Mõtlesin lapsele avada lhv kasvkkonto, aga ei oska kuidagi neid fonde valida. Millised teil valituks on osutunud?
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Lhv kasvukonto
Teema: Lhv kasvukonto
Minu üks ja ainus (viimane) kogemus kasvukontoga (küll mitte LHVs) on, et lõpuks kulub kogu kasv teenustasudele ja lõpetad miinuses.
Pakun, et esimene vastaja räägib siin pigem mingist lapse kogumishoiuse tüüpi tootest, mida kunagi aktiivselt lapsele “investeerimiseks” pankades pakuti – pole kursis, kas tänapäeval ka veel. Tegu on hoopis teise tootega kui on kasvukonto.
Kasvukontol ei ole kuni 26. eluaastani haldustasu ja ostutehingu tasu on 1% ostusummast. Mingeid varjatud kulusid ei ole.
Teemaalgataja, kui vana laps on? Minu lastel on kasvukontod ning olen nende portfelli koostamisse lähenenud erinevalt.
Suurema lapsega, kes konto tegemise ajal käis põhikoolis, vaatasime ise fondid üle ja tegime valiku omavahel arutledes selle üle, milline sektor võiks nt 10 aastaga jõudsalt areneda või just vastupidi, milline sektor on selline, mis igal juhul kuskile ei kao isegi siis, kui vahepeal tekkinud uued “iduideed” tulevad ja lähevad. Niimoodi lapse eelistustest lähtuvalt sai ka valik tehtud.
Lasteaias käiva lapse eest tegin valiku ise samast põhimõttest lähtuvalt – millised on need sektorid, mille edasisse arengusse ma ise usun?
Ma ei hakka konkreetseid fondide nimesid välja tooma, see on siiski igaühe enda otsus. Üldiselt soovitatakse valida mitte rohkem kui paar-kolm fondi portfelli, omal ka lihtsam järge pidada nii.
Meil sai mõlema puhul lõpuks kokku umbes selline skeem, et portfellis oleks üks stabiilne dividendimaksja, üks tulevikuvisiooniga (meie jaoks) ettevõtete fond ja kummalgi lapsel pisikese osa (5%) suunan ka krüptofondi mõttega, et kui see põrub, siis me vaesemaks ei jää, aga kui sealt pikas perspektiivis teenida õnnestub, siis on tore.
Kui sa ei soovi riskida, siis võta mingi Euroopa suurimad või Euroopa dividendimaksjad. Tõesti soovitan, et 1 fondidest võiks olla dividendi maksev – katab juba teenustasu (teisel aastal tuleb). Ja samas dividend ise läheb ka fondi tagasi.
Alustada võid ju ühe fondiga ja hiljem lisada. Mul nt on lisaks mingi Euroopa suured dividendimaksjad vmt (täoselt ei mäleta) ka küberturvalisus.
Praegu on hea aeg alustada, fondiosakud on madala hinnaga (mul kõik miinuses hetkel)
Lapsele kasvukontot tehes ei tohi unustada, et seda raha enam lapsevanem ei näe ja 18-aastaseks saades kuulub see vaid lapsele. Ja siinjuures ei loe, kes sinna raha on kandnud või milliseks teie omavahelised suhted on muutunud.
Mõttetu. Investeerin kinnisvarasse, jätkub sealt nii mulle kui lastele. Ei toida mingeid fondijuhte teenustasudega. Vähem kui 7 aastat tegelenud, suht väikeste summadega ja tööl ei peakski enam käima.
Mõttetu. Investeerin kinnisvarasse, jätkub sealt nii mulle kui lastele. Ei toida mingeid fondijuhte teenustasudega. Vähem kui 7 aastat tegelenud, suht väikeste summadega ja tööl ei peakski enam käima.
Hmmm, mind väga huvitab, kuidas on võimalik saavutada finantsvabadus vähem kui 7 aastat “suht väikeste summadega” investeerides?
Mõttetu. Investeerin kinnisvarasse, jätkub sealt nii mulle kui lastele. Ei toida mingeid fondijuhte teenustasudega. Vähem kui 7 aastat tegelenud, suht väikeste summadega ja tööl ei peakski enam käima.
Hmmm, mind väga huvitab, kuidas on võimalik saavutada finantsvabadus vähem kui 7 aastat “suht väikeste summadega” investeerides?
