Esileht Hobinurk Lehm on lemmikloom?

Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )

Teema: Lehm on lemmikloom?

Postitas:
Kägu

Loo ühest lõigust jääb kõlama mõte, et loomakaitsjate arvates on lihaveiste puhul tegemist lemmikloomadega. Eraldi teemaks on, et kas vabapidamisel veised tohivad surra loomulikku surma? Näiteks sünnitamisel või siis mõni nõrgema geneetilise pagasiga isend upub kraavi (looduslik valik).

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120015158/ultimaatum-loomakasvatajale-kas-unustad-40-000-euro-suuruse-vola-voi-saad-tuntuks-loomapiinajana

 

0
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lugesin ka seda artiklit ja tegelikult poegimisel karjamaal surevad loomad nüüd väga loomasõbra muljet ka ei jäta. Sel peremehel tunduvad lehmad rohkem metslooma eest olevat. Kuigi ega ma tegelikult ei tea, võibolla on see kõigil tootjatel niimoodi.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lugesin ka seda artiklit ja tegelikult poegimisel karjamaal surevad loomad nüüd väga loomasõbra muljet ka ei jäta. Sel peremehel tunduvad lehmad rohkem metslooma eest olevat. Kuigi ega ma tegelikult ei tea, võibolla on see kõigil tootjatel niimoodi.

Aga kas poegimisel metsas surev kits on loomasõbralik?

Mida siis ikkagu teha vabapidamisel veistega, kes poegivad otse looduses? Miks nad ei võiks sünnitada oma loomulikus keskkonnas? Isegi osa naisi sünnitab kodus ja sureb sünnitusel. Sünd ja surm on elu loomulikud osad.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga kas poegimisel metsas surev kits on loomasõbralik?

Selles ju asi ongi, et metsloomad ei sure sünnitusel, aga põllumajandusloomad on siiski juba nii palju aretatud ja kodustatud, et ei tule kõigega ise toime ja vajavad inimese abi. Ja seda neile mitte pakkuda on halva peremehe tunnus. Samas naabrimutt pole ka normaalne, et sellega välja hakkab pressima.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vabapidamisel ei tähenda päris metsikult. Nt päriselt maastikul peetavad soti mägiveised poegivad ilma igasuguse abita  edukalt, tõug on selline, ja ega nad inimest ligi ei laseks ka, sest elavadki metsikult.  Kui pole selline tõug, siis iga normaalne karjapidaja ikkagi peab oma lehmadel silma peal ja vajadusel abistab poegimisel, see lugu pole ikka ok küll.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Poegimisel surev metsloom on haruldane,aga mõned inimese aretatud loomad ei saa ise ei paarituse ega poegimisega hakkama ja see on ikkagi peremehe vastutus. Huvitav, mitu ammlehma mees priasse üles on andnud ja nende eest toetust saab? Omavahelised rahasuhted ei huvita.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui inimene on looma ära kodustanud ja tema pealt raha teenib, siis võiks ju looma heaolu eest natuke muretseda. Keegi ei eelda, et lehma diivanile kaissu võtad, aga arstiabi võiks ikka võimaldada.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mida siis ikkagu teha vabapidamisel veistega, kes poegivad otse looduses? Miks nad ei võiks sünnitada oma loomulikus keskkonnas? Isegi osa naisi sünnitab kodus ja sureb sünnitusel.

Proovi vähemalt enne omale selgeks teha, et ainult inimene sünnitab, kõik teised imetajad POEGIVAD.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Loomulikult ei ole see normaalne, see on loomapidamisnõuete rikkumine. Veistele ja hobustele on sellisteks olukordadeks loodud poegimisalarmid, mis talunikku teavitavad ja normaalsed talunikud ka kasutavad neid. Paraku jälle kokkuhoiu koht, kuigi neid annab ka rentida.
Ise elan kahe talupidaja vahel, kes kasvatavad lihaveiseid. Ühel on igal aastal mõni traagiline lõpp karjamaal, mida ta ise vahel mitu päeva tähele ei pane ja teisel oleme aastate jooksul korra näinud. Teine talunik kasutab poegimisalarmi. Sellist asja, et veised upuksid, mädaneksid karjamaal jne teeb halb omanik. See pole looduslik valik. Tegu pole metsloomadega, vaid inimese aretatud, kinnisel alal kasvatatud, kontrollitud loomadega. Inimene kontrollib kõike nende elus, jutt looduslikust valikust ei päde kuidagi.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei ole poegimisalarm garantii, et poegimisel kõik hästi läheb. ca 10 % suurloomade poegimistest on komplitseeritud niikuinii. Poegimisalarm tähendab, et omanik saab tulla ja aidata, kui aidata on võimalik, teatud juhtudel ei ole võimalik ja tuleb hädatapp. Või tuleb surnud vasikas tükikaupa välja urgitseda. Korjused vedeleda karjamaal muidugi ei tohiks.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei ole poegimisalarm garantii, et poegimisel kõik hästi läheb. ca 10 % suurloomade poegimistest on komplitseeritud niikuinii. Poegimisalarm tähendab, et omanik saab tulla ja aidata, kui aidata on võimalik, teatud juhtudel ei ole võimalik ja tuleb hädatapp. Või tuleb surnud vasikas tükikaupa välja urgitseda. Korjused vedeleda karjamaal muidugi ei tohiks.

