Kes sündinud enne 1980 ja kuni 1993? Kas rase tohib üldse vaktsiini uuendada? See leetrite leviku uudis teeb muret.
Esileht › Ilu ja tervis › Leetrid – kas olete uuesti vaktsineerinud?
Teema: Leetrid – kas olete uuesti vaktsineerinud?
Põdesin mõned aastad tagasi ära, keegi teine minuga koos elavatest inimestest ei nakatunud, kuigi mitu oli vaktsineerimata. Midagi hullu polnud, haiglaravi ei vajanud ja riigis, kus elasin, ei tehtud sellest nii suurt numbrit ka. Paar rahutut ööd oli, aga päeval sain isegi arvutist tööd teha.
Ei ole ja ei kavatse ka vaktsineerida.
Mina sündinud 83 ja tegin Synlabis testi, immuunsus täitsa olemas, pole vaja revaktsineerida.
Põdesin väikelapseeas, ei olnud tore haigus. Neil, kellel on põdemine kergelt läinud, on vedanud. Kerge põdemise garantiid paraku ju pole. Laps vaktsineeritud ja mees sai testiga teada, et immuunsus olemas.
Mina sündinud 83 ja tegin Synlabis testi, immuunsus täitsa olemas, pole vaja revaktsineerida.
Kui palju test maksis? Plaanin ise ka teha, sest on veel nn lastehaigusi, mida ma põdenud pole. Sh tuulerõuged. Kui immuunsust pole, plaanin kindlasti revaktsineerida, aga enne tahaks kindel olla, kas on vajadust. Korraga mulle nagunii kogu laste vaktsineerimiskava uuesti ei tehta
Mina lasksin leetrite lisadoosi teha 2010. aasta paiku. Sünniaasta 1982.
Kavatsen minna vaktsineerima. Olen 1977 sündinud, nii et kunagisest vaktsiinist vaevalt et mingit kaitset järgi on.
Ei vaktsineeri, see ei ole raske haigus, üsna sarnane külmetusele, eriti täiskasvanule.
sündinud 1974,leetrid olen läbi põdenud. ei mäleta, et eriti hull oleks olnud. mumpsi mäletan – see oli kole. aga sama kole oli umbes 7 aastat tagasi põetud gripp.
Ei vaktsineeri selle vastu, põdesin lapsena.
Olen vaktsineeritud.
sisuliselt tavaline “külmetushaigus”, ainult et nahk läheb punaseks ja ketendab ning koorub, ajakirjandus aga külvab sellist paanikat nagu oleks tegemist musta katkuga.
Lasin endal antikehad määrata synlabis ja sain teada et ei pea uuesti vaktsineerima. Sünniaasta 85
sisuliselt tavaline “külmetushaigus”, ainult et nahk läheb punaseks ja ketendab ning koorub, ajakirjandus aga külvab sellist paanikat nagu oleks tegemist musta katkuga.
Nõrgemate jaoks on see surmav haigus. Täna sina pole nõrgem aga kui nt rasedana või vanana peaksid seda põdema siis õnn kaasa.
Põdesin mõned aastad tagasi ära, keegi teine minuga koos elavatest inimestest ei nakatunud, kuigi mitu oli vaktsineerimata. Midagi hullu polnud, haiglaravi ei vajanud ja riigis, kus elasin, ei tehtud sellest nii suurt numbrit ka. Paar rahutut ööd oli, aga päeval sain isegi arvutist tööd teha.
Jessus, seda tööarmastust või ka siis orjameelt?!
sündinud 1974,leetrid olen läbi põdenud. ei mäleta, et eriti hull oleks olnud.
samuti läbi põdenud väikelapsena. sündinud sinust mõned aastad varem.
sündinud 1974,leetrid olen läbi põdenud. ei mäleta, et eriti hull oleks olnud.
samuti läbi põdenud väikelapsena. sündinud sinust mõned aastad varem.
U. sama vana ja ilmselt vaktsiini saanud (sel ajal tehti suht küsimata ju) ja põdesin algkoolis kui suur leetripuhang üle Eesti käis. Pere teine laps ei haigestunud, ilmselt temal siis vaktsiin toimis. Ei olnud väga kerge haigus, paneks ühte patta gripiga, aga haiglaravi vajadust ka kindlasti polnud. Oma lapsed vaktsineeritud, eelistan et nad ei põeks leetreid.
