Esileht Ajaviite- ja muud jutud Lihtsalt huvitab – poodide kauba ostu rahastamine

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 40 )

Teema: Lihtsalt huvitab – poodide kauba ostu rahastamine

Postitas:
Kägu

See ei ole tööelu, raha ja seaduste teema, lihtsalt käin mõttesse kevadise koroonakriisi ajal kaubanduskeskuste sulgemisele kui vaatasin oma mikroettevõttele Kredexi jt toetusi. Välistustes kaubanduse käibevahendid ehk siis kaup mida poodides müüakse. Ma ei ole finantsjuhtimist õppinud, aga teada tahaks 🙂 kuidas neid kaupu sisse ostetakse, kui laene ega toetusi ei saa? Ma ei pea silmas tingimusi dikteerivaid hiiglasi a’la Selver, vaid pigem väikestest ettevõtetest välja kasvanuid a’la Magaziin, Sportland, Denim Dream, Matkasport, Koduextra, Kangadžungel… jt Kaubandusettevõtteid on kokkuvõttes rohkem kui (mikro)tootjaid. Kas neil kõigil siis mingid vägevad kinnisvarad tagatiseks ehk pideva riski all ja kui poed taas kinni pandaks, võiks teatud aja järel nende kinnisvara haamri alla sattuda?

+4
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See ei ole tööelu, raha ja seaduste teema, lihtsalt käin mõttesse kevadise koroonakriisi ajal kaubanduskeskuste sulgemisele kui vaatasin oma mikroettevõttele Kredexi jt toetusi. Välistustes kaubanduse käibevahendid ehk siis kaup mida poodides müüakse. Ma ei ole finantsjuhtimist õppinud, aga teada tahaks 🙂 kuidas neid kaupu sisse ostetakse, kui laene ega toetusi ei saa? Ma ei pea silmas tingimusi dikteerivaid hiiglasi a’la Selver, vaid pigem väikestest ettevõtetest välja kasvanuid a’la Magaziin, Sportland, Denim Dream, Matkasport, Koduextra, Kangadžungel… jt Kaubandusettevõtteid on kokkuvõttes rohkem kui (mikro)tootjaid. Kas neil kõigil siis mingid vägevad kinnisvarad tagatiseks ehk pideva riski all ja kui poed taas kinni pandaks, võiks teatud aja järel nende kinnisvara haamri alla sattuda?

Raudselt on tööelu,raha ja seadused teema! TÕSTA palun õigesse alajaotusesse.

+3
-23
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Raudselt on tööelu,raha ja seadused teema! TÕSTA palun õigesse alajaotusesse.

Tööelu jaotuses oodatakse pigem nõuandeid, mida mul vaja ei ole.

+5
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Raudselt on tööelu,raha ja seadused teema! TÕSTA palun õigesse alajaotusesse.

Tööelu jaotuses oodatakse pigem nõuandeid, mida mul vaja ei ole.

Kes seal ootab nõuandeid?

+1
-13
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Raudselt on tööelu,raha ja seadused teema! TÕSTA palun õigesse alajaotusesse.

Tööelu jaotuses oodatakse pigem nõuandeid, mida mul vaja ei ole.

Kes seal ootab nõuandeid?

Need, kes lapseisalt alimente tahavad kätte saada.

+12
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tüüpiliselt on lepingus kas pikad maksetähtajad või siis päris väikestes poodides on kaup sageli realisatsiooniga. Ehk tootja või maaletooja annab kauba müüki, pood esitab iga kuu realisatsiooniaruande ja selle põhjal siis esitab tootja/maaletooja arve.

+12
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Raudselt on tööelu,raha ja seadused teema! TÕSTA palun õigesse alajaotusesse.

Ei, see siin on arutlemise teema, TA ei küsi seaduste kohta. Ka ei küsi ta tööelu kohta, sest nähtavasti ta seal ei tööta. Raha? No võib-olla, aga selle kohta ütleks ka pigem ei, TA on huvitatud arutlemisest.