Polegi rääkinud garantiist. Poegimisalarm annab omanikule teada, et asi hakkas pihta ja ta saab kohe looma juurde tormata ning abiks olla, vajadusel ka veterinaari kutsuda. Sellistel juhtudel on loomadel igal juhul rohkem võimalusi kui hoolimatu omanikuga, keda ei huvita, mida loomad põllul teevad.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaata, selles asi ongi, et ei saa ei loomaomanik ega ka veterinaararst alati looma juurde tormata. Lihtsal, kui on poegimisperiood, siis sageli juhtub, et loomad poegivad korraga, suurloomapidajal on sadu loomi karjas. Poegimisalarmiga haldab ära mõned kümned tiined loomad, pealegi annavad need sageli valehäireid. Suurlooma veterinaare on meil nii vähe, et need nüüd küll iga abivajava poegiva looma juurde jõua, pealegi poegib 80 % loomadest öösel. Ma ise kasutan  poegimisalarmi, aga see ei tähenda kaugeltki, et mul ei oleks poegimisel surmajuhtumeid olnud. Kui loom ikka emaka välja pressib või kui vasikas on vales asendis, siis ei aita alarm, ei aita ka see, kui ma kiiresti kohale jõuan, sest alati on juhuseid, kus ei olegi võimalik aidata nii, et tulemuseks on elus loom. See on ikka väga loomakauge mõtlemine, et inimene kontrollib kõike loomade elus.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

PS Põld on see, kus küntakse ja külvatakse ja kasvab kultuur, mida koristatakse. Niit on see, mida niidetakse. Loomad on karjamaal.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Suurlooma veterinaare on meil nii vähe, et need nüüd küll iga abivajava poegiva looma juurde jõua, pealegi poegib 80 % loomadest öösel.

Kui vähe neid siis on? Mu mees on välismaalane ja suurlooma veterinaar, teeb oma kodumaal kogu aeg veistele keisrilõikeid. Mõtleme, kas siin elaksime ära, et Eestisse tulla. Siin vist omanikud ei soovigi abi, parem las surevad loomad maha, on odavam?

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Suurlooma veterinaare on meil nii vähe, et need nüüd küll iga abivajava poegiva looma juurde jõua, pealegi poegib 80 % loomadest öösel.

Kui vähe neid siis on? Mu mees on välismaalane ja suurlooma veterinaar, teeb oma kodumaal kogu aeg veistele keisrilõikeid. Mõtleme, kas siin elaksime ära, et Eestisse tulla. Siin vist omanikud ei soovigi abi, parem las surevad loomad maha, on odavam?

Tehakse ka eestis veistele keisrilõikeid. Piimafarmides. Lihaveistele, kes lageda taeva all vabapidamisel, üldiselt ei tehta. Kas Sinu mees on valmis lageda taeva all, asustusest kilomeetrite kaugusel, väikesaarel või rannaniidul keisrilõikeid tegema ? Kas te ära elaks, eks see sõltub, millist elustandardit te äraelamiskõlbulikuks peate. Need suurloomaarstid, kelle teenuseid mina kasutan ) ja kes 24/7 minu telefoni vastu võtavad), elavad päris kenasti. Aga nii pühendunud ja kompetentseid inimesi on eestis ka ühe käe sõrmedel üles lugeda omas valdkonnas.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Suurlooma veterinaare on meil nii vähe, et need nüüd küll iga abivajava poegiva looma juurde jõua, pealegi poegib 80 % loomadest öösel.

Kui vähe neid siis on? Mu mees on välismaalane ja suurlooma veterinaar, teeb oma kodumaal kogu aeg veistele keisrilõikeid. Mõtleme, kas siin elaksime ära, et Eestisse tulla. Siin vist omanikud ei soovigi abi, parem las surevad loomad maha, on odavam?

