Kas keegi on mures oma lapse gümnaasiumisse pääsemise pärast? Mul on põhikooli viimases klassis olev noormees, kes on reaalainetes väga tubli, aga eesti keele kirjand on nagu faktiloetelu, ei mingit loovust. Saksa keel on samuti nõrk ja ilmselt üle kolme ei pinguta, seega tuleb ta selle poolaasta keskmine ilmselt 3,7, selle järgi pole tal gümnaasiumisse asja. Kahju on, sest matemaatika on tal läbi aegade viis olnud ja füüsika on lemmikaine, aga uue korra alusel peab ta mingi kutse valima, aga ta ei oska kätega midagi teha. Elame Lõuna-Eestis ja valikuvõimalus siin piiriääres on suht nullilähedane, aga kodust välja kolimiseks on ta veel täiesti ebaküps. Lootsin, et ta saaks veel 3 aastat kodus olla, õpiks enese eest hoolitsema ja stressiga toime tulema, sest kui ta nüüd peab Tallinnasse või Tartusse minema, jätab ta kindlasti kooli pooleli. Mis te sellest lävendi plaanist arvate, kas see on ikka õige ( just poisslaste osas)?
Teema: Lävend
jättes kõrvale teema sisulise poole, ütlen ma sulle sajaprotsendilise kindlusega, et sinu 9. klassis käivat poega ei mõjuta see mitte mingil moel.
Elame Lõuna-Eestis ja valikuvõimalus siin piiriääres on suht nullilähedane
Soovitan Värska gümnaasiumi. Väga palju tehakse põnevaid koostööprojekte, loodusprojekte, väga head sportimistingimused, ettevõtluspäevad ja õpilasfirmad, piiriülene koostöö, suur rõhk on loodusteadustel ja infotehnoloogial ja digipädevustel. Minu teada saavad kõik gümnasistid kooli poolt arvuti ja soovijad saavad ööbida Värska veekeskuses, kel kodu kaugemal on.
Lävendit ei tule, ära muretse. Sest see on täiest napakas.
Minu poeg lõpetas põhikooli keskmisega 3,6… keskkooli keskmisega 4,1 (eesti keel ja inglise keel kolmed, riigieksamid nii enam-vähem)…. ja hakkab nüüd TTÜ-d lõpetama.
Lõuna-Eestis on täiesti normaalsed koolid muide ja vabalt mahub Sinu laps sinna ära, sest paljud eriti helged pead lähevad Tartusse.
Kui koolis on hindamissüsteem A….F, siis kuidas saadakse lõpuks see 3,7?
Kui koolis on hindamissüsteem A….F, siis kuidas saadakse lõpuks see 3,7?
kooli hindamisjuhendis peab olema kirjas, kuidas numbriliseks ümber arvutada. 5-palliliseks hindamiseks teisendamine on kõigile 10-pallilist hindamist kasutavatele koolidele kohustuslik, kuna lõputunnistusele läheb nagunii numbriline hinne 5-p süsteemis.
Ei ole hindamisjuhendis (ega ka naaberkooli omas, kus kasutatakse sama süsteemi) selle kohta midagi.
Ainuke arvuline väärtus, mis kirjas, et F vastab 0-49% omandatud õpitulemusele.
Ei ole hindamisjuhendis (ega ka naaberkooli omas, kus kasutatakse sama süsteemi) selle kohta midagi.
Ainuke arvuline väärtus, mis kirjas, et F vastab 0-49% omandatud õpitulemusele.
Pöördu selle küsimusega oma kooli õppealajuhataja poole. Perekooli käod võivad oletada eri variante, aga tunnistus saadakse ikka koolist.
mingu reaalainete olümpiaadile: olümpiaadivõitjad võetakse isegi eliitkoolidesse vastu väljaspool igasugust konkurssi.
repsi lävendipõhine idee on jura ja seaduslikku õigust sel nagunii ei tule, kuna koolid otsustavad ise, keda nad vastu võtavad.
Mulle ei ole see hetkel kriitiline küsimus.
Lihtsalt seostus ühe näitena selle lävendi küsitavusest. Kui koolidel on vabadus ise valida, millist hindamist kasutavad (5-, 7-, 10-palline skaala, vbl veel midagi) ja nende ümber arvutamine määratakse ka kooli hindamisjuhendiga, siis kui adekvaatne selline lävend ühtses haridussüsteemis olla saab.