Miks sa siin politseid mängid? Jäta see töö administraatorile.

+25
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Maksetähtajad on kauplustel pikad – suurematel kauplustel 30-50 päeva. Seega põhimõtteliselt hankija laenab.

+7
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mida suurem hulgiostja, seda pikemad on maksetähtajad. Olen töötanud peamiselt hulgimüügiga tegelevas firmas, kellel olid oma tarnijatele maksetähtajad kuni 90 päeva ja oli ka arvelduskrediidi leping pangaga (sai konto miinusesse lasta). Ostjatele anti maksetähtaeg kuni kuu. Praegu töötan pisikeses tootmisettevõttes, kus müüakse toodetavat kaupa jaemüüjatele. Neil on osa kliente realisatsiooni peal, osa ostab välja 1-2nädalase maksetähtajaga, suurte koguste ostjatel on tähtaeg 1 kuu.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Raudselt on tööelu,raha ja seadused teema! TÕSTA palun õigesse alajaotusesse.

Ei, see siin on arutlemise teema, TA ei küsi seaduste kohta. Ka ei küsi ta tööelu kohta, sest nähtavasti ta seal ei tööta. Raha? No võib-olla, aga selle kohta ütleks ka pigem ei, TA on huvitatud arutlemisest.

Miks sa siin politseid mängid? Jäta see töö administraatorile.

Ta ju tahab spetsiifiliselt teada kuidas hankija ja tarnija vahel äri ja lepingud käivad. Siin saabki selliseid vastuseid, et ühele on hankija tarnija ja teisele vastupidi. Tehke endale enne selgeks kes on kes ja andke siis nõu.
Oleneb ju kõik sellest, milline kauplus saab olema, mis kaupu müüb ja kellele müüb, kas ainult jaeklient või äriklient või mõlemad jne.jne.

+1
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Raudselt on tööelu,raha ja seadused teema! TÕSTA palun õigesse alajaotusesse.

Ehk saad Muposse tööle minna, seal vajatakse korraloojaid.

+8
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas tarnijad võtavad müümata jäänud kaupa tagasi ka? Kuhugi need eriti veidrad riided/jalanõud kaovad? Kõiki ju ometi ära ei osteta?

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas tarnijad võtavad müümata jäänud kaupa tagasi ka? Kuhugi need eriti veidrad riided/jalanõud kaovad? Kõiki ju ometi ära ei osteta?

Ma tahaks näha, kuidas müümata jäänud piima tagasi võetakse.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võin kirjutada väikese jaekaupluse (toidu- ja esmatarbekaubad) kaupade hankimisest: poe alustamisel pidi tõesti olema ports raha valmis, et esmane kaup sisse osta ja et ka esimese kuu palgaraha oleks olemas. Seda võib ka ettevõtte stardikapitaliks lugeda. Praegu seaduses nõutavast minimaalsest kulub sellise poekesega alustamiseks muidugi märksa rohkem. Alustades olid teised ajad ja see raha oli olemas.
Edasi tuli käive. Kliendid ostsid tooteid, poodi pidav ettevõte sai selle eest raha. Selle saadud raha eest osteti sisse uus kaup, maksti palgad ja kommunaalid (üürikulu polnud). Poes müüdaval kaubal on teatavasti juurdehindlus. Pood ostab hulgimüüjalt/maaletoojalt/tootjalt tooted x summaga ja müüb jaeklientidele x + juurdehindlus summaga. Sellest juurdehindlusest tekivad rahalised vahendid, et maksta töötajate palgad, poe pidamisega seotud kulud ja saada kasum. Juurdehindlus sõltub väga müüdava kauba tüübist. Mõnel kaubagrupil on väike juurdehindlus, teisel suurem. Tööstuskaupadel, riietel, raamatutel on juurdehindlus sageli väga suur (see võib moodustada isegi 50% jaehinnast).
Kui ettevõte on juba oma usaldusväärsust, piisavat ostuhuvi ja -võimet ning stabiilsust näidanud, saab hakata hulgimüüjatelt/maaletoojatelt/tootjatelt soodsamaid maksetingimusi, allahindlusi, müümata kauba tagasivõtmise kohustust jne küsima. Soodsamad maksetingimused ongi tavaliselt pikem maksetähtaeg, ehk vähemalt osa sisseostetud kaubast on selleks ajaks juba maha müüa suudetud.

