Teema: Laulud etendusest “Kadri”

MA kasutan teemat ära ja uurin, kui vana lapse võiks kaasa võtta?

#3193929:

MA kasutan teemat ära ja uurin, kui vana lapse võiks kaasa võtta?

No väikestele lastele see igatahes ei ole. Leian, et sobibki alates teismeeast (12-13) ja tegelikult lausa täiskasvanutelegi.

Ole sa tänatud selle arvamuse eest, paadund perekoolik! Ma olen täiesti hämmingus olnud, et kõik seda etendust nii kiidavad, neid laule nautisid ja soovitavad kõigil seda vaatama minna… “Kadri” raamat jättis mulle nooruses kustumatu mulje ja väga ootasin nüüd sellele etendusele minekut, aga kahjuks ei meeldinud see mulle kohe üldse 🙁 Olen samuti muidu suur muusikalide fänn, aga “Kadri” muusikalina minu jaoks üldse ei klappinud. Tegu on mu jaoks sellise mõtliku ja pigem tõsise looga ja ma seal lihtsalt ootasin, et see juba läbi saaks, et ma saaksin koju minna ja need raamatud (“Kasuema” ka) üle 15-20 aasta uuesti läbi lugeda. Just lõpetasin umbes tund aega tagasi ja need lood olidki sellised, nagu olin mäletanud ja meeldisid mulle ka nüüd, palju vanemana… Etendus ilmselt sobib u 12-16 aastastele hästi, igatahes see iga tõsisema koha peal laulma hakkamine oli tõesti… mulle täitsa vastuvõetamatu kuidagi. Lauludel iseenesest polnud viga midagi, aga see etendus mulle nii kohe üldse ei meeldinud.

#3194514:

Vot mulle jälle väga meeldis, peategelane oli nii loomulik ja sümpaatne. Väga usutavalt kandis oma suure rolli välja. Ja need laulud! Ma pole üldiselt muusikalide austaja, aga seekord olid küll laulud nii omal kohal.

Sai naerda, sai nutta-suurepärane kirjandusteos oli suurepäraseks etenduseks lavastatud.

Ootan juba, et keegi ka filmiga välja tuleks, see on väga tänuväärne materjal, millest film vormida.

Kes siin sobiva vanuse kohta küsis, siis jah, alates 12 aastat oleks vast eakohane.

Film ju tegelikult on – “Naerata ometi”, see küll ainult “Kasuema” poolelt. Või pidasid sa silmas muusikalist filmi?

#3194570:

Film ju tegelikult on – “Naerata ometi”, see küll ainult “Kasuema” poolelt. Või pidasid sa silmas muusikalist filmi?

“Naerata ometi” oli küll OK film,aga ainult põgusalt “Kasuema” süžeega seotud.

#3193925:

Laulud etendusest “Kadri”

Lavastusest.

#3194058:

Mul ei ole muidu muusikaetenduste vastu vähematki,

Muusikalavastuste. Sellist sõna nagu “muusikaetendus” ei ole olemas. Tehakse muusikalavastus ja see, mida sa eile (millal iganes) vaatasid, oli selle lavastuse etendus.

#3194142:

kõik seda etendust nii kiidavad,

Lavastust. Vaevalt, et kõik kommentaatorid ühel ja samal õhtul teatris käisid, et saaks samast etendusest rääkida.

#3194584:

kas on siis muidu hea etendus?

Lavastus. Mille etendusi toimub rohkem kui üks.

Meeldetuletuseks:

Tekst = näidend
Valminud produktsioon = lavastus (antud juhul muusikalavastus)
Mängukord = etendus

Kadri isa oli sõjakeerises läinud jäänud “kadunuks”. Tegelikkuses oli sattunud Rootsi ning kuna lõi seal uue pere, siis jäigi sinna. Selleks ajaks, kui ta Kadriga uuesti kohtus, oli ta juba tükk aega Eestis elanud. Et päris nii polnud, et tuli tagasi ja kohe uhke töökoht.

