Kui paljud end rahvaloendusel leibkonnana märkisid, kes siin perekoolis rõõmsalt teatavad, et neil on peres rahakotid eraldi? või maksavad mehega üksteisele toiduraha, omapoolse üüriraha või teab veel millegi eest?
sa oled natuke metsas oma arusaamadega.
eraldi rahakott meie peres tähendab seda, et kumbki kasutab oma isiklikku arvet pere vajadusteks.
Eraldi leibkond on pigem kaks külmkappi köögis…
meil on ka kõik justkui ühine- ei aja näpuga järge kes kuna ja mida maksab või kelle-mille eest. samas on mõlemil oma rahakott. kui meil oleks vähem raha (või ühel meist oleks), siis tuleks vist jah teha ühine eelarve ja ühine rahakott kust siis majandada. praegu tundub küll see ühiseks rahakotistamine absoluutselt mõttetu olevat. nimetan meid üheks leibkonnaks sõltumata sellest, et rahakotid on meil eraldi.
meil on ka kõik ühine…. kuniks mul raha otsa saab
[small]skeptik kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina olen täheldanud sellist asja, et seda ühise rahakoti juttu räägivad väikese sissetulekuga naised, kellele mees on siis teinud kaardi tema arve kasutamiseks. Kui on aga võrdsed sissetulekud, nagu meil mehega, pole ju mõtet mingit ühist arvet teha. Maksab, kes parasjagu maksab ja kui otsa saab,võib teiselt alati juurde küsida. See, et rahakotid on eraldi, ei tähenda ju seda, et kõik täpselt pooleks läheb t¨ekkide alusel. Kui selliseid ongi, siis väga vähe.[/tsitaat]
Meil on näiteks suhteliselt võrdsed ja samas keskmiselt suuremad sissetulekud, aga peame ikkagi oma rahakotti ja eelarvet ühiseks. Sisuliselt tähendab see seda, et mõlemal on juurdepääs teise arvetele ning ülejääva raha üle otsustame koos ja investeerime ühiselt. See tähendab, et vahet ei ole, kumb näiteks parasjagu poes maksab või kelle arvelt elekter läheb, sest kokkuvõttes on see ikkagi meie ühine raha. Selline asi saab toimida muidugi ainult siis, kui üldjoontes on sarnased arusaamad sellest, kuidas rahaga ümber tuleks käia.
[small]skeptik kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina olen täheldanud sellist asja, et seda ühise rahakoti juttu räägivad väikese sissetulekuga naised, kellele mees on siis teinud kaardi tema arve kasutamiseks. Kui on aga võrdsed sissetulekud, nagu meil mehega, pole ju mõtet mingit ühist arvet teha. Maksab, kes parasjagu maksab ja kui otsa saab,võib teiselt alati juurde küsida.[/tsitaat]
minul on nii suur sissetulek, et ei ole sellist juhtumit, et \”raha saab otsa\”. Aga ikka leian, et ühised arved on mõistlikumad. Ei ole vaja üldistada.
aga teemaalgatajale – see, et kumbki partner annab pere eelarvesse teatud summa, on samamoodi ühine eelarve.
[small]skeptik kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina olen täheldanud sellist asja, et seda ühise rahakoti juttu räägivad väikese sissetulekuga naised, kellele mees on siis teinud kaardi tema arve kasutamiseks. Kui on aga võrdsed sissetulekud, nagu meil mehega, pole ju mõtet mingit ühist arvet teha. Maksab, kes parasjagu maksab ja kui otsa saab,võib teiselt alati juurde küsida. See, et rahakotid on eraldi, ei tähenda ju seda, et kõik täpselt pooleks läheb t¨ekkide alusel. Kui selliseid ongi, siis väga vähe.[/tsitaat]
no teil ju ongi ühine rahakott. Ega siis seda mõistet ei pea sõna-sõnalt võtma, see on piltlik väljend.