Kas tarnijad võtavad müümata jäänud kaupa tagasi ka? Kuhugi need eriti veidrad riided/jalanõud kaovad? Kõiki ju ometi ära ei osteta?

See käib ikka vastavalt lepingutele. On lepinguid tarnija ja jaemüügiettevõtte vahel, kus tarnija kohustub müümata kauba tagasi võtma, aga on ka lepinguid, kus sellist kohustust pole. Mis neist müümata asjadest lõpuks saab? Kui müüa üldse ei õnnestu, ka allahindlusega mitte ja tarnija tagasi ei võta, siis kantakse see kaup maha. Ehk siis võetakse arvelt maha, tekkinud kulu kuulub jaemüügiettevõtte äririski sisse ja selleks peab valmis olema. Mahakantud kaup võidakse töötajatele, ettevõtte omaniku sugulastele-sõpradele laiali jagada, annetusena kuhugi anda või kasvõi prügikasti rännata. Siin pole mingeid piiranguid ega reegleid.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas tarnijad võtavad müümata jäänud kaupa tagasi ka? Kuhugi need eriti veidrad riided/jalanõud kaovad? Kõiki ju ometi ära ei osteta?

Ma tahaks näha, kuidas müümata jäänud piima tagasi võetakse.

Põhimõtteliselt võimalik. Tootja/hulgimüüja (tarnija) kannab siis selle maha, sest kõlblikkustähtaja ületanud kaubaga polegi muud teha.
Meil polnud küll piimatoodete tarnijaga sellist lepingut, kuid oli ühe teise toidukauba osas. Ei mäleta enam, kas tarnija võttiski reaalselt tagasi või kandis kohe oma arvelt maha ja tehti järgmise tellimuse osas lihtsalt rahaline tasaarveldus. Lepingus oli kindel summa/kogus, mida sai müümata jäämise korral tagasi anda.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ta ju tahab spetsiifiliselt teada kuidas hankija ja tarnija vahel äri ja lepingud käivad. Siin saabki selliseid vastuseid, et ühele on hankija tarnija ja teisele vastupidi. Tehke endale enne selgeks kes on kes ja andke siis nõu.

Kui sa servagi pidi raamatupidamisega kokku oleks puutunud, siis sa teaks, et raamatupidamislikult nimetataksegi tarnijat hankijaks. Nii on, igas teoorias, igas majandustarkvaras – jah, võib olla keeleliselt vale, aga minul pole kunagi kellegagi probleemi olnud, et aru ei saada (peale sinu) ning nii oln kokkuleppeline nimetus. See, kellele ettevõte oma kaupa müüb, pole hankija, vaid ostja. Ja ostja vastand on hankija ehk tarnija.

+5
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui sa servagi pidi raamatupidamisega kokku oleks puutunud, siis sa teaks, et raamatupidamislikult nimetataksegi tarnijat hankijaks.

Kuskil 10 aastat ei tunne raamatupidamine enam mõistet hankija (varem oli jah), nüüd on tarnija. Vaata RTJ-dest, https://www.rup.ee/raamatupidamine/eesti-finantsaruandluse-standard

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui sa servagi pidi raamatupidamisega kokku oleks puutunud, siis sa teaks, et raamatupidamislikult nimetataksegi tarnijat hankijaks.

Kuskil 10 aastat ei tunne raamatupidamine enam mõistet hankija (varem oli jah), nüüd on tarnija. Vaata RTJ-dest, https://www.rup.ee/raamatupidamine/eesti-finantsaruandluse-standard

Vanem raamatupidamine tunneb ikka vanu termineid. Uued värsked raamatupidamisõpilased ehk ei tunne. Ja anna see info siis ka majandustarkvarafirmadesse edasi. Nemad, paganad, pole küll 10 aastaga seda teadmist omandanud. Ju neile pole tõsiseltvõetavaid praktikante juhtunud.