Kui koolidel on vabadus ise valida, millist hindamist kasutavad (5-, 7-, 10-palline skaala, vbl veel midagi) ja nende ümber arvutamine määratakse ka kooli hindamisjuhendiga, siis kui adekvaatne selline lävend ühtses haridussüsteemis olla saab.
Selline lävend ei saakski olla adekvaatne. Isegi sama hindamissüsteemi puhul sõltub väga palju konkreetsest hindajast. Nagunii teevad ju koolid sisseastumisteste, et laste tegelik tase väljaselgitada.
mingu reaalainete olümpiaadile: olümpiaadivõitjad võetakse isegi eliitkoolidesse vastu väljaspool igasugust konkurssi.
😀 nagu oleks olümpiaadivõitmine käkitegu.
Aga tegelikult võetakse Tallinnas ühiskatsete koolidesse katseteta vastu teatud olümpiaadide (loetelu leiate koolide kodulehelt) 8.-9.-klassis vabariiklikusse vooru pääsenud. Pole vaja võita. Teiste Eesti koolide kohta ei oska kommenteerida.
Ei ole hindamisjuhendis (ega ka naaberkooli omas, kus kasutatakse sama süsteemi) selle kohta midagi.
Ainuke arvuline väärtus, mis kirjas, et F vastab 0-49% omandatud õpitulemusele.
minu lapse koolis on nt nii:
(6) Täheliste hinnete teisendamisel numbrilisse viiepallisüsteemi kasutatakse järgmist üleminekut:
hinne 5: A+,A, B+;
hinne 4: B, C+, C;
hinne 3: D+. D, E+, E;
hinne 2: F+, F;
hinne 1: F-.
tegelikult ei ole koolidel teisendmaise osas siiski päris vabad käed, riiklikus hindamisjuhendis toodud protsendiskaala on ikkagi aluseks, sest ka kümnepallises süsteemis on ju igal hindel oma protsendivahemik. nagunii lubab ka riiklik hindamisjuhend kuni 5% kõikumist, mistõttu ei pruugi erinevate koolide sama hinne olla tapselt sama väartusega.
Elame Lõuna-Eestis ja valikuvõimalus siin piiriääres on suht nullilähedane
Soovitan Värska gümnaasiumi. … Minu teada saavad kõik gümnasistid kooli poolt arvuti ja soovijad saavad ööbida Värska veekeskuses, kel kodu kaugemal on.
Kohutav, milline riigi raha raiskamine. Mida kõike ei tehta, et maakoole “elus” hoida.
Mulle ei ole see hetkel kriitiline küsimus.
Lihtsalt seostus ühe näitena selle lävendi küsitavusest. Kui koolidel on vabadus ise valida, millist hindamist kasutavad (5-, 7-, 10-palline skaala, vbl veel midagi) ja nende ümber arvutamine määratakse ka kooli hindamisjuhendiga, siis kui adekvaatne selline lävend ühtses haridussüsteemis olla saab.
minu laste koolis oli ka A-F hindamissüsteem, lõputunnistusel olid need tavalisteks viiepalli numbriteks teisendatud. Mismõttes see adekvaatne ei ole? Täiesti toimiv ju. A-F süsteem on tagasisidena ja info mõttes palju parem. No mis vahe on hinnetel 1 ja 2? mõlemad negatiivsed hinded, aga niigi vähestest pallides kaks tükki ära raisatud.
Kindlasti võib olla toimiv, lihtsalt minu jaoks tundub see ikkagi mõttetu “võimlemine” nende hinnetega. Miks riiklikus haridussüsteemis ei kasuta koolid hindamisel ühtset süsteemi? kuidas nt see hinde “3” neljaks tähtväärtuseks jagamine (nagu 13:35 postituses) informatiivsem või motiveerivam on kui lihtne 3? Arvestades ka seda, et e-koolis plussid ja miinused niikuinii ei kajastu. Ja kui lõpuks taandub see ikka 3-ks ning koolist kooli liikumiseks toimib ikkagi 5-pallisüsteem.