[small]skeptik kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina olen täheldanud sellist asja, et seda ühise rahakoti juttu räägivad väikese sissetulekuga naised, kellele mees on siis teinud kaardi tema arve kasutamiseks. Kui on aga võrdsed sissetulekud, nagu meil mehega, pole ju mõtet mingit ühist arvet teha. Maksab, kes parasjagu maksab ja kui otsa saab,võib teiselt alati juurde küsida. See, et rahakotid on eraldi, ei tähenda ju seda, et kõik täpselt pooleks läheb t¨ekkide alusel. Kui selliseid ongi, siis väga vähe.[/tsitaat]
Aga kui lahku lähete, kellele kinnisvara jääb?
[small]skeptik kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina olen täheldanud sellist asja, et seda ühise rahakoti juttu räägivad väikese sissetulekuga naised, kellele mees on siis teinud kaardi tema arve kasutamiseks. Kui on aga võrdsed sissetulekud, nagu meil mehega, pole ju mõtet mingit ühist arvet teha. Maksab, kes parasjagu maksab ja kui otsa saab,võib teiselt alati juurde küsida. See, et rahakotid on eraldi, ei tähenda ju seda, et kõik täpselt pooleks läheb t¨ekkide alusel. Kui selliseid ongi, siis väga vähe.[/tsitaat]Halvasti oled tähele pannud. Mina ei ole väikese sissetulekuga naine, vaid teenin mehega võrdselt (lasteraha sisse arvutades, siis isegi oluliselt rohkem). Meil on üks rahakott ja üks konto. See tähendab, et mehel on minu pangakonto juures pangakaart.
Katsugem vabaneda stereotüüpidest!
Muide, niimoodi säästa on oluliselt lihtsam ja tulusam, kui üksi toimetades.
[small]skeptik kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina olen täheldanud sellist asja, et seda ühise rahakoti juttu räägivad väikese sissetulekuga naised, kellele mees on siis teinud kaardi tema arve kasutamiseks. Kui on aga võrdsed sissetulekud, nagu meil mehega, pole ju mõtet mingit ühist arvet teha. Maksab, kes parasjagu maksab ja kui otsa saab,võib teiselt alati juurde küsida. See, et rahakotid on eraldi, ei tähenda ju seda, et kõik täpselt pooleks läheb t¨ekkide alusel. Kui selliseid ongi, siis väga vähe.[/tsitaat]
Te panite lapsed 1,5a sõime? Või kui sündisid 10a tagasi, siis kahekuuselt?
Meil on rahad koos. Palgapäeval kannab mees mulle vajaliku summa, et saaksin maksud ära maksta. Kuna ta on pidevalt komandeeringus, siis ei ole aega tal ise maksudega tegeleda. Enda rahast panen iga kuu 300 eurot hoiusele.
Mina saan ühisest rahakotist aru nii, et üksteisele ei jääda võlgu. Ehk siis kui parasjagu vajalikku summat pole, maksab teine või võin alati minna ja teise rahakotist võtta, kui endal näiteks sularaha pole. Mingit tagasimaksmist ei toimu. See, kas arve on seejures ühine või mitte, polegi nii tähtis.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Meil on rahad koos. Palgapäeval kannab mees mulle vajaliku summa, et saaksin maksud ära maksta. Kuna ta on pidevalt komandeeringus, siis ei ole aega tal ise maksudega tegeleda. Enda rahast panen iga kuu 300 eurot hoiusele.[/tsitaat]
Tundub olema täitsa 2 rahakotti ehk mehe rahakott ja teie rahakott. Ise ütlesid, et palgapäeval kannab mees VAJALIKU summa. Järelikult mitte 100% palka. Mis ta ülejäänd rahaga teeb?