Tehakse ka eestis veistele keisrilõikeid. Piimafarmides. Lihaveistele, kes lageda taeva all vabapidamisel, üldiselt ei tehta. Kas Sinu mees on valmis lageda taeva all, asustusest kilomeetrite kaugusel, väikesaarel või rannaniidul keisrilõikeid tegema ? Kas te ära elaks, eks see sõltub, millist elustandardit te äraelamiskõlbulikuks peate. Need suurloomaarstid, kelle teenuseid mina kasutan ) ja kes 24/7 minu telefoni vastu võtavad), elavad päris kenasti. Aga nii pühendunud ja kompetentseid inimesi on eestis ka ühe käe sõrmedel üles lugeda omas valdkonnas.

Jama! Meil siin tegutsevad kõik suurlooma veterinaarid nii, muudmoodi ei saakski. Tulevad öösel ka kohale kui vaja. Kui üks ei saa, tuleb teine. Minul on hobused ja vaja läinud neid väljaspool normaalset tööaega rohkem kui korra ning kunagi pole probleemi, et veterinaar ei tule. Need käputäis saaks ainuüksi meie maakonnast kokku ja vaevalt et mujal maakondades veterinaaridel teised reeglid on. Teistel hobuinimestel samuti käivad öösiti veterinaarid kui häda on, selles pole midagi ebatavalist. Samad veterinaarid, kes veistel.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei ole jama. Jaanilaupäeva õhtul ülirasketes tiirudes maas piinleva hobuse juurde ei tulnud ükski. Ütlen ausalt – ei saagi eeldada, et tulevad. Kõik, ka vetarstid peavad puhkama ja lõõgastuma. PS hobuse elu õnnestus päästa. Saime ise siiski hakkama. Tänud neile, kes telefonitsi nõu andsid.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei ole jama. Jaanilaupäeva õhtul ülirasketes tiirudes maas piinleva hobuse juurde ei tulnud ükski. Ütlen ausalt – ei saagi eeldada, et tulevad. Kõik, ka vetarstid peavad puhkama ja lõõgastuma. PS hobuse elu õnnestus päästa. Saime ise siiski hakkama. Tänud neile, kes telefonitsi nõu andsid.

Seal maal, kus minu mees veterinaarina töötab, ongi arstid, kes on spetsialiseerunud erakorralistele väljakutsetele. Sellevõrra saad siis vähem töötada, kuna väljakutse riigipühadel jne lihtsalt nii palju kallim, tööpäeviti nad tööl ei käi. Vähemalt sellist asja, et kedagi ei tule, ei ole olemas, kuigi see maksab palju.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üks lehm annab päevas umbes 40 – 87 liitrit piima

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kuidas see piimaand praegu asjasse puutub ?

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Proovi vähemalt enne omale selgeks teha, et ainult inimene sünnitab, kõik teised imetajad POEGIVAD.

Aga sina proovi endale selgeks teha, et poegimine on looma järglastesaamise üldmõiste, kuid konkreetne akt on ka veterinaariaalases ametlikus keeles SÜNNITUS.

Tsitaat EMÜ Väikeloomakliiniku kodulehelt:

Poegimine

Sünnituse esimene järk kestab 2-12 tundi. Selle aja jooksul muutub pesa tegemise kirg väga intensiivseks, kass on rahutu ja võib näuguda. Mõnikord käib kiisuema mitu korda rahutult liivakastis ilma, et seal roojaks või urineeriks. Lõpuks seab kass end talle sobivas kohas sisse, isegi kui see pole ettenähtud pesa, laske kassil rahulikult sinna edasi jääda.

Sünnituse teises järgus toimub kassipoegade väljutamine. Esimene kassipoeg sünnib tavaliselt 5 – 60 min pärast kõhupressi töölehakkamist, kauem läheb aega esmaspoegijatel. Esimese kassipoja väljutamisega võib kaasneda ka vali näugumine. On täiesti normaalne, et osad kassipojad sünnivad pea ees ja teised jalad ees. Järgmised kassipojad sünnivad 5-60 minutiliste intervallidega.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Proovi vähemalt enne omale selgeks teha, et ainult inimene sünnitab, kõik teised imetajad POEGIVAD.

Jah, argikeeles loomad poegivad. Loomaarstid siiski õpivad sünnitusabi ja günekoloogiat. Abistavad poegimisel, aga annavad sünniabi. Mõistes pole midagi valesti – kõigil imetajatel on sama paljunemisviis – sünnitamine.

+2
0
Please wait...

Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )


Esileht Hobinurk Lehm on lemmikloom?