pigem jää oma jõukuse juurde, loe rahapatakaid. Inimestest soovitaks pigem eemale hoida.
Naljakas, kuidas mehed kardavad neid üksikemasid, kes nagu otsivad rahakotti ja lapsele isa. Aga valdaval enamusel meestest on ju endil ka eelnevast kooselust lapsed. Mis siis et reeglina nad nö koosellu igapäevaselt ei kaasne, olemas ja regulaarselt silmapiiril on ju nad ikka.
boonus on ka see, et kui suhtes pole lapsi, pole vaja halba suhtesse aastateks kinni jääda laste pärast. ja mehed teavad seda ja saavad sellest aru. kui mees teab, et koos ollakse aiult selle präast et koos on hea ja armastus, mitte majanduslikel põhjustel või laste pärast, siis nad päriselt tegelevad hea suhte hoidmisega, et see läbi ei saaks.
Ma arvan, et see on rohkem sinu enda soovmõtlemine. Millegipärast ma arvan, et kui naisel lapsi pole, siis võib just mees olla mugavam ning kasutada naist ainult teatud aja enda lõbustuseks. Kui mees valib endale naise, kel on eelnevast suhtest (väiksed) lapsed, siis see näitab minu meelest just, et see naine peab mehele ikka väga ja tõeliselt meeldima, kui on valmis aktsepteerima ka neid võõraid lapsi kooselus.
See loogika on ikkagi vildakas sul. Ka lasteta inimesed on suhetes mugavusest ja majanduslikel põhjustel. Jäävad ikka aastateks halba suhtesse kinni. Sest nii on kergem ja lihtsalt ei taha üksi olla.
Pole see laste omamine midagi indikaator, et ollakse vaid nende pärast suhtes.
Kusjuures mu vend ei saanud ühte juhtivat töökohta kuna tal ei ole lapsi. Oligi kaks võrdset kandidaati ja valiti see kellel lapsed (öeldi ka otse välja)
Diskrimineerimine on lastetutel naistel kõige tõenäolisem seetõttu, et ülemus kardab, et naine jääb ikkagi rasedaks ja dekreeti varsti. Kõige turvalisem on sellest aspektist palgata vanem naine, kel juba lapsed kooliealised või sellele lähenemas, pole enam nii palju haigete laste probleemi (loodetavasti), mida suuremad lapsed, seda parem. Samas tahetakse sageli jälle palgata ikka noori, eks oleneb töökohast ka. Keskealisi naise sageli just ei taheta palgata, mõeldakse, et tuleb mingi torisev, uimane ja õppimisvõimetu mutt, võtame ikka noore ja särasilmse, nii et ilmselt seda lastetute noorte naiste diskrimineerimist nii hirmus palju ikka ka pole. Üle 45 ilmselt pole enam erilist vahet, kas lapsed on või pole. Meeste puhul võib olla küll, et mingil hetkel ikkagi hakatakse oma lapsi tahta, aga nt lahutatud ja alimente maksvatele meestele võib naise lastetus just boonus olla, kui on seda sorti mees, kes leiab, et oma lapsed on ikka juba olemas, mitte selline mees, kes mõtleb, et eelmine pere läks nässu ja nüüd tahaks uut alustada.
Olen õnnelik lapsevaba, pikaajalises suhtes. Ei ole kunagi lapsi soovinud. Ei arva üldse, et laste omamine/mitteomamine kuidagi inimest defineerib. Loeb ikka milline inimene ise on, tema iseloom, haridus, teadmised, maailmavaade jne jne.
Vanus selline, et nn fertiilne iga kohevarsti seljataga. Mind ümbritsevad peamiselt intelligentsed inimesed, kes ei huvitu väga teiste paljunemisest. Nii mõnelgi pole lapsi.
Tööandja murede kohta arvaks vastupidi, et sel kel juba on laps v mitu, ehk tahab juurde. Kes pole siiani soovinud, pigem ei soovigi.
Eks tulevaste põlvkondade seas on neid mittelapsisoovijaid rohkem, vahendid ja kättesaadavus ju ka viimasepeal tip top.