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

kuidas neid kaupu sisse ostetakse, kui laene ega toetusi ei saa? Ma ei pea silmas tingimusi dikteerivaid hiiglasi a’la Selver, vaid pigem väikestest ettevõtetest välja kasvanuid a’la Magaziin, Sportland, Denim Dream, Matkasport, Koduextra, Kangadžungel… jt Kaubandusettevõtteid on kokkuvõttes rohkem kui (mikro)tootjaid. Kas neil kõigil siis mingid vägevad kinnisvarad tagatiseks ehk pideva riski all ja kui poed taas kinni pandaks, võiks teatud aja järel nende kinnisvara haamri alla sattuda?

osad müüjad müüvad oma kaupa eraisiku käendusega, st ostja saab makstetähtaja nt 30 või 60 päeva, kuid sõlmib müüjaga käenduslepingu ehk tagab oma isikliku varaga oma ettevõtte tegevust. kasutatakse nii suurte kui ka väikeste firmade puhul

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

osad müüjad müüvad oma kaupa eraisiku käendusega, st ostja saab makstetähtaja nt 30 või 60 päeva, kuid sõlmib müüjaga käenduslepingu ehk tagab oma isikliku varaga oma ettevõtte tegevust. kasutatakse nii suurte kui ka väikeste firmade puhul

See küll tõele ei vasta, et nii suurte kui väikeste puhul eraisiku käendust küsitakse. See saab olla kasutusel ikka pisikeste tundmatute ning meeleheitlikult turule pääseda soovivate ühemehefirmade puhul, kus omanik ise firmas toimetab. Pole mõeldav, et mõni palgatöötaja ettevõtte riske enda kanda võtaks või mitte ettevõtte juhtkonnas töötav omanik ettevõtte tööprotsessi rutiinides osaleks.

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

osad müüjad müüvad oma kaupa eraisiku käendusega, st ostja saab makstetähtaja nt 30 või 60 päeva, kuid sõlmib müüjaga käenduslepingu ehk tagab oma isikliku varaga oma ettevõtte tegevust. kasutatakse nii suurte kui ka väikeste firmade puhul

See küll tõele ei vasta, et nii suurte kui väikeste puhul eraisiku käendust küsitakse. See saab olla kasutusel ikka pisikeste tundmatute ning meeleheitlikult turule pääseda soovivate ühemehefirmade puhul, kus omanik ise firmas toimetab. Pole mõeldav, et mõni palgatöötaja ettevõtte riske enda kanda võtaks või mitte ettevõtte juhtkonnas töötav omanik ettevõtte tööprotsessi rutiinides osaleks.

Ega siin ei mõeldudki palgatöötaja käendust, kes küll nii loll peaks olema? Aga omanike käendus on täiesti tavaline asi. Endalgi kunagi niimoodi äri püsti pandud. Ja laen ettevõtte käivitamiseks pole mingi väike tööprotsessi rutiin, vaid puhtalt omaniku rida.
Eks päris alguses on kõik ettevõtted täiesti tundmatud. Aga ei pea olema üldse ühemehefirmad ja ei pea ka olema meeleheitel. Omaniku isiklik käendus on üks tavapäraseid laenu tagamise viise.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ega siin ei mõeldudki palgatöötaja käendust, kes küll nii loll peaks olema? Aga omanike käendus on täiesti tavaline asi.

Ei ole omanike käendus tavaline asi keskmistes ja suurtes ettevõtetes. Selle väite vastu ma vaidlesingi, et justkui poleks vahet, suur või väike, ikka annab omanik käenduse. Omanik paneb üldjuhul oma isikliku raha mängu vaid kriisiolukorras või siis, kui ettevõte alustab ning muuga pole võimalik turule tungida.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ega siin ei mõeldudki palgatöötaja käendust, kes küll nii loll peaks olema? Aga omanike käendus on täiesti tavaline asi.