Kas keegi on mures oma lapse gümnaasiumisse pääsemise pärast? Mul on põhikooli viimases klassis olev noormees, kes on reaalainetes väga tubli, aga eesti keele kirjand on nagu faktiloetelu, ei mingit loovust. Saksa keel on samuti nõrk ja ilmselt üle kolme ei pinguta, seega tuleb ta selle poolaasta keskmine ilmselt 3,7, selle järgi pole tal gümnaasiumisse asja. Kahju on, sest matemaatika on tal läbi aegade viis olnud ja füüsika on lemmikaine, aga uue korra alusel peab ta mingi kutse valima, aga ta ei oska kätega midagi teha. Elame Lõuna-Eestis ja valikuvõimalus siin piiriääres on suht nullilähedane, aga kodust välja kolimiseks on ta veel täiesti ebaküps. Lootsin, et ta saaks veel 3 aastat kodus olla, õpiks enese eest hoolitsema ja stressiga toime tulema, sest kui ta nüüd peab Tallinnasse või Tartusse minema, jätab ta kindlasti kooli pooleli. Mis te sellest lävendi plaanist arvate, kas see on ikka õige ( just poisslaste osas)?
Kas need eesti keel ja saksa keel on tal siis kahed? Kui kolmed, siis ju piisab, et lisaks suurele hulgale neljadele oleks kaks viit – kehaline ja tehnoloogia näiteks – ja keskmine hinne on 4,0.
Aga tegelikult võetakse Tallinnas ühiskatsete koolidesse katseteta vastu teatud olümpiaadide (loetelu leiate koolide kodulehelt) 8.-9.-klassis vabariiklikusse vooru pääsenud. Pole vaja võita. Teiste Eesti koolide kohta ei oska kommenteerida.
9.klassis vabariiklikku vooru pääsenud (enamasti pole veel katsete ajaks toimunud) või 8.klassis vabariiklikus voorus hästi esinenud. ja neid ei võeta ka automaatselt vastu, peavad esitama avalduse katsetst vabastamiseks (ja üldjuhul selle saavad ka).
kuidas nt see hinde “3” neljaks tähtväärtuseks jagamine (nagu 13:35 postituses) informatiivsem või motiveerivam on kui lihtne 3?
just selle tõttu ongi ju.
kuidas nt see hinde “3” neljaks tähtväärtuseks jagamine (nagu 13:35 postituses) informatiivsem või motiveerivam on kui lihtne 3? Arvestades ka seda, et e-koolis plussid ja miinused niikuinii ei kajastu.
Ma pean ütlema, et mulle endale meeldib see A-F susteem küll märksa rohkem. Kuigi viimastel aastatel, kui nu teistel lastel on e-koolis ka miinused ja plussid, siis pole enam palju vahet.
kuidas nt see hinde “3” neljaks tähtväärtuseks jagamine (nagu 13:35 postituses) informatiivsem või motiveerivam on kui lihtne 3? Arvestades ka seda, et e-koolis plussid ja miinused niikuinii ei kajastu.
Ma pean ütlema, et mulle endale meeldib see A-F susteem küll märksa rohkem. Kuigi viimastel aastatel, kui nu teistel lastel on e-koolis ka miinused ja plussid, siis pole enam palju vahet.
Jah, ainus miinus tähthindamise juures on see, et F-st E-d teha (paberil siis) on palju kergem kui kahest kolme.
Kui koolis on hindamissüsteem A….F, siis kuidas saadakse lõpuks see 3,7?
A= 5+
B=5 või 5-
C=4 või 4-
D=3
E=2
F=1
A – 90%-100%
B – 89%-80%
C – 79%-70%
D – 69%-60%
E – 59%-50%
F – 49%-0%
Sellised protsendid on kasutusel paljudes koolides ja on kõige loogilisem variant tähelisest hindamisest. Üheksanda klassi lõputunnistusele teisendatakse hinded numbrilisteks.
A – 90%-100%
B – 89%-80%
C – 79%-70%
D – 69%-60%
E – 59%-50%
F – 49%-0%Sellised protsendid on kasutusel paljudes koolides ja on kõige loogilisem variant tähelisest hindamisest. Üheksanda klassi lõputunnistusele teisendatakse hinded numbrilisteks.
Kahjuks on hinnet c raske teisendada. Ametlik 4 on 75 protsenti ja rohkem. Nii et C hõlmab nii hindeid 3 kui 4, kummaks see teisendatakse?
100% “A+” väljapaistev
95% “A” suurepärane
90% “B+” väga hea
85% “B” tubli
80% “C+” hea
75% “C” üsna hea
70% “D+” keskpärane
65% “D” rahuldav
60% “E+” piisav
50% “E” kesine
45% “F+” kehv
25% “F” puudulik
selline on minu lapse koolis hinneteskaala. kodulehel on olemas ka teisendamise kohta info:
hinne 5: A+,A, B+;
hinne 4: B, C+, C;
hinne 3: D+. D, E+, E;
hinne 2: F+, F;
hinne 1: F-.
mulle meeldib, kuigi, nagu eespool kirjuatsin, oli algul harjumatu, et maksimaalsest mitu hinnet allapoole on veel päris korralik tulemus.
vaatan praegu, et päris suured erinevused ka tähtedega hindamise siseselt.