Ja mis on ENDA RAHAST? Millisest SINU rahast? Ise räägid ka siin ju sinu rahast ja tema rahast…
Üldiselt see 1 pangakonto mehe ja naise kohta kehtib vist neis peredes, kus naisuke kodune. Ausalt öelda pole sellisest kontost aastakümneid kuulnud enam. Stagna-aja igand vist.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina saan ühisest rahakotist aru nii, et üksteisele ei jääda võlgu. Ehk siis kui parasjagu vajalikku summat pole, maksab teine või võin alati minna ja teise rahakotist võtta, kui endal näiteks sularaha pole. Mingit tagasimaksmist ei toimu. See, kas arve on seejures ühine või mitte, polegi nii tähtis.[/tsitaat]
Teinekord võib tagasimakse toimuda natuuras. Näiteks kui mul on hirmsasti vaja a’la 50¤ aga enda raha otsas siis lähen küsin mehelt. Kui tal see raha olemas ja hea tuju kah, siis ütleb et õhtul maksad tagasi siis:) Ja kui mul hea tuju, siis \”maksangi\”, ic.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Tundub olema täitsa 2 rahakotti ehk mehe rahakott ja teie rahakott. Ise ütlesid, et palgapäeval kannab mees VAJALIKU summa. Järelikult mitte 100% palka. Mis ta ülejäänd rahaga teeb?
Ja mis on ENDA RAHAST? Millisest SINU rahast? Ise räägid ka siin ju sinu rahast ja tema rahast…
Üldiselt see 1 pangakonto mehe ja naise kohta kehtib vist neis peredes, kus naisuke kodune. Ausalt öelda pole sellisest kontost aastakümneid kuulnud enam. Stagna-aja igand vist.
[/tsitaat]
Kõik naised on ju mingil ajal kodused? Ükski vähegi normaalne pere, kes just nälja piiril pole, ei saada ometi pisikest 1,5a last sõime (ja 10a tagasi, kui polnud enam ammu stagnaaeg, kahekuust!). Paljudel on mitu last.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kõik naised on ju mingil ajal kodused? Ükski vähegi normaalne pere, kes just nälja piiril pole, ei saada ometi pisikest 1,5a last sõime (ja 10a tagasi, kui polnud enam ammu stagnaaeg, kahekuust!). Paljudel on mitu last.[/tsitaat]
Vastupidi! Kui naine suudab mõelda ainult emakaga siis ta ei lähegi kunagi tööle. Iga pooleteise-kahe aasta tagant uus laps sünnitada, et stabiilne sissetulek säiliks on nende arvates täiesti normaalne. Aga kui naine tahab anda lastele natuke rohkemat kui vaesuspiiril elav pere, siis ta läheb küll 1,5a kõrvalt tööle. Muidugi kui tal töökoht on/oli.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Vastupidi! Kui naine suudab mõelda ainult emakaga siis ta ei lähegi kunagi tööle. Iga pooleteise-kahe aasta tagant uus laps sünnitada, et stabiilne sissetulek säiliks on nende arvates täiesti normaalne. Aga kui naine tahab anda lastele natuke rohkemat kui vaesuspiiril elav pere, siis ta läheb küll 1,5a kõrvalt tööle. Muidugi kui tal töökoht on/oli.[/tsitaat]
Kujutad ette, et kõik pered, kes aastaseid kodust ära ei saada, ei elagi vaesuspiiril? Pisikesele ongi oma ema kõige rohkem, milest ta üldse unistada võib. Raha kulub nii väikesele üsna vähe.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kõik naised on ju mingil ajal kodused? Ükski vähegi normaalne pere, kes just nälja piiril pole, ei saada ometi pisikest 1,5a last sõime (ja 10a tagasi, kui polnud enam ammu stagnaaeg, kahekuust!). Paljudel on mitu last.[/tsitaat]