Aga palun – olen ostnud kortereid ja maad, kõige kallim oli 20 000 eurot, enamus veidi üle 10 000. Vähest ja odavat kõpitsemist nõudvad korterid enamuses. Viimase ostsin sel aastal ühte väikeasulasse hinnaga 6500 eurot, üüritootlus ligi 2 protsenti kuus.
Mõttetu. Investeerin kinnisvarasse, jätkub sealt nii mulle kui lastele. Ei toida mingeid fondijuhte teenustasudega. Vähem kui 7 aastat tegelenud, suht väikeste summadega ja tööl ei peakski enam käima.
Hmmm, mind väga huvitab, kuidas on võimalik saavutada finantsvabadus vähem kui 7 aastat “suht väikeste summadega” investeerides?
Aga palun – olen ostnud kortereid ja maad, kõige kallim oli 20 000 eurot, enamus veidi üle 10 000. Vähest ja odavat kõpitsemist nõudvad korterid enamuses. Viimase ostsin sel aastal ühte väikeasulasse hinnaga 6500 eurot, üüritootlus ligi 2 protsenti kuus.
😀 😀 Et siis palju “väikseid” summasid? Ega jah näiteks 10×5000 on vähem kui ju 2×25000 välja käia 😀
Mõttetu. Investeerin kinnisvarasse, jätkub sealt nii mulle kui lastele. Ei toida mingeid fondijuhte teenustasudega. Vähem kui 7 aastat tegelenud, suht väikeste summadega ja tööl ei peakski enam käima.
Hmmm, mind väga huvitab, kuidas on võimalik saavutada finantsvabadus vähem kui 7 aastat “suht väikeste summadega” investeerides?
Aga palun – olen ostnud kortereid ja maad, kõige kallim oli 20 000 eurot, enamus veidi üle 10 000. Vähest ja odavat kõpitsemist nõudvad korterid enamuses. Viimase ostsin sel aastal ühte väikeasulasse hinnaga 6500 eurot, üüritootlus ligi 2 protsenti kuus.
Oijah, nagu kellavärk. Teemaks on LHV kasvukonto ehk maksimaalselt paarsada eurot kuus kõrvale panemine ja ikka trügib teemasse keegi, kelle meelest on selline investeerimine mõttetu, sest tema on viimased aastad “suht väikeste summade” abil ehk umbkaudu 800 eurot iga kuu kõrvale pannes kinnisvara ostnud.
Mõttetu. Investeerin kinnisvarasse, jätkub sealt nii mulle kui lastele. Ei toida mingeid fondijuhte teenustasudega. Vähem kui 7 aastat tegelenud, suht väikeste summadega ja tööl ei peakski enam käima.
Hmmm, mind väga huvitab, kuidas on võimalik saavutada finantsvabadus vähem kui 7 aastat “suht väikeste summadega” investeerides?
Aga palun – olen ostnud kortereid ja maad, kõige kallim oli 20 000 eurot, enamus veidi üle 10 000. Vähest ja odavat kõpitsemist nõudvad korterid enamuses. Viimase ostsin sel aastal ühte väikeasulasse hinnaga 6500 eurot, üüritootlus ligi 2 protsenti kuus.
Oijah, nagu kellavärk. Teemaks on LHV kasvukonto ehk maksimaalselt paarsada eurot kuus kõrvale panemine ja ikka trügib teemasse keegi, kelle meelest on selline investeerimine mõttetu, sest tema on viimased aastad “suht väikeste summade” abil ehk umbkaudu 800 eurot iga kuu kõrvale pannes kinnisvara ostnud.
Avaldasin oma arvamust ja kirjeldasin enda varianti investeerimiseks. Näiteks 6500 eurose korteri laenumakse, kui endal kogu summat kohe pole, on mõnikümmend eurot kuus. Üürina 100-150 eurot tiksub, samas kinnisvara hinnad kasvavad ja tulevikus saab selle vajadusel maha müüa. Eks igaühele ongi oma, a miks mitte TA ei võiks kasvukonto asemel muid variante kaaluda.
Mina oma 80ndate lõpu ja 90ndate alguse kogemuse peale ütlen, et hetkel on parem osta selle raha eest midagi, mida kaubana ka hiljem vaja läheb. See kuidas asjad kallimaks lähevad võib tähendada ühte, et täna veel selle raha eest saad osta, 10 aasta pärast enam ei saa.
Avaldasin oma arvamust ja kirjeldasin enda varianti investeerimiseks. Näiteks 6500 eurose korteri laenumakse, kui endal kogu summat kohe pole, on mõnikümmend eurot kuus. Üürina 100-150 eurot tiksub, samas kinnisvara hinnad kasvavad ja tulevikus saab selle vajadusel maha müüa. Eks igaühele ongi oma, a miks mitte TA ei võiks kasvukonto asemel muid variante kaaluda.