Seda, miks teda ei arreteeritud vms, kahjuks öelda ei oska. Pole sellel ajal elanud, ei tea, kuidas asjad siis käisid 🙂

#3195427:

Kadri isa oli sõjakeerises läinud jäänud “kadunuks”. Tegelikkuses oli sattunud Rootsi ning kuna lõi seal uue pere, siis jäigi sinna. Selleks ajaks, kui ta Kadriga uuesti kohtus, oli ta juba tükk aega Eestis elanud. Et päris nii polnud, et tuli tagasi ja kohe uhke töökoht.

Seda, miks teda ei arreteeritud vms, kahjuks öelda ei oska. Pole sellel ajal elanud, ei tea, kuidas asjad siis käisid 🙂

Minu mäletamist mööda töötas Kadri isa laeval ning sattus sõja ajal kogemata Rootsi. Peale sõda ei julgenud Eestisse naasta (arvatavasti küüditamise vms hirmus), kuigi ta teadis, et naine ja pisitütar teda ootavad. Kolmteist-neliteist aastat hiljem naases Eestisse ja hakkas kohe Kadrit otsima. Ei mäleta küll, et tal välismaal pere oleks olnud. Eestis tagasi olles abiellus ta ju hiljem uuesti ning Kadri sai endale suhteliselt õela võõrasema. Ja nii ta internaati läkski.
Olen mõlemat raamatut palju kordi lugenud. Ei saa küll öelda, et nõukogude olustik niiväga häirinuks, raamatud keskenduvad ikka rohkem suhetele ja peategelase n-ö arenemisele. Ja eks tegevus toimubki ning raamat kirjutati ju sügaval nõukaajal, seega loogiline, et tollane õhustik ja reeglistik kumab läbi. Mingeid komsomolikoosolekuid vm nii radikaalset mina samas ei mäleta.

Ei mäleta küll, et tal välismaal pere oleks olnud. Eestis tagasi olles abiellus ta ju hiljem uuesti ning Kadri sai endale suhteliselt õela võõrasema. Ja nii ta internaati läkski.

Seda jah polnud nagu raamatus öeldud jutustuse vormis, aga mu arust vanaema ühe korra vihjas taolise lausega, et miks ta muidu naise juurde ei tulnud, kui leidis sealt hea elu ja uue (naise). Aga muidugi võisin ma ka valesti ridade vahelt lugeda.

Hullult häirisid teatritükis Urmase prillid, nagu mingid klouniprillid olid. Täiega üle võlli. Raamatus pidi Urmas tekitama sümpaatiat, olema selline meeldiv poiss, etenduses mul paraku seda tunnet ei tekkinud.

#3195692:

Sula ajal oli periood kus kutsuti tagasi neid kes sõjakeerises välismaale olid jäänud. Väga pikk see aeg ei olnud, aga ikkagi oli. Kui ma ei eksi siis samasse aega jäi ka see üsna lühike aeg kui passiivseid metsavendi kutsuti metsast välja ja vist ei tehtudki midagi kui otseselt tapnud ei olnud.

Aitäh! Umbes sellist vastust ma ootasingi. Seda metsavendade amnestiat ma isegi teadsin.
Mis mind hakkas just huvitama selle Kadri isa puhul, et Rannamaa ju ulmet ei kirjutanud ja see, et üks mees tuleb välismaalt tagasi Eestisse, kusagil 1950ndatel, tundus mulle u 1991 seda raamatut lugedes ikka ulme. Imestan veel, et hiljem on ju igasuguseid elulugusid avaldatud, lühemalt ja pikemalt. Pole kusagilt kuulnud, ei memuaaridest ega tuttavate tuttavatest, et keegi oleks niimoodi tagasi tulnud.
Võib-olla siis siin perekoolis on keegi, kelle sugulane või tuttav tuli 1950ndatel, või miks mitte ka 1940ndate lõpus, omal soovil mõnest kapitalistlikust riigist tagasi Nõukogude Eestisse?