Meil nõukaajal tehti, aga ei mäleta enam retsepti. Kas keegi teab?
Poeleib lõigati tükkides ja pandi likku (kas veega või mingi mahlaga, keefiriga – ei mäleta), siis suruti läbi sõela, lisati pärm, nisujahu, köömned, ehk ka suhkur (jälle auk mälus), lasti kerkida ja küpsetati.
Meil nõukaajal tehti, aga ei mäleta enam retsepti. Kas keegi teab?
Poeleib lõigati tükkides ja pandi likku (kas veega või mingi mahlaga, keefiriga – ei mäleta), siis suruti läbi sõela, lisati pärm, nisujahu, köömned, ehk ka suhkur (jälle auk mälus), lasti kerkida ja küpsetati.
Pigem tahad teada, kuidas teha leivast juuretist. Juuretisest saab siis leiba küpsetada.
Vaata näiteks Ragne blogist, tal on täielik õpetus kirjas seal
Ei ole päris see, aga abiks ikka. Imelik, et köömneid ei panna. Minu jaoks köömnete lõhn/maitse teebki õige leiva.
Sa võid ju ometi neid panna 🙂
Sa võid ju ometi neid panna ????
Loomulikult panengi, imestasin, et teised köömneid ei taha.
Sa imestad selle üle, et kõik inimesed ei ole nagu sina?
Minu jaoks käivad ka peenleib ja köömned kokku. Ma ei tea, kas olengi muud saanud. Kuid jah, mingit tänapäevast pagarileiti oma, kas rimis või kuskil oli, terade ja seemnetaga peenleiva tüüpi.
