Valdavalt on siin juttu ATH lastest, kuid küsin ikkagi. Meie laps on geneetilise haigusega. Välja ei paista kuskilt midagi, päris päris tavaline laps tundub olevat, aga tegelikkus on teine – määratud on raske puue. Ma teadsin kohe, et kõik ei ole korras. Aga nagu juhtub, siis vaadati ka mind, et “ah mamma, ära kujuta ette”. Minul ei ole probleemi, on vastik haigus küll, vahel nutan, kui mingi jant on olnud,aga reeglina saan hakkama. Kõige raskem on leida abikaasaga ühine arusaam kuidas last hoida ja samas ka julgustada, kuidas teda mitte memmekaks muuta, aga tagada vajalik ettevaatlikkus (haiguse eripärast tulenev vajadus). Lasteaeda minek on ees, kasvatajad kardavad ja mina kardan ka. Nõutakse nimekirja lubatud tegevustest, et probleeme vältida. Arusaadav, aga temast peab ju kasvama tavaline inimene kes oma haiguse pärast pole täiskasvanute poolt sandiks tembeldatud/kasvatatud. Selle piiri leidmine on pagana raske.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 04.07 17:01; 05.07 22:15; 05.07 22:17; 08.07 23:21;