Kui leetrid kulgevad kergelt nagu tavaline külmetushaigus, siis on ju tore, kahjuks ei saa keegi enne haigust seda garanteerida, et nii läheb.
Postimehe kommentaariumis kirjutab arst Marje Oona leetrite kohta:
leetreid ei peetud omal ajal sugugi “kergeks nohuks”, leetrid olid enne vaktsiini kasutuselevõttu karantiinihaigus. Leetritesse suremus arenenud riikides ei ole õnneks suur (meil ei ole A-vitamiini puudulikkust), aga kuna sel haigusel puudub ravi, siis see haigus võib lõppeda ka surmaga ja tüsistused on üpris sagedased. Lisaks tähendab leetrite läbipõdemine T-immuunrakkude kahjustust, mis tähendab seda, et leetrite läbipõdemise järgselt on inimene ca 3 aastat oluliselt vastuvõtlikum korduvatele kõrvapõletikele, kopsupõletikele, sepsisele jt infektsioonidele.
See immuunsus tuleb leetrite läbipõdemise hinnaga, lisaks leetrite läbipõdemine nõrgestab immuunsüsteemi ligikaudu kolmeks aastaks, lisaks leetrite hilistüsistuse (alaägeda skleroseeriva ajupõletiku) risk – selle kõik oleks vaktsineerimine ära hoidnud ja andnud samuti elukestva immuunsuse. Just saying.
Miks peaks keegi tahtma riskida niimoodi oma (ja teiste) tervisega, ma ei tea.
Olen sündinud enne 1980 ja plaanin revaktsineerida.
Vaktsineeritud nõukogude ajal. Põdenud ei ole. Mõned aastad tagasi tegin Synlabis vereproovi ja selgus, et antikehi pole. Lasksin end seejärel vaktsineerida.
Ahjaa, see inimene, kes siin võrdleb leetreid kerge külmetushaigusega on süüdimatu. Paramüksoviirus käitub organismis ikka päris karmilt. Kas kellelgi teist on vene ajal koer koerte katku surnud, see teab siis…
Põdesin 1969
Ei vaktsineeri, see ei ole raske haigus, üsna sarnane külmetusele, eriti täiskasvanule.
Ole hea, vaata korra siia:
https://measlesrubellainitiative.org/resources/advocacy-tools/infographic/
Aga rasedatele ei tohi seda tõesti teha.
Mina sündinud 83 ja tegin Synlabis testi, immuunsus täitsa olemas, pole vaja revaktsineerida.
Kui palju test maksis? Plaanin ise ka teha, sest on veel nn lastehaigusi, mida ma põdenud pole. Sh tuulerõuged. Kui immuunsust pole, plaanin kindlasti revaktsineerida, aga enne tahaks kindel olla, kas on vajadust. Korraga mulle nagunii kogu laste vaktsineerimiskava uuesti ei tehta
Mul oli mitu asja, mida vaadati. Vist oli nii, et verevõtt oli 6 eurot ja iga immuunsustest 9. Kui perearstilt saatekirja võtad, siis peaks odavam olema.
See tõestabki, et leetrite paanika on üle paisutatud, ära surevad sellest need, kellel on üldiselt nõrk tervis ja sellised inimesed võivad surra vabalt ka teistesse kergetesse haigustesse, millesse muidu tavaliselt ei surra.
Tänapäeva ühiskonda ei olegi nōrgad oodatud nii, et midagi katastroofilist ka ei ole, kui mōni tuhat eestlast leetritesse sureb.
Ainult et need nõrgad on üldiselt eelkooliealised lapsed. Sisendage seda endale teine kord kui laps haige on et ta ongi nõrk ja peabki surema, mitte ärge tormake meditsiiniabi saama
Ainult et need nõrgad on üldiselt eelkooliealised lapsed. Sisendage seda endale teine kord kui laps haige on et ta ongi nõrk ja peabki surema, mitte ärge tormake meditsiiniabi saama
Absoluutselt. Või kui haige on teie eakas vanaema või rase õde, või südamehaige ema või kes iganes, kelle immuunsüsteem ja tervis ei ole suuteline sellise haigusega võitlema. Ütletegi talle, et sorry, sa oled nõrk, Eesti ei kaota midagi, kui sa sured (või kurdiks, pimedaks või peast lolliks jääd), tänapäeva ühiskonda ei ole nõrgad oodatud.