???? nagu oleks olümpiaadivõitmine käkitegu.
Olümpiaadivõitmine ei ole käkitegu. Aga olin ise näiteks selline laps omal ajal, et tegelsin sügavuti om alemmikaine, matemaatikaga, seal võitisn ka olümpiaade. Muud ained olid ka ksukil olemas, no kolmed vähemalt. Oma keksmist hinnet põhikooli lõpus ma ei mäleta, aga usun, et oli alla 3,75 üsna kindlasti, sest kolmi oli üksjagu. Selle 3,75 lävendiga poleks ma gümnaasiumisse saanud vaatamata olümpiaadivõitudele. Mul on nüüdseks matemaatika kõrgharidus ja see põhikooli lõpu aegne keskmine hinne pole mu edasiist õnneks kuidagi seganud.
???? nagu oleks olümpiaadivõitmine käkitegu.
Olümpiaadivõitmine ei ole käkitegu. Aga olin ise näiteks selline laps omal ajal, et tegelsin sügavuti om alemmikaine, matemaatikaga, seal võitisn ka olümpiaade. Muud ained olid ka ksukil olemas, no kolmed vähemalt. Oma keksmist hinnet põhikooli lõpus ma ei mäleta, aga usun, et oli alla 3,75 üsna kindlasti, sest kolmi oli üksjagu. Selle 3,75 lävendiga poleks ma gümnaasiumisse saanud vaatamata olümpiaadivõitudele. Mul on nüüdseks matemaatika kõrgharidus ja see põhikooli lõpu aegne keskmine hinne pole mu edasiist õnneks kuidagi seganud.
kui see gümnaasiumisse pääsemise lävend ükskord peaks tõesti kehtestatama, siis kohe kindlasti ei tule see nii lihtne, et ainult üks kriteerium ja kõik. olümpiaadivõit mingis aines on raudselt üks asju, mis hakkab lisapunkte andma ja erandeid looma.
kui see gümnaasiumisse pääsemise lävend ükskord peaks tõesti kehtestatama, siis kohe kindlasti ei tule see nii lihtne, et ainult üks kriteerium ja kõik. olümpiaadivõit mingis aines on raudselt üks asju, mis hakkab lisapunkte andma ja erandeid looma.
Jah. Tõenäoliselt. Ma ka sel juhul ei näe mingit põhjust, miks peab üleüldine riikliult kehtestatud lävend üldse olema. Las iga kool ise otsustab, kuidas vastuvõetavad välja valib – on selleks siis keskmine hinne, lõpueksamite hinded, sisseastumisekatsed või mis iganes asjad. Milleks sellist asja riiklikult reguleerida? Tekitab veel rohkem vastumeelsust kutsehariduse suhtes (näe, so lollide kool) .
16-aastased sageli ei ole veel võimelised aru saama, mis nende tegelik huvi on, mis eriala õppima peab. Lähevad need noored kuskile kutsekasse ära, kuhu sisse saavad. Ja jätavad pooleli, sest eriala oli vale. Juba praegu on paljudes 9kl baasil erialades kutsekoolides väga suur katkestamise protsent. Kutsekooli saab minna ka peale gümnaasiumit. Väga palju on erialasid, mida saab õppida ka keskkooli baasil. Peale gümnaasiumit on rohkem lootust, et see noor inimene suudab teha õige valiku ja minna erialale, mis talle päriselt ka sobib. Ja mõni üheksanda kehvalt lõpetanud noor võib gümnaasiumi lõpuks olla ka otsustanud, et soovib siiski kõrgkooli minna, selle nimel vaeva näinud ja ennast üles töötanud. Las see üheksanda baasil kutsekool jääda ikka neile noortele, kes juba noorelt teavad, mis neid huvitab ja selle teadlikult valivad, mitte sundvalikuks neile, kes sinna läveni alla jäävad.
PS. Loodan, et mu seekordne tekst sai trükivigadeta. Vähemalt oli mul seekord aega seda üle lugeda. Eelmist on endal ka praegu piinlik lugeda, aga ahjuks muuda nupp ei tööta enam, parandada ei saa.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
