Anu Lambi fenomenist pole ma kunagi aru saanud. Juba lapsest saadik pole ta mulle sümpatiseerinud. Igas rollis samasuguse punnitatud näo ja teatraalse häälega.
Aga samas oli väga hea etenduses “Nad tulid keskööl”(Hans Litteni ema) , ma ei ole tema fänn, aga see oli mega hästi mängitud osa.
Anu Lambi fenomenist pole ma kunagi aru saanud. Juba lapsest saadik pole ta mulle sümpatiseerinud. Igas rollis samasuguse punnitatud näo ja teatraalse häälega.
Mina isiklikult ei mõista, kuidas tema saab õpetada lavakõnet. Näitlejana vaheldusrikas, aga see artikulatsioon….
Isiklik arvamus, ei arvagi, et mul on õigus.
Anu Lamp on võrratu, mida vanemaks saab, seda paremaks on läinud (sarnase arenguga on olnud mu meelest veel mitmedki näitlejannad, kohe meenub Kersti Kreismann näiteks) – nooremana ta mulle samuti väga ei meeldinud, aga juba paarkümmend aastat on tema rollid olnud oivalised, ta on ülitundlik, peeneid nüansse tabav, tõeliselt meisterlik näitleja.
Aga olen nõus, et Eestis on väga palju häid (teatri)näitlejaid, lavakas lihtsalt arendab neid vist üsna tulemuslikult ikka.
Meestest meeldib mulle väga Karol Kuntsel, kunagi meeldis väga Indrek Sammul.
Anu Lamp on võrratu, mida vanemaks saab, seda paremaks on läinud (sarnase arenguga on olnud mu meelest veel mitmedki näitlejannad, kohe meenub Kersti Kreismann näiteks) – nooremana ta mulle samuti väga ei meeldinud, aga juba paarkümmend aastat on tema rollid olnud oivalised, ta on ülitundlik, peeneid nüansse tabav, tõeliselt meisterlik näitleja.
Aga olen nõus, et Eestis on väga palju häid (teatri)näitlejaid, lavakas lihtsalt arendab neid vist üsna tulemuslikult ikka.
Meestest meeldib mulle väga Karol Kuntsel, kunagi meeldis väga Indrek Sammul.
Anu Lamp on võrratu, mida vanemaks saab, seda paremaks on läinud (sarnase arenguga on olnud mu meelest veel mitmedki näitlejannad, kohe meenub Kersti Kreismann näiteks) – nooremana ta mulle samuti väga ei meeldinud, aga juba paarkümmend aastat on tema rollid olnud oivalised, ta on ülitundlik, peeneid nüansse tabav, tõeliselt meisterlik näitleja.
Aga olen nõus, et Eestis on väga palju häid (teatri)näitlejaid, lavakas lihtsalt arendab neid vist üsna tulemuslikult ikka.
Meestest meeldib mulle väga Karol Kuntsel, kunagi meeldis väga Indrek Sammul.
Miks Sammul enam ei meeldi siis?
Meeldib ikka, väljendusin ebatäpselt 🙂 Lihtsalt ise näen teda nüüd teatris harvemini, kunagi olin ikka peaaegu et fänn lausa, käisin jube palju Linnateatris, ikka kõik lavastused vaatasime sõpradega korra või mitu korda ära, ja tohutult meeldis ta nt “Kuritöös ja karistuses” jt tolle aja etendustes. Nüüd pole enam nii palju sattunud nägema teda, aga hea näitleja on ta minu meelest loomulikult ikka edasi, ka filmides, mitte üksnes teatris.
Minu meelest on ka Anu Lambil maneer, mis mõnes rollis mõjub vapustavalt meisterlikult, aga teisal jääb segama. Samas üldse ei imesta, kui ta nende meisterlike rollitäitmiste pärast lemmik on. Hannes Kaljujärv näiteks on ka selles mõttes sarnane – ülihea näitleja, aga mõnikord jääb miski kriipima,
Minu meelest on ka Anu Lambil maneer, mis mõnes rollis mõjub vapustavalt meisterlikult, aga teisal jääb segama. Samas üldse ei imesta, kui ta nende meisterlike rollitäitmiste pärast lemmik on. Hannes Kaljujärv näiteks on ka selles mõttes sarnane – ülihea näitleja, aga mõnikord jääb miski kriipima,
Anu Lamp on koomilise karakterina väga tugev. Võtame või näiteks Kitsas King.
Traagilises v draamarollis on ta väga sügav.
Aga tuleb nõustuda, et tema maneer üldisena on äärmiselt isikupärane ja see käib rollist rolli samana kaasas. Aga see ongi tema isikupära, sama on ju Ita Everiga v ükskõik kelle teisega?