Kusjuures mu vend ei saanud ühte juhtivat töökohta kuna tal ei ole lapsi. Oligi kaks võrdset kandidaati ja valiti see kellel lapsed (öeldi ka otse välja)
Kus see loogika on? See on küll otsene diskrimineerimine ja minu meelest pole selline info üldse midagi, mida oleks kohustus tööandjale esitada. Pole tööandja asi, kas on lapsi või mitte. Seda enam, et meestel see ju enamjaolt midagi ei mõjuta. Nemad tavaliselt haige lapsega kodus ei istu.
Kes seda kandidaati seal valis siis? Mõni lastega naine? Mõtlesid, et lastega mehel rohkem seda tööd ja suuremat palka vaja, et oma lapsekarja ülal pidada?
See on küll kõige klassikalisem diskrimineerimine mu arust.
Laps(ed) pole ju kohustus. Minu meelest hakkab üha rohkem tulema neid inimesi, kes lapsi ei taha, mitte ei saa, aga ei tahagi. Ja see on mõistetav. Maailm on nii õudseks kohaks muutunud, et milleks siia inimesi virelema ja santima sünnitada.
Naised kes mingil tervislikul põhjusel lapsi ei saa – kas te tunnete nagu teid oleks (või teid ongi) seetõttu millestki ilma jäetud, et teid oleks seetõttu tööjõuturul diskrimineeritud või muudmoodi alla surutud ühiskonnas?
Lastekarja omanikud ning ka kehvas suhtes olevad inimesed soovivad teistele ka stressirikast elu peale suruda, ära pane tähele ja naudi alles jäävat raha ja närve. Otsivad kaaskannatajaid, et oma kommuunis kehva elu veiniklaasi taga kurta.
Otsisin rannas just vaiksema koha sest lasteaia omanik ei saanud oma järeltulijatega hakkama ja kisa ning vanema närvilisus tüütas ära.
kibestunud.com
Kusjuures mu vend ei saanud ühte juhtivat töökohta kuna tal ei ole lapsi. Oligi kaks võrdset kandidaati ja valiti see kellel lapsed (öeldi ka otse välja)
Kus see loogika on? See on küll otsene diskrimineerimine ja minu meelest pole selline info üldse midagi, mida oleks kohustus tööandjale esitada. Pole tööandja asi, kas on lapsi või mitte. Seda enam, et meestel see ju enamjaolt midagi ei mõjuta. Nemad tavaliselt haige lapsega kodus ei istu.
Kes seda kandidaati seal valis siis? Mõni lastega naine? Mõtlesid, et lastega mehel rohkem seda tööd ja suuremat palka vaja, et oma lapsekarja ülal pidada?
See on küll kõige klassikalisem diskrimineerimine mu arust.
Loogika on minu arvates selles, et peret ja lapsi omav mees on ehk kohusetundlikum ja pikaajaline töötaja ehk pereinimene on paksem nende arvated.
Lastetu nende arvates ehk hooletum ja pole nii kohuserundlik ja võib kiirelt näiteks järgmisse kohta tööle minna või kolida.
Diskrimineerimine on see aga muidugi.
Kusjuures mu vend ei saanud ühte juhtivat töökohta kuna tal ei ole lapsi. Oligi kaks võrdset kandidaati ja valiti see kellel lapsed (öeldi ka otse välja)
Kus see loogika on? See on küll otsene diskrimineerimine ja minu meelest pole selline info üldse midagi, mida oleks kohustus tööandjale esitada. Pole tööandja asi, kas on lapsi või mitte. Seda enam, et meestel see ju enamjaolt midagi ei mõjuta. Nemad tavaliselt haige lapsega kodus ei istu.
Kes seda kandidaati seal valis siis? Mõni lastega naine? Mõtlesid, et lastega mehel rohkem seda tööd ja suuremat palka vaja, et oma lapsekarja ülal pidada?
See on küll kõige klassikalisem diskrimineerimine mu arust.
Loogika on minu arvates selles, et peret ja lapsi omav mees on ehk kohusetundlikum ja pikaajaline töötaja ehk pereinimene on paksem nende arvated.
Lastetu nende arvates ehk hooletum ja pole nii kohuserundlik ja võib kiirelt näiteks järgmisse kohta tööle minna või kolida.
Diskrimineerimine on see aga muidugi.
Jep, just nii umbes põhjendatigi. Nõme ja diskrimineeriv muidugi, aga kui on kaks täiesti võrdset kandidaati, siis sellised asjad hakkavadki rolli ilmselt mängima.