Sul on ilmselt jõukas tutvusringkond, sest ikka väga paljud just panevad lapse 1,5-aastaselt lasteaeda, sest emapalga lõppedes ähvardaks neid muidu tõsine kitsikus. Seda ka siis, kui mehel on töökoht. Vaata natuke tähelepanelikumalt ringi ja tere tulemast reaalsusesse! Teine oluline roll selles asjas on täita teatud laadi mõttemalliga tööandjatel.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Sul on ilmselt jõukas tutvusringkond, sest ikka väga paljud just panevad lapse 1,5-aastaselt lasteaeda, sest emapalga lõppedes ähvardaks neid muidu tõsine kitsikus. Seda ka siis, kui mehel on töökoht. Vaata natuke tähelepanelikumalt ringi ja tere tulemast reaalsusesse! Teine oluline roll selles asjas on täita teatud laadi mõttemalliga tööandjatel. [/tsitaat]
Tunnen nii mõndagi peret, kelle laps on 1,5a sõime läinud. Ainult et…mitte ühelgi pole kitsikust! Soojamaareisid, beebikoolid, kaks maasturit, uus emmaljunga jne
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Tunnen nii mõndagi peret, kelle laps on 1,5a sõime läinud. Ainult et…mitte ühelgi pole kitsikust! Soojamaareisid, beebikoolid, kaks maasturit, uus emmaljunga jne[/tsitaat]
Kitsikus tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Meil ka soojamaareise jms poleks, kui ma lapsega kodus passiks. Tuleb ikka tööd teha, et saaks reisida jne.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Tundub olema täitsa 2 rahakotti ehk mehe rahakott ja teie rahakott. Ise ütlesid, et palgapäeval kannab mees VAJALIKU summa. Järelikult mitte 100% palka. Mis ta ülejäänd rahaga teeb?
Ja mis on ENDA RAHAST? Millisest SINU rahast? Ise räägid ka siin ju sinu rahast ja tema rahast…
Üldiselt see 1 pangakonto mehe ja naise kohta kehtib vist neis peredes, kus naisuke kodune. Ausalt öelda pole sellisest kontost aastakümneid kuulnud enam. Stagna-aja igand vist
[/tsitaat]
Mees ei tee selle OMA palgaga midagi. Kui mul on vaja mingi erakorraline ost teha (nt lapsel lähevad suusad katki), siis võtan mehe arvelt raha. Ma olen hetkel jah kodune, kuna olen lapsehoolduspuhkusel. Enne käisime mõlemad tööl ja samamoodi oli raha ühine. Minu rahad tulevad 8ndal ja neist maksan pisikulud-lasteaed, järelmaks, tv, internet jne. Mehe palk tuleb 15ndal ja sellest maksan korteri ja auto. Minu ja sinu rahad seetõttu, et kaks erinevat kontot on ju. See aga ei tähenda, et ma ei võiks mehe kaarti kasutada ja vastupidi
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kujutad ette, et kõik pered, kes aastaseid kodust ära ei saada, ei elagi vaesuspiiril? Pisikesele ongi oma ema kõige rohkem, milest ta üldse unistada võib. Raha kulub nii väikesele üsna vähe.[/tsitaat]
Aga tööle ei minda ju ainult selle 1,5-aastase ülevalpidamiseks. Ka enda toitmiseks, katmiseks, eluaseme kulude tasumiseks (kommunaalid, enamasti ka üür või laenumakse) kulub raha ja mitte üsna vähe, vaid üsna palju.
Samamoodi ei ole VH ju mõeldud imiku ülevalpidamiseks, vaid asendama töist sissetulekut ja katma neid vajadusi, mida enne kattis palk (vt ülevalt).
Ma olen ka nõus, et aastane või pooleteistkümnene on lasteaia jaoks ikka tiba väike, aga natuke imelik on arvata, et see laps on peres ainuke, kes mingeid kulutusi tekitab.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kitsikus tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Meil ka soojamaareise jms poleks, kui ma lapsega kodus passiks. Tuleb ikka tööd teha, et saaks reisida jne.[/tsitaat]
Reisi ninmel pisike kodust ära saata? No on ikka prioriteedid! Kahju, et lapsed oma soove avaldada ei saa…
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.