Ainult et need nõrgad on üldiselt eelkooliealised lapsed. Sisendage seda endale teine kord kui laps haige on et ta ongi nõrk ja peabki surema, mitte ärge tormake meditsiiniabi saama
Absoluutselt. Või kui haige on teie eakas vanaema või rase õde, või südamehaige ema või kes iganes, kelle immuunsüsteem ja tervis ei ole suuteline sellise haigusega võitlema. Ütletegi talle, et sorry, sa oled nõrk, Eesti ei kaota midagi, kui sa sured (või kurdiks, pimedaks või peast lolliks jääd), tänapäeva ühiskonda ei ole nõrgad oodatud.
Tänases Eestis kahjuks enamus pensionäre ehk vanu inimesi ootabki surma, sest see toob kergendust ja päästab valust, kiusamisest, hoolimatusest, üksindusest. Lastega on muidugi keerulisem teema. Nii mõnigi ei vääri elu selle kõige pühamas tähenduses. Samas pole neil ka aega olnud oma vigu parandada, et nendest õppida ja kogeda armastust ja armulisust,
Tänases Eestis kahjuks enamus pensionäre ehk vanu inimesi ootabki surma, sest see toob kergendust ja päästab valust, kiusamisest, hoolimatusest, üksindusest.
Nonoh. Mu ümber on väga palju pensioniealisi, kes töötavad veel täie rauaga ja pole neil mingeid valusid, üksi olemisest vaid unistavad, tegemist nii palju. Kes reisib, kes hoiab lapselapsi, kes saab lõpuks oma kodule ja aiale pühenduda, kõik rõõmsad ja roosad. Ega minagi sellest east enam kaugel ole 🙂
Vaktsineerisime end mehega koos just hepatiitide vastu ning tegime ka DiLäTe vaktsiini. Sügisel plaanime kindlasti testida leetrite antkehasid ja vajadusel vaktsineerida. Reisimisel ikka ülioluline, et ei nakatuks.
Me kumbki pole leetreid põdenud ja lapsepõlves vaktsibeerimisest ei tea midagi. Vaevalt küll.
Täiskasvanutel kulgevad lastehaigused palju raskemini ju, ei tahaks seda üle elada, kui on kaitsta võimalik.
Tänases Eestis kahjuks enamus pensionäre ehk vanu inimesi ootabki surma, sest see toob kergendust ja päästab valust, kiusamisest, hoolimatusest, üksindusest.
Nonoh. Mu ümber on väga palju pensioniealisi, kes töötavad veel täie rauaga ja pole neil mingeid valusid, üksi olemisest vaid unistavad, tegemist nii palju. Kes reisib, kes hoiab lapselapsi, kes saab lõpuks oma kodule ja aiale pühenduda, kõik rõõmsad ja roosad. Ega minagi sellest east enam kaugel ole ????
Vaktsineerisime end mehega koos just hepatiitide vastu ning tegime ka DiLäTe vaktsiini. Sügisel plaanime kindlasti testida leetrite antkehasid ja vajadusel vaktsineerida. Reisimisel ikka ülioluline, et ei nakatuks.
Me kumbki pole leetreid põdenud ja lapsepõlves vaktsibeerimisest ei tea midagi. Vaevalt küll.
Täiskasvanutel kulgevad lastehaigused palju raskemini ju, ei tahaks seda üle elada, kui on kaitsta võimalik.
Mitut pensionäri sa tunned nendest a 400000-st?
Mina 1983a sündinud ja lasin ka Synlabis proovi teha. Perearst polnud nõus, ütles, et küllap on immuunsus olemas, aga ma tahtsin kindel olla ja niisama mitte vaktsineerida. Läksin siis ise ja näit oli üle 200. St et immuunsus korralikult olemas.
Esileht › Ilu ja tervis › Leetrid – kas olete uuesti vaktsineerinud?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.