Tere!
millise retsepti järgi teete kotlete, mis tulevad mahlased? Ise teen neid nii harva ja siis olen kasutanud ühest vanemast nõukaaegsest kokaraamatust leitud retsepti saiaga. Aga vist on ka muid variante, kartuliga, peediga.
Palun, kallid kodukokad, jagage oma mahlase kotleti saladusi võhikuga!
Me lihaga kotlette ei tee ja retsepte ka eriti ei jälgi. Köögikombaini läheb kindlasti alati paar küüslauguküünt ja sibul no ja siis vastavalt sellele kas tuleb suvekõrvitsakotlet või kalakotlet. Kõvasti maitseaineid. Peedikotleti ei armasta, aga mehele teen mõnikord.
Kui paneerin siis kasutan tihti tšilliseid maisikrõpse, need mul eelenvalt purustatuna topsi pandud.
See on…milline klassika? Sinu isiklik? Mul on hunnik eesti- ja nõukaaegseid kokaraamatuid, mitte üheski pole neid koostisosi märgitud.
Mina kasutan kotletimassis kas riivitud kartulit (nii toores, kui keedukartul( või lusikatäis tärklist. Tärklus seob niiskust ja ei lase mahladel praadimise ajal välja voolata. Samamoodu ju “paneeritakse” külmunud marju koogi peal, et need katki ja lõhki ei läheks.
Sagedamini teen kana-, aedvilja- või makranuudli kotlette. Valmis hakkliha ei kasuta, liha hakin/taon lihakirvega ise peenikeseks. Hakklihamasinast tulnud mass on minu jaoks liiga “sile”. Eelistan pisut tükilisemat tekstuuri.
Me lihaga kotlette ei tee ja retsepte ka eriti ei jälgi. Köögikombaini läheb kindlasti alati paar küüslauguküünt ja sibul no ja siis vastavalt sellele kas tuleb suvekõrvitsakotlet või kalakotlet. Kõvasti maitseaineid. Peedikotleti ei armasta, aga mehele teen mõnikord.
Kui paneerin siis kasutan tihti tšilliseid maisikrõpse, need mul eelenvalt purustatuna topsi pandud.
See kööguvili on suvikõrvits. Nii nagu on talivili või talisibul, mitte talvesibul.
Mahlase kotleti võti on, nagu ka eespool juba kirjutati – ei pigista vett saiast välja. Läheb koos vedelikuga. Muna ei pane, korralikult läbi sõtkuda, kuni enam käte külge ei jää. Voolid õige kujuga, enne tegin nii, et voolisin munad ja vajutasin pannil laiaks – aga nii kaotab vedelikku palju.
See on…milline klassika? Sinu isiklik? Mul on hunnik eesti- ja nõukaaegseid kokaraamatuid, mitte üheski pole neid koostisosi märgitud.
Mina kasutan kotletimassis kas riivitud kartulit (nii toores, kui keedukartul( või lusikatäis tärklist. Tärklus seob niiskust ja ei lase mahladel praadimise ajal välja voolata. Samamoodu ju “paneeritakse” külmunud marju koogi peal, et need katki ja lõhki ei läheks.
Sagedamini teen kana-, aedvilja- või makranuudli kotlette. Valmis hakkliha ei kasuta, liha hakin/taon lihakirvega ise peenikeseks. Hakklihamasinast tulnud mass on minu jaoks liiga “sile”. Eelistan pisut tükilisemat tekstuuri.
Ju siis isiklik jah, aga vanaema juba lisas törtsu sinepit ja mädarõigast, ma ei teadnud et see nii haruldane on, sest ühegi retsepti järgi pole kunagi teinud. Aga väga hea, kui esimest korda kuuled ja kuskil raamatus ka kirjas pole, saangi originaalne olla 🙂
Te räägite hakk-kotlettidest?
Tulin just teemat vaatama naturaalse kotleti pärast, et kuidas see mahlane jätta (juigi vasikaliha ise on õrn, siiski vahel jäävad mul kotletid kuidagi tuimaks), aga näen, et hoopis hakkliha teema.
Tulin just teemat vaatama naturaalse kotleti pärast, et kuidas see mahlane jätta (juigi vasikaliha ise on õrn, siiski vahel jäävad mul kotletid kuidagi tuimaks), aga näen, et hoopis hakkliha teema.
Aga miks peaks praetud lihalõiku kotletiks nimetama? Eesti keeles mõeldakse kotleti all ikka hakklihast valmistatud pätsikest üldjuhul 🙂
Tulin just teemat vaatama naturaalse kotleti pärast, et kuidas see mahlane jätta (juigi vasikaliha ise on õrn, siiski vahel jäävad mul kotletid kuidagi tuimaks), aga näen, et hoopis hakkliha teema.
Aga miks peaks praetud lihalõiku kotletiks nimetama? Eesti keeles mõeldakse kotleti all ikka hakklihast valmistatud pätsikest üldjuhul ????
Mis mõttes “miks peaks”? Sa nimetad eesti keeles pitsat ka pitsaks, mitte lahtiseks pirukaks ja makaronitooteid pastaks, eks? Kui kondiga seljatükki lõik on kotlet, siis ta on. Nõukaajal moondus ta jah karbonaadiks, muu maailm, k.a Eestis, teatakse seda siiski naturaalse kotleti nime all.
Hakk-kotlet on selle sinu “mõeldakse ikka” toote konkreetne nimetus.