Sellise hinnaga korterid on piirkondades, kus hinnad väga ei kasva. Ja mahamüümisega võib ka keeruliseks minna. Rääkimata sellest, et väljaüürimine nõuab ka enda poolt rohkem vaeva.
Avaldasin oma arvamust ja kirjeldasin enda varianti investeerimiseks. Näiteks 6500 eurose korteri laenumakse, kui endal kogu summat kohe pole, on mõnikümmend eurot kuus. Üürina 100-150 eurot tiksub, samas kinnisvara hinnad kasvavad ja tulevikus saab selle vajadusel maha müüa. Eks igaühele ongi oma, a miks mitte TA ei võiks kasvukonto asemel muid variante kaaluda.
Sellise hinnaga korterid on piirkondades, kus hinnad väga ei kasva. Ja mahamüümisega võib ka keeruliseks minna. Rääkimata sellest, et väljaüürimine nõuab ka enda poolt rohkem vaeva.
Lisaks juurde a) maksta tuleb ka perioodil kui üürilist sees ei ela b) taolistes piirkondades on tihti ka üürilised teistsugused – suurem risk, et üüriline lõhub korteri või jääb võlgu c) tehnika/mööbli vmt vananemine, mis vaja välja vahetada – üürnikud ilmselt üldiselt nt oma köögikappide, wc pottide jmt ei koli d)iga aja tagant on vaja siiski teha mingisugune remont, mis võib minna kallimaks kui sellise korteri ostuhind
Enamasti vajavad sellised korterid remonti enne välja üürimist ja ütleme ka üürniku vahetamisel. Sellise väikeste piirkondade eelis on tihti see, et üürnikud on pikaajalised ja antud piirkondadesse kortermaju juurde ei ehitata. Näiteks Jõgeva on üks selline, kus pigem kui keegi kolib siis ehitatakse oma maja – samas jällegi sellise hinnaga sinna korterit ei saa.
See laenuga ostmine ja välja üürimine ei ole puhtalt nii, et laenu maksan 50€, üüri saan 100€ ja 50€ on kasum. Sinna juurde peab arvestama, et tasuda on vaja ka üürilt tulumaks. Kortermaja renoveerimiskulud on tegelikult omaniku mitte üürilise kanda, nüüd on küll lubatud proportsionaalselt mingi osa üürnikult küsida.
Kui ei oska valikut teha, siis kõige lollikindlam on globaalne laiapõhjaline indeksfond. See on kõige laiemalt hajutatum valik ja sellisel juhul saad osa praktiliselt kogu maailma aktsiaturgudest. Võimalus midagi “valesti” valida on kõige keerulisem.
Kasvukontos on selliseks indeksfondiks Vanguard FTSE All-World UCITS ETF (lühendiga: VWRL).
Sellise valiku puhul muidugi võiks uurida ka sarnast Swedbank Robur Access Edge Global fondi, mille puhul ostu- ja müügitehingul tasu puudub ja aastane haldustasu määr on 0,30% (võrreldes Kasvukonto 1% ostutehingu ja veel kallima müügitehingu tasuga).
Mina oma 80ndate lõpu ja 90ndate alguse kogemuse peale ütlen, et hetkel on parem osta selle raha eest midagi, mida kaubana ka hiljem vaja läheb. See kuidas asjad kallimaks lähevad võib tähendada ühte, et täna veel selle raha eest saad osta, 10 aasta pärast enam ei saa.
Mis see olla võiks? Elan kortermajas, elektri/kütte eest sama hinnaga ette maksta ei saa. Toit ka lõputult ei säili. Riideid ka ei ole mõtet kokku osta, mood muutub. Veel?
Avaldasin oma arvamust ja kirjeldasin enda varianti investeerimiseks. Näiteks 6500 eurose korteri laenumakse, kui endal kogu summat kohe pole, on mõnikümmend eurot kuus. Üürina 100-150 eurot tiksub, samas kinnisvara hinnad kasvavad ja tulevikus saab selle vajadusel maha müüa. Eks igaühele ongi oma, a miks mitte TA ei võiks kasvukonto asemel muid variante kaaluda.
Kui selle piirkonna inimene ei suuda isegi 6500 eurost korterit endale osta, siis oleks naiivne loota, et temast ok üürnikku on.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Lhv kasvukonto