Loogika on minu arvates selles, et peret ja lapsi omav mees on ehk kohusetundlikum ja pikaajaline töötaja ehk pereinimene on paksem nende arvated.
Jajah, kõik need lapsi omavad, mõned veel mitme naisega, aga elatisest kõrvalehoidjad mehed on kohusetundlikkuse musternäited. Viimase naise juurest pole veel minekut teinud lihtsalt. Aga lapsed ju on, järelikult tubli ja hoolas!
Tobe loogika ja nõrk inimeste tundmine lihtsalt. Diskrimineerimise puhas, ere näide.
Jõuka mehena tunnistan, et minu hoole alla saamiseks on lastetutel naistel kõvasti suuremad võimalused. Kaasavaraga naistel 0.
Miks võtta naine koos mingi kära ja tüli tekitava lapsega? Võõrast seemet üles kasvatavatest meestest aru ei saa, muidu ei saa naisi vb.
——
Pigem on asi selles, et teatud vanusest alates on lihtsalt valdaval enamusel naistest lapsed. Ongi meestel valida, kas üldse mitte naine või selline, kel eelnevatest suhetest lapsed.
Aga hea mees ei tahagi mingit “valdavat enamust”. Olge oma titekarjaga, kui iga partneriga elus oli vaja titt taha saada, ja valige “valdava enamuse meeste” seast neile leivaisa.
kuna olen veel selles vanuses kus ma VÕIKS lapsi saada, siis tajun küll tööalaselt diskrimineerimist stiilis ‘kohe jääb rasedaks ja koju’. tuleks juba 40 ette, siis ehk jäetaks rahule.
muus osas – on inimesi kes tahavad suhelda ainult teiste lapsevanematega. aga mis mul sellest – kui ei osata muust kui lastest rääkida, siis mul väga kahju ka pole. päris sõbrad on läbi aastate samad, lastega või ilma.
Kusjuures lastetuna oli ka algul see teema – tööandjad pelgasid tööle palgata, kartes et üsna varsti jään lapsega koju. Muidugi mõnes mõttes arusaadav – tööandja kulutab uue töötaja väljaõpetamiseks resursse, aga lõpuks on ikkagi kedagi teist vaja (täpsustuseks – tööle ikkagi sain, väljaõppe läbisin ja sain veel 6 aastat töötada kuni laps siiski sündis. Peale LHP-d jätkasin seal töötamist).
Kaasaegne ühiskond on seosed asjade vahel hägustanud. No näiteks – aegadel, kui inimesed igaüks ise endale toidu kasvatasid, oli selge, et toit tuleb põllult, laudast ja metsast. Seos oli nii ilmne, et selle taipamiseks polnud erilist intelligentsust/kooliharidust vaja. Kaasajal aga (kui igaüks ise toitu tootma ei pea) võib ilma süvenemata tunduda, et “toit tuleb ju poest, järelikult on vaja poode, miks küll mõni räägib, et mingid põllud ja…”
Samamoodi ei saa mõni aru, et kui kaasajal pensionär Salme elab
üksi korteris (mitte enam talumajas mitu põlvkonda koos), toidu ostab poest, olmeasju ajab ühistuga ja vahel võibolla kov-iga, kuriteo korral politseiga, haiguse korral läheb polikliinikusse/haiglasse jne., milleks siis neid lapsi/noori siis vaja on, kui nad käivad ainult vahel Salmel külas?
Jah, heaoluühiskond on vabastanud Salme ja tema lapsed külg külje kõrval elamisest – privaatsus ja valikuvabadus igal põlvkonnal omas kodus oma tõekspidamiste järgi leads, teate ju küll. Aga seesama heaoluühiskond, milles Salme nö “täiesti üksi” kulgeb, kukus sosssssti kokku, kui järgmisi põlvkondi tegutsemas poleks. Ehk siis – kuigi kaasaegne ühiskond on muutnud seosed raskemini märgatavaks, ei tähenda see, et need enam ei kehtiks. Aga on tekkinud teatud hulk tegelasi, kes neid seosed tõesti enam ei taju: “Kuidas te saate öelda, et heaolu sõltub mingitest kisavatest lastest või tolmustest põldudest – appi, need on ju nõmedad ja vanamoodsad nähtused, no kes siis tänapäeval…”. Imelik on, et kuigi paljudele meeldib veel oma haridustasemega hoobelda, on üha enam tekkinud neid, kes lihtsaid seosed enam ei taju või neid raevukalt eitavad. Heaoluühiskond, mis võimaldab privaatsema elamise, spetsialiseerise jne, ei ole siiski nagu päikesepaiste, mis LIHTSALT ON looduse armust pensionäride jaoks olemas – see vajab siiski tööealiste inimeste järjepidevat tegutsemist.
(Eelnev ei ole kirjutatud tahtmisest lastetuid kuidagi ahistada – sest ma võiksin ju ka ise lastetu olla, kui oleks olnud mured tervisega, hea suhte puudumine jne. – vaid sügavast hämmingust selle “lapsed on ju nii vanamoodne nähtus, milleks neid tänapäeval veel üldse risuks ette vaja on” tooni pärast, mis mõnest kommentaarist vastu vaatab)
viimane kägu – viitsid siin terve eepose kirjutada, aga nii palju lugeda ei oska, et teemas on juttu inimestest, kes EI SAA lapsi.
neid inimesi on alati olnud kes ei saa. sinusuguste kohus on selle võrra rohkem lapsi saada ja parem inimene olla end mbritsevate vastu, mitte epistlit pidada.
Kaasaegne ühiskond on seosed asjade vahel hägustanud. No näiteks – aegadel, kui inimesed igaüks ise endale toidu kasvatasid, oli selge, et toit tuleb põllult, laudast ja metsast. Seos oli nii ilmne, et selle taipamiseks polnud erilist intelligentsust/kooliharidust vaja. Kaasajal aga (kui igaüks ise toitu tootma ei pea) võib ilma süvenemata tunduda, et “toit tuleb ju poest, järelikult on vaja poode, miks küll mõni räägib, et mingid põllud ja…” Samamoodi ei saa mõni aru, et kui kaasajal pensionär Salme elab
üksi korteris (mitte enam talumajas mitu põlvkonda koos), toidu ostab poest, olmeasju ajab ühistuga ja vahel võibolla kov-iga, kuriteo korral politseiga,haiguse korral läheb polikliinikusse/haiglasse jne., milleks siis neid lapsi/noori siis vaja on, kui nad käivad ainult vahel Salmel külas? Jah, heaoluühiskond on vabastanud Salme ja tema lapsed külg külje kõrval elamisest – privaatsus ja valikuvabadus igal põlvkonnal omas kodus oma tõekspidamiste järgi leads, teate ju küll. Aga seesama heaoluühiskond, milles Salme nö “täiesti üksi” kulgeb, kukus sosssssti kokku, kui järgmisi põlvkondi tegutsemas poleks . Ehk siis – kuigi kaasaegne ühiskond on muutnud seosed raskemini märgatavaks, ei tähenda see, et need enam ei kehtiks. Aga on tekkinud teatud hulk tegelasi, kes neid seosed tõesti enam ei taju: “Kuidas te saate öelda, et heaolu sõltub mingitest kisavatest lastest või tolmustest põldudest – appi, need on ju nõmedad ja vanamoodsad nähtused, no kes siis tänapäeval…”. Imelik on, et kuigi paljudele meeldib veel oma haridustasemega hoobelda, on üha enam tekkinud neid, kes lihtsaid seosed enam ei taju või neid raevukalt eitavad. Heaoluühiskond, mis võimaldab privaatsema elamise, spetsialiseerise jne, ei ole siiski nagu päikesepaiste, mis LIHTSALT ON looduse armust pensionäride jaoks olemas – see vajab siiski tööealiste inimeste järjepidevat tegutsemist. (Eelnev ei ole kirjutatud tahtmisest lastetuid kuidagi ahistada – sest ma võiksin ju ka ise lastetu olla, kui oleks olnud mured tervisega, hea suhte puudumine jne., vaid sügavast hämmingust selle “lapsed on ju nii vanamoodne nähtus, milleks neid tänapäeval veel üldse risuks ette vaja on” tooni pärast, mis mõnest kommentaarist vastu vaatab)
Minu lapsepõlves töötas laudas 20 lüpsjat. Nüüd töötab laudas 1 operaator ja 1 tööline. Muu on masinad.
Ja nii läheb igas valdkonnas.