Ja kuna siin räägitakse hakkliha tootest, siis teema pole mulle.
Kena päeva!
Oo! Siin juba palju häid mõtteid, aitäh vastajatele! Kas keegi ka täpset retsepti viitsiks jagada? Või teetegi pigem silma järgi?
(guugeldada oskan muidugi ise ka, aga ausalt, see valik on väga kirju).
Teen silma järgi. Riivin sisse, mida parasjagu on – suvikõrvitsat, peeti, kartulit (muidugi mitte korraga), vahel panen seeni, vahel hapukoort ja riivjuustu, saia kasutan harva.
Mis mõttes “miks peaks”? Sa nimetad eesti keeles pitsat ka pitsaks, mitte lahtiseks pirukaks ja makaronitooteid pastaks, eks? Kui kondiga seljatükki lõik on kotlet, siis ta on. Nõukaajal moondus ta jah karbonaadiks, muu maailm, k.a Eestis, teatakse seda siiski naturaalse kotleti nime all. Hakk-kotlet on selle sinu “mõeldakse ikka” toote konkreetne nimetus.
Meie vestlus toimub Eesti, mitte “muu maailma” kontekstis. Eesti kõnekeelne “kotlet”, kui pole täpsustatud, et hakk-, kala- või naturaalne, tähistab just hakklihast toodet.
Viil saia piimaga likku ja laiali lammutada. Hakkliha, muna, sorts õli, sool, lihamaitseaine. Kõik segada. Midagi ei riivi ega paneeri. Märgade kätega voolin väikesed pätsid ja pannile, kuni seest küpsed. Lastele väga maitsevad (lastele meeldivadki lihtsad asjad) ja teevad samasuguseid ise ka.
Sea-ja veisehakkliha pooleks, saia ei kasuta aga riivin kotletitaignasse peene riiviga kas porgandit või nuikapsast. Kindlasti sibulat, küüslauku ja hapukoort, muna, maitseks soola ja pipart. Ei paneeri, praen kuumal pannil. Jäävad mahlased.
Mis mõttes “miks peaks”? Sa nimetad eesti keeles pitsat ka pitsaks, mitte lahtiseks pirukaks ja makaronitooteid pastaks, eks? Kui kondiga seljatükki lõik on kotlet, siis ta on. Nõukaajal moondus ta jah karbonaadiks, muu maailm, k.a Eestis, teatakse seda siiski naturaalse kotleti nime all. Hakk-kotlet on selle sinu “mõeldakse ikka” toote konkreetne nimetus.
Meie vestlus toimub Eesti, mitte “muu maailma” kontekstis. Eesti kõnekeelne “kotlet”, kui pole täpsustatud, et hakk-, kala- või naturaalne, tähistab just hakklihast toodet.
Oluline on, et oleks vedelikku kotleti taignas, siis jääb mahlane, kas piim, vesi või puljong. Aga ei teegi retsepti järgi, kuid enam ei tee puhtalt lihast, lisan ka peeti, porgandit, suvikõrvitsat jne
Ma küsisin töö juurest koka käest, et kuidas tal alati nii mahlased kotletid on. Paneb vett lihtsalt hulka. Ma ise alati tegin nii: saiaviilud piimaga likku, paar muna, 50/50 hakkliha, hapukoort, soola, pipart. Nüüd panen saia veega likku, piima eipanegi, ja vett tsipa ikka rohkem. Segan ja loobin hoolega, et kõik komponendid ilusti seguneks ja liharasv nad seoks ja siis kuumale pannile. Nüüd hoopis mahlasemad.
Teen nii, nagu vanaema ja emagi. Kvaliteetne hakkliha määrab kõige rohkem, parimad kotletid tulevad segu (loom+siga) või seahakklihast, aga siis ei tohi liiga rasvane (pekine) seahakkliha olla, vaid heast lihast. Lisan natuke saia (pudistan kuivalt sisse), ülipeeneks hakitud sibulat, muna, veidi hapukoort, soola ja pipart, törtsu tavalist vett. Hästi natuke võib lisada muskaati. Avastasin ka, et sulatatud juust ja riivjuust teevad kotletid eriti maitsvaks ja tekstuurilt kreemjamaks, nüüd enamasti panen neid, kui on. Teen väikesed lamedapoolsed kotletid ja praen kuumal pannil, mulle meeldivad hästi krõbedad, seest mahlased kotletid.
Mina ka saia ega riivsaia sisse ei pane.
Teen koguseliselt silma järgi.
-Sea ja veisehakkliha segu
-Muna
-Sool, pipar
-Peeneks hakitud sibul ja küüslauk(kombainiga, jääb nagu püree)
-Vesi(külm, 1kg hakkliha kohta ca 2 suuremat supilusikat)
-Vahel panen sisse ka peeneks riivitud porgandit või suvikõrvitsat.
Minu arvates just see kombainiga peeneks lastud sibul annab piisavalt mahlasust.
Ja muidugi praadimine on ka tähtis. Kuum pann paneb mahlad kinni.
Peeti kasutan siis, kui teen Lindströmi kotlette. Siis läheb riivitud keedukartul sisse.
USA Meisterkokas tehti lihapalle tomatikastmes ja üks paneeris riivsaias ning sai kohe kohtumikult märkuse, et nii tehakse kotlette. Seega klassikaline kotlett on alati paneeritud, kuid see ei tähenda et ei võiks teha teisiti.