Ei ole omanike käendus tavaline asi keskmistes ja suurtes ettevõtetes. Selle väite vastu ma vaidlesingi, et justkui poleks vahet, suur või väike, ikka annab omanik käenduse. Omanik paneb üldjuhul oma isikliku raha mängu vaid kriisiolukorras või siis, kui ettevõte alustab ning muuga pole võimalik turule tungida.

Aga teemaalgataja ju küsibki väiksemate jaepoodide ja just alustamise kohta. Mainis spetsiaalselt, et ei taha rääkida suurtest kettidest.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ta ju tahab spetsiifiliselt teada kuidas hankija ja tarnija vahel äri ja lepingud käivad. Siin saabki selliseid vastuseid, et ühele on hankija tarnija ja teisele vastupidi. Tehke endale enne selgeks kes on kes ja andke siis nõu.

Kui sa servagi pidi raamatupidamisega kokku oleks puutunud, siis sa teaks, et raamatupidamislikult nimetataksegi tarnijat hankijaks. Nii on, igas teoorias, igas majandustarkvaras – jah, võib olla keeleliselt vale, aga minul pole kunagi kellegagi probleemi olnud, et aru ei saada (peale sinu) ning nii oln kokkuleppeline nimetus. See, kellele ettevõte oma kaupa müüb, pole hankija, vaid ostja. Ja ostja vastand on hankija ehk tarnija.

http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tarnija

http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=hankija

Võibolla sul endal pole isegi majandustegevuse lõhnagi tagant tulnud. Inimene tahab poodi pidada mitte kaupluses käia kaupu OSTMAS ostjana. Ma arvan, et ma olen õnnega koos olnud, et pole sinuga kohtunud, Buratino.

+1
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eraisiku käendusega väikepoodi luua oleks praegustes oludes kiirtee oma kodust ilma jäämiseks.
Kui nii fantastilise kauba hankimise allikat tead, mida ostma tormataks, siis katsu parem see mõnesse juba olemas olevasse poodi müügile sokutada. Proovieksemplaridena.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eraisiku käendusega väikepoodi luua oleks praegustes oludes kiirtee oma kodust ilma jäämiseks.

Kui nii fantastilise kauba hankimise allikat tead, mida ostma tormataks, siis katsu parem see mõnesse juba olemas olevasse poodi müügile sokutada. Proovieksemplaridena.

Jänes šampust ei joo ;). Kuulsin sedasama juttu eelmise majanduskriisi ajal, praegu olen üsnagi heal järjel.

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga teemaalgataja ju küsibki väiksemate jaepoodide ja just alustamise kohta. Mainis spetsiaalselt, et ei taha rääkida suurtest kettidest.

Teemaalgataja teemaalgatajaks, mina vastasin siiski sellele, kellele vastasin ning tema väitis, et selline praktika on nii suurtes kui väikestes ettevõtetes.

Võibolla sul endal pole isegi majandustegevuse lõhnagi tagant tulnud. Inimene tahab poodi pidada mitte kaupluses käia kaupu OSTMAS ostjana. Ma arvan, et ma olen õnnega koos olnud, et pole sinuga kohtunud, Buratino.

Sina võta palderjani.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga teemaalgataja ju küsibki väiksemate jaepoodide ja just alustamise kohta. Mainis spetsiaalselt, et ei taha rääkida suurtest kettidest.

Teemaalgataja teemaalgatajaks, mina vastasin siiski sellele, kellele vastasin ning tema väitis, et selline praktika on nii suurtes kui väikestes ettevõtetes.

Võibolla sul endal pole isegi majandustegevuse lõhnagi tagant tulnud. Inimene tahab poodi pidada mitte kaupluses käia kaupu OSTMAS ostjana. Ma arvan, et ma olen õnnega koos olnud, et pole sinuga