Esileht Koolilaps Lauakombed

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 32 )

Teema: Lauakombed

Postitas:

Tere,

Millal teie lapsed õppisid ”inimese kombel” sööma?
Meil on kodus 10 aastane, kes endiselt sööb nagu täielik siga. Toit ei püsi kahvli peal, supp tilgub lauale ja sülle, topib liiga suuri hunnikuid suhu jne..

Juhin sellele igapäevaselt tähelepanu. Ei õienda, aga pigem küsin, kas ta saaks ka viisakamalt süüa. Siis korraks saab ja minuti pärast lödistab edasi..
Alles hiljuti protesteeris noa ja kahvli kasutamise vastu – samas see on nii eluline oskus, et lusikaga praadi süüa ma 10 aastasel enam ei luba. Ise on ta väga huvitatud välja söömisest, kuid sellise põrsaga mina selliseid käike pigem väldin.. Olemegi käinud kas siis kohas, kus toitu hoiadki käes või on lihtsalt vähe inimesi ja saab kuskil nurgas istuda..

Ma ei ootagi, et ta tema lauakombed oleksid justkui mõnest etiketi-raamatust maha viksitud, aga elementaarsed oskused võiksid sellises eas juba olemas olla. Ise õppisin vanemate jälgimise tagajärjel viisakalt noa ja kahvliga süüa juba enne kooli minekut.

Kas ja kuidas teie sellise asjaga tegelenud olete?

+7
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 11.12 12:25; 11.12 14:23; 14.12 09:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei olegi kunagi tegelenud sellise asjaga, mu laps sai noa ja kahvliga söömise selgeks enne kooli kindlasti. Mingit lõputut lödistamist ka ei mäleta, umbes 3-selt sai täielikult pudipõllevabaks, kuskil 4-aastaselt hakkasime talle ilmselt prae juurde lisaks kahvlile nuga panema.

Ta on 10-aastane sul juba, miks te ei võta pikemat jutuajamist antud teemal ette? Väljaspool söögilauda.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oleme sellest rääkinud palju-palju kordi.
Olen selgitanud, et esiteks toiduga ei mängita ja palunud olla hoolikam.
Ta ütleb, et saab aru, et peab viisakalt sööma, aga praktikasse seda millegi pärast ei rakenda.
Kui keset söömist veel keelata või märkus teha, siis mõnikord läheb isegi endast välja.

Täiesti pöörane ja lootusetu tunne.
Teised lapsed peres söövad nagu peab.

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 11.12 12:25; 11.12 14:23; 14.12 09:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina soovitan jätkata märkuste tegemist – ja kui läheb endast välja, siis saadatki laua tagant ära, et sina põrssaga koos ei söö. 10-aastane ei ole titt, kellel puudub igasugune enesekontroll ja ei saa aru, mida räägitakse. Kui ta rahunenud on, siis lähed seletad üle rahulikult, et temal võib ju ükskõik olla, aga teistel on ebameeldiv seal kõrval olla.

Siinkohal on aga oluline nagu ikka – märkus ei tohi olla liiga üldine “söö korralikult” vaid konkreetne:
“ära matsuta” (parem veel: mälu suu kinni)
“pane väiksem tükk suhu”
“neela suu enne tühjaks, kui uue suutäie võtad”
“istu lauale lähemale”
“kasuta vahepeal salvrätti suu pühkimiseks”
supi korral “ära võta lusikat täis”, “tõsta lusikat aeglasemalt” jne

Lisaks võimalus peegeldada tema käitumist, süüa samamoodi, et kuidas talle meeldib ja mis ta arvab, et läks valesti. Või filmid teda ja näitad filmilt hiljem.

Igal juhul ei pea seda tolereerima.

+10
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.12 14:47; 14.12 10:10;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eks sellised asjad peavad lapsele kodus selgeks saama.
Aga kindlasti varem kui 10-aastaselt.
Kaasa sündinud ei ole see oskus kellelegi, kõik on seda ikka õppinud. Lasteaiaealistele lastele õpetatakse juba noa ja kahvliga söömist. Kus teie siis olite?

Muidugi on nüüd lapsel raske, sest nüüd on tegemist juba sisseharjunud käitumise ümber õppimisega. See aga on alati keerulisem kui puhtale lehele uue oskuse õpetamine.

Ega ei oskagi midagi muud soovitada kui järjekindlust ja rahulikku meelt lapse käitumisharjumuse muutmisel.
Lapse peale pahandamine või tema halvustamine ei vii kuhugi.
Eriti kuna siin ei ole tegemist lapse veaga, vaid ikka vanemate omaga, kes õigel ajal lapsele noa ja kahvliga söömise oskust ja vajadust ei selgitanud.

+1
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

mina pean küll tänama oma lapse algklassiõpetajat. Vanem proua, kelle jaoks olid kombed sh lauakombed ja viisakas käitumine ülitähtsad. Esimesed aastad iga päev söögivahetunnis jälgis ja õpetas. Alati pidi kasutama nii kahvlit kui ka nuga. Nüüd on laps 14 ja iialgi ei söö ainult kahvliga, alati nuga ka kasutuses. Tema sõnul on nii palju mugavam ja ta ei kujuta teisiti ettegi.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

No veidi hiljaks oled jäänud selle asjaga, ma mõtlen. Mina alustasin lapsele juba 1,5a selle õpetamist, et suud pühitakse ise salvrätiga, lauda pühitakse ka ise, kui midagi on maha läinud. Ja seda kohe. Mitte nii, et terve laud on sodi täis kuni söömise lõpuni.

Ja praegu on mul väga korralik laps. Jälgib ja paneb tähele, mis toimub. Ka söögilauas.

Mõni on muidugi iseloomult lohakam ja hajameelsem. Aga ega siis midagi, tuleb tema isikuomadustega leppida ja suunata teda vastavalt nendele.

Seega, söögilauas ei tegeleta muude asjadega.

Söömisega ei ole vaja kiirustada.

Samuti pole vaja õgida, ampsud normaalseks.

Kui mingi laga tekitatakse, siis tuleb seda KOHE koristada. Aga kõiki tegevusi tuleb kommenteerida nö jaatavas vormis, see motiveerib paremini. Ära ütle lapsele, et jälle sa lagastasid või ära lagasta! Parem ütle, et võta kohe lapp ja pühi piimaloik ära ning pese seejärel lapp puhtaks või pühi kohe leivapuru laualt kokku ja pane prügikasti.

Enneta. Enne söömist jälgi, et laps ei võtaks liiga suurt lusikat. Ka minul on suppi raske süüa liiga suure supilusikaga.

Osta kööki normaalse kõrgusega toolid, et söömine oleks mugav ja käed õigel kõrgusel. Korrigeeri söömisasendit enne sööma hakkamist.

Ja korda kõiki asju kogu aeg nagu papagoi. Küll ta tuleb. 10a on veel pisike tegelikult 🙂

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 11.12 17:51; 15.12 13:23; 29.12 14:29;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Alati pidi kasutama nii kahvlit kui ka nuga. Nüüd on laps 14 ja iialgi ei söö ainult kahvliga, alati nuga ka kasutuses.

See sõltub. Minu arvates on väga veider, kui keegi püüdlikult kasutab kahvlit JA nuga, kui toit on mõeldud söömiseks ainult kahvliga. Näiteks paljud pastatoidud. Või hullult proovitakse nuga ja kahvlit kasutada siis, kui on selgelt näputoidu teema.

Raske laps teemaalgatajal. Mu oma on samasugune, mitte küll söömise osas. Õnneks. Aga on üks teine asi, mis häirib ja on sünnist saadik korrutatud, aga midagi ei aita. Söömise puhul aitab vist tõesti lauast minema saatmine.

+7
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

soovitan soojalt https://www.etiketisalong.com/ueritused

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu kogemus on selline, et iga laps on nagu ta on. Mul on kolm. Ma pole mitte midagi teinud nende lauakommete eriliseks arendamiseks. Ometi ei matsuta ega pugi ega räägi täis suuga keegi.
Laps on ka inimene ja inimesel teadupärast on raske ennast muuta. Küll mitte võimatu.
Minu jutt ei tähenda seda, et ebaviisakad kombed on ok. Lihtsalt teemaalgatajal tuleb varuda rohkem kannatust ja energiat, et lapsele meelde tuletada, mis on sobilik ja mis mitte. Küll see ükskord ikka vilja kannab.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

mis see rääkimine ja riidlemine aitab, õpetama peab! teedki kohe sellise lauakommete tunni söögiajal. ilmselt igaüks ei ole nii andekas, et lihtsalt teiste jälgimisest oskus külge hakkab.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mõnel aitab väljas söömas käimine, distsiplineerib rohkem, kui kodus õiendamine.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sa kirjeldad nagu minu 2-aastast, kes pudistab ja plekid taga. Raske uskuda, et tegu on 10-aastasega. Tuleb reaalselt siis õpetama hakata lauakombeid. Kui ise ei oska, saada mõne vanema inimese juurde õppima. Kindlasti ei saa see samas vaimus jätkuda.

+2
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

kas keegi pani tähele, et teemaalgatajal on peres veel lapsi ja nemad oskavad süüa? kas siis saab asi olla selles, et lapselt ei ole nõutud või teda ei ole õpetatud?

mul on endal üks laps, kes kümneselt kindlasti suutis söömise ajal midagi taldrikust maha ajada, toidu suust mööda pista, kahvlilt maha kukutada või piimaklaasi ümber ajada. iseenesest täiesti tavaline laps, ei ole hüperaktiivne ega keskendumisraskustega, normintellektiga 🙂 aga oli selline rapsija. nüüd on 13 ja vast aasta-poolteist enam ei ole sellst katastroofilist seisu. aegajalt ikka midagi taldrikust mööda kukub, aga ei midagi hullu. kusjuures väljas söömas oleme kogu aeg käinud, sest tema lauakombed ei ole kunagi olnud teiste silmale riivavad. aga tal lihtsalt juhtus…

jutt, et “andsin oma lapsele juba lasteaias kahvli” ja “meie kodus ei tolereerita”, on soe õhk, millel ei ole tegelikkusega midagi pistmist. oleksin võinud enne kolmanda lapse saamist ise samasugust teoreetilist pläma produtseerida, sest vanim laps on nt selline esteet, et ei saanud näpuvärvegi kasutada, kuna käed said mustaks ja lasteaias tegi draamat, sest seal pidi lusikaga keedukartulit sööma. sellest hoolimata kulus aastaid, et kolmas ei oleks enam selline plähmerdis.

(muide, mu oma isa on ka 70-aastaselt selline, kellel rida pluusi peal. kuigi on kõrgelt haritud ja kõrgetel ametikohtadel töötanud.)

+11
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.12 10:55; 14.12 11:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil on noorema lapsega selline jama. Juba 9, aga söödud ei saa. Meil ei sööda KUNAGI kuskil mujal kui söögilaua taga, alati noa ja kahvliga. Käime ka väljas söömas. Teised pere lapsed on ok. Ja vaene tüdruk on ise ka juba ahastuses. Katsume ikka vabalt võtta ja lapse stressi vähendada, aga head ideed on otsas 🙁

Tegelikult olin ma vist ise ka jube lödistaja lapsepõlves (eeee, tegelt siiani veits…)

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olemegi käinud kas siis kohas, kus toitu hoiadki käes

Just, siin ongi see viga – näputoidud! Ja kuna sina seda aktsepteerid, siis jäätegi võitlema. Normaalne vanem teataks, et ei mingit väljassöömist enne, kui lõpetades jääb laud puhtaks, nuga ja kahvel on pidevas kasutuses ning lauakommetest, sh. söömishääled, liigutused, detsibellid rääkimisel, elementaarne viisakus jm. peetakse 100% kinni. Normintellektiga laps omastab selle protsessi max nädalaga.
Näputoit ja nokaga tassid suurel lapsel – see ongi tulemus, et väljas käia ei juleta ja 10-aastase tase võrdub 3-aastase omaga (muide sealt nurga tagant ei pruugi teid teised külastajad näha jah, aga ettekandjatele teete küll mõttetut lisatööd).

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 13.12 14:35; 14.12 13:25; 15.12 07:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aitäh vastajatele.
Võib-olla pingutasin veidi üle. Kaussi otseselt ta ümber ei aja, lihtsalt võib kindel olla, et iga kord on midagi kuskile tilkunud või pluusi peale läinud. Ja just need ülisuured ampsud.
Keset söömist pole me siiani käskinud koristama hakata, küll aga peale lõpetamist.
Seni on lauast ära saatmine mul ainult mõttes mõlkunud, aga rakendanud veel pole.

Mudilase east saadik oleme korrutanud, et ära tilguta jne.. Lihtsalt see oligi mure, et ikka tilgub midagi koguaeg. Seepärast tulingi uurima, kas kellelgi on ehk mõni päriselt töötav nipp.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 11.12 12:25; 11.12 14:23; 14.12 09:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aitäh vastajatele.

Võib-olla pingutasin veidi üle. Kaussi otseselt ta ümber ei aja, lihtsalt võib kindel olla, et iga kord on midagi kuskile tilkunud või pluusi peale läinud. Ja just need ülisuured ampsud.

Keset söömist pole me siiani käskinud koristama hakata, küll aga peale lõpetamist.

Seni on lauast ära saatmine mul ainult mõttes mõlkunud, aga rakendanud veel pole.

Mudilase east saadik oleme korrutanud, et ära tilguta jne.. Lihtsalt see oligi mure, et ikka tilgub midagi koguaeg. Seepärast tulingi uurima, kas kellelgi on ehk mõni päriselt töötav nipp.

No mu mehel on poeg, kes veel 9aastaselt sõi nii, et nägu oli kõrvuni kastmega koos. Ma ei tea, kuidas em ajuures kodus kasvatati, aga kindlasti nägin, et mu oma mees ei teinud mingit märkust või ütleski ainult “söö korralikult” , midagi täpsustamata ja maal vanavanemad üldse ainult naersid, “et küll ikka on põrsas”, samas selline nunnu hääletoon. Mina hakkasin esimesena ütlema, et ära topi suud täis (sest suust mööda ta ei pannud, aga toppis nii täis, et pool kastet pressis huulte vahelt välja), ja minu järel hakkas ka mees juhendama, et väiksemad tükid. Nüüd vist juba aastajagu sööb selles osas viisakalt, kuigi natukene veel kugistab…probleem ongi kiirustamises, nüüd asendas suu täistoppimise suht mälumata tükkide neelamisega. Ei tea, kust see kiirustamine, justkui taldrik tõmmataks eest ära, kui kiiresti ära ei söö (siinkohal vaataks küll nüüd lasteaedade pool, kas on äkki seda praktiseeritud? Et söögiaeg on ette nähtud ja kauem ei söö).

Kahjuks nüüd kui ta on 11, on uus häda – on hakanud juues neelama häälekalt. Ta saab ise ka väga hästi aru, et see on rõve, aga ei oska või ei taha kontrollida….

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.12 14:47; 14.12 10:10;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Enne kooli oli kindlasti selge. Olen ise selle koha pealt väga tundlik, minu söögiisu lahtub kohe, kui keegi matsutab, luristab. Väiksema lapsega ilmselt räägiks rahulikult, aga kui 10-aastane hoolimata korduvatest märkustest ei suudaks viisakalt süüa, siis lahkuks söögilauast niikauaks, kuni suudab. Matsutamine ja luristamine on puhas enesekontrolli küsimus.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei tea, kust see kiirustamine, justkui taldrik tõmmataks eest ära, kui kiiresti ära ei söö (siinkohal vaataks küll nüüd lasteaedade pool, kas on äkki seda praktiseeritud? Et söögiaeg on ette nähtud ja kauem ei söö)

ei ole vaja vaadata ei lasteaia ega ema poole. mul on kodus üks laps, kellele on 15 aastat räägitud, et söö aeglasemalt. sündides rabas ta mind sellega, et sai kõhu täis max 15 minutiga. (esimene laps oli rinnal min tund – kogu aeg imes, ja kui rinnalt ära võtsin, pistis haledalt kisama). edasi on ta söönud turbokiirusel hoolimata sellest, et kunagi ei ole keegi teda tagant kiirustanud. aga isu on hea ja sööbki kaks portsu selle ajaga, mis teised pereliikmed ühe. (ise on ülipeenike). ma juba oma laste pealt võin öelda, et geneetikast sõltub väga palju. me abikaasaga oleme mõlemad sellise keskmise, tavapärase kiirusega sööjad, aga minu isa, seesama, kellel toidurida pluusil, on jällegi ülikiire sööja. no midagi ei ole teha, tema neg jooned on saanud minu lapsed endale. ei teagi, kas pidada positiivseks või negatiivseks seda, et need on jaotunud kahe lapse vahel…

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.12 10:55; 14.12 11:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei tea, kust see kiirustamine, justkui taldrik tõmmataks eest ära, kui kiiresti ära ei söö (siinkohal vaataks küll nüüd lasteaedade pool, kas on äkki seda praktiseeritud? Et söögiaeg on ette nähtud ja kauem ei söö)

ei ole vaja vaadata ei lasteaia ega ema poole. mul on kodus üks laps, kellele on 15 aastat räägitud, et söö aeglasemalt. sündides rabas ta mind sellega, et sai kõhu täis max 15 minutiga. (esimene laps oli rinnal min tund – kogu aeg imes, ja kui rinnalt ära võtsin, pistis haledalt kisama). edasi on ta söönud turbokiirusel hoolimata sellest, et kunagi ei ole keegi teda tagant kiirustanud. aga isu on hea ja sööbki kaks portsu selle ajaga, mis teised pereliikmed ühe. (ise on ülipeenike). ma juba oma laste pealt võin öelda, et geneetikast sõltub väga palju. me abikaasaga oleme mõlemad sellise keskmise, tavapärase kiirusega sööjad, aga minu isa, seesama, kellel toidurida pluusil, on jällegi ülikiire sööja. no midagi ei ole teha, tema neg jooned on saanud minu lapsed endale. ei teagi, kas pidada positiivseks või negatiivseks seda, et need on jaotunud kahe lapse vahel…

Jah, osad on tõesti nn. kugistajad, teised jälle mökutajad, aga loomulikult saab lapse toidu(laua)kultuur alguse kodust. Paluks mitte süüdistada lasteaedu või koole!

Kui lasteaias töötasin, siis loomulikult oli mingi mõistlik aeg söömiseks ette nähtud – mitte kelleltki ei tõmmatud taldrikut eest ära. Kõige viimasemad mökutajad aga pidid üksi sööma jääma, sest teised ei pea ootama mingite unelejate taga.
Nüüd koolis töötades on tegelikult tempo taga küll, aga söönuks peaks iga laps selle ajaga saama. Mökutajad lihtsalt peavad pooleli jätma või tundi hilinema, millest antakse vanematele teada, kui need hilinemised on süstemaatilised.

Aga jah, kõige alus on kodune kasvatus.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 13.12 14:35; 14.12 13:25; 15.12 07:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu arvates on väga veider, kui keegi püüdlikult kasutab kahvlit JA nuga, kui toit on mõeldud söömiseks ainult kahvliga. Näiteks paljud pastatoidud.

Pastatoidud küll ainult kahlviga söömiseks mõeldud pole

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu arvates on väga veider, kui keegi püüdlikult kasutab kahvlit JA nuga, kui toit on mõeldud söömiseks ainult kahvliga. Näiteks paljud pastatoidud.

Pastatoidud küll ainult kahlviga söömiseks mõeldud pole

Kuule, olen ise näinud, kuidas restoranis inimene sõi pastatoitu LUSIKAGA! Kahvlit üldse ei kasutanud, lürpiski lusikaga.
Sedasi AINULT kahvliga ei söö vist ükski viisakas inimene väljaspool kodu (no ehk mingitel väliüritustel, aga siis ongi ju papptopsitoidud).
Samas ajaviitejuttudes oli hiljuti tore teema, millest tuli välja, et suur osa kägusid sööb nii, et toit on kahvli kumerustel, mitte kahvli “seljal”. See omakorda näitab, et süüaksegi taandareneval kombel vaid kahvliga, sest nuga kasutades ei saa ma hästi aru, mismoodi on võimalik harud ülespidi VIISAKALT, ilma küünarnukke laiali ajamata, süüa. Jah, ka kodus on võimalik nuga-kahvlit kasutada. Nagu Malle Pärn ütles: käitu kodus nagu kuningakojas, siis võid kuningakojas käituda nagu kodus.
Lihtne ju!

+1
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 13.12 14:35; 14.12 13:25; 15.12 07:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aitäh vastajatele.

Võib-olla pingutasin veidi üle. Kaussi otseselt ta ümber ei aja, lihtsalt võib kindel olla, et iga kord on midagi kuskile tilkunud või pluusi peale läinud. Ja just need ülisuured ampsud.

Keset söömist pole me siiani käskinud koristama hakata, küll aga peale lõpetamist.

Seni on lauast ära saatmine mul ainult mõttes mõlkunud, aga rakendanud veel pole.

Mudilase east saadik oleme korrutanud, et ära tilguta jne.. Lihtsalt see oligi mure, et ikka tilgub midagi koguaeg. Seepärast tulingi uurima, kas kellelgi on ehk mõni päriselt töötav nipp.

Ma loodan väga, et see ei tundu irisemisena, aga lugesin hetkel välja, et olete korrutanud et ÄRA tilguta. Seega veelkord, positiivse motiveerimisega saavutab palju rohkem. Ära tilguta on lõppkokkuvõttes asja eesmärk küll, aga lapsele tuleb anda juhis, kuidas mitte tilgutada ja pigem väljendada ennast nii, et see poleks keeld vaid hoopis juhtnöör koos tagajärje selgitusega. Ehk näiteks: ma näen, et sul on lusikal väga palju putru/suppi, sedasi võib tilkuda. Ma näen, et sa võtsid kartulile liiga palju kastet, vaata kui kahvli taldriku kohale tõstad, siis tilgub, see tähendab, et tilgub ka lauale ja särgile, kui kahvit liigutad. Või näed, sul on kahvli peal väga mitu asja korraga, seda peab nüüd väga ettevaatlikult liigutama, et maha ei kukuks, parem pane osa asju taldrikule tagasi jne.

Aga seda eelnevat peab kogu aeg seletama söögiajal. Ise pead kogu aeg jälgima ja siis kohe selgitama, sa ju ometi näed ette seda olukorda, kui hakkab kukkuma/tilkuma ja amps liiga suur on. Hetkel tundub, et lapsel puudub ettenägemisvõime ja kuna ta on laps, siis on see ka okei. Aga usu mind, kui peale sellist selgitamist laps ikka need ülisuured suutäied suhu topib lootuses, et äkki läheb õnneks, siis on jumala õiglane ajada ta absoluutselt kohe lauast püsti särki vahetama või laga koristama. Sest see kui ta sinu juhtnööre ei järgi vaid ajab oma jonni, ei ole enam ettenägemise küsimus vaid on hooletus ja sõnakuulmatus. Nii ju ei saa, et kõik teised peavad ka tema lagastatud laua taga ülejäänud söögikorra istuma.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 11.12 17:51; 15.12 13:23; 29.12 14:29;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga kuidas lapsel muidu koordinatsiooniga on? Mina ajan ka endale tihti sööki peale, koordinatsioon on lihtsalt nii kehv, mis parata.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina näiteks olen loobunud. Minul on kaks last, kes söövad täiesti puhtalt ja korralikult ja üks laps, kes on igati intelligentne, tark, väga osav, tegeleb täpsust vajava spordiga. Aga söögi ajal ta lihtsalt ei suuda oma mõtteid viisakalt söömise juures hoida, küll lobiseb pidevalt nii, et suu on pilgeni täis ja poole jutustamise pealt topib veel juurdegi, küll pudistab enda kõrvale jne. Kogu tema elu on kõik söömise aeg põhimõtteliselt seisnenud temaga pahandamises, pole enam mõtet, kaua seda ikka jaksad. Lihtsalt hajameelsuse mingi verisoon (mina olen ka ülimalt hajameelne aga minul avaldub see teistes asjades). See tõenäoliselt ei ole välja kasvatatav, ilmselt mingis vanuses saab ta siiski aru, et selline söömine mõjub tohutult tema renomeele ja siis pideva stressi hinnaga söömise ajal õpib ehk end valitsema. Ei tea, loodan. Aga kasvata või ära kasvata, kui surmahirmu ei ole, siis külge see ei hakka temale.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 15.12 19:55; 15.12 19:59; 07.01 09:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga seda eelnevat peab kogu aeg seletama söögiajal. Ise pead kogu aeg jälgima ja siis kohe selgitama, sa ju ometi näed ette seda olukorda, kui hakkab kukkuma/tilkuma ja amps liiga suur on.

Nojah, täpselt seda olen ma teinud seitse aastat järjest, iga söögikord, iga amps…. no ei mõju. Söögiaeg on üks kohutavalt stressirohke ja halva õhkkonnaga aeg meie peres, sest me oleme lootnud, et äkki pidevalt jälgimisel ja kasvatamisel siiski on mingit mõtet. Et äkki tekib mingi alateadlik harjumus end jälgida aga ei teki. No ilmselgelt ei ole se kõigel mõtet.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 15.12 19:55; 15.12 19:59; 07.01 09:43;
To report this post you need to login first.
Postitas:

olen ma teinud seitse aastat järjest, iga söögikord, iga amps…

Õudne tegelt ju. Jätke oma väike põrsas rahule, nagunii sellest õiendamisest kasu pole. Küll elu õpetab.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga seda eelnevat peab kogu aeg seletama söögiajal. Ise pead kogu aeg jälgima ja siis kohe selgitama, sa ju ometi näed ette seda olukorda, kui hakkab kukkuma/tilkuma ja amps liiga suur on.

Nojah, täpselt seda olen ma teinud seitse aastat järjest, iga söögikord, iga amps…. no ei mõju. Söögiaeg on üks kohutavalt stressirohke ja halva õhkkonnaga aeg meie peres, sest me oleme lootnud, et äkki pidevalt jälgimisel ja kasvatamisel siiski on mingit mõtet. Et äkki tekib mingi alateadlik harjumus end jälgida aga ei teki. No ilmselgelt ei ole se kõigel mõtet.

Siis on sattunud ilmselt mingi eriti keeruline versioon. Ise olen lisaks enda lapsele kokku puutunud lapsega, kelle lauakombed ilma suunamiseta olidki suhteliselt suvalised. Aga paranesid silmnähtavalt juhendamise tulemusena üsna kiiresti. Äkki saadad ka lapse vahepeal kuskile “sõjakooli” kellegi juurde 🙂 ?

See mõte on ka hea, et lapse koordinatsiooni üldiselt tugevdada. Kas ta muidu ka lahmerdab? Kui kõnnib, siis komistab enda jalgade otsa? Asjad kukuvad käest? Pidevalt midagi läheb katki? Väga head koordinatsiooni arendamiseks on tasakaalu ja täpsust nõudvad spordialad. Mõned võitluskunstid/judo jne näiteks.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 11.12 17:51; 15.12 13:23; 29.12 14:29;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mulle tundub vahest, et poisid sõid 2a vanuselt laua taga viisakamalt noa ja kahvliga kui nüüd 10-aastaselt. Pidevalt pean meenutama istu sirgelt, käsi laua alt välja, istu otse, küünarnukk laua pealt ära, suu kinni, kui sööd.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 32 )


Esileht Koolilaps Lauakombed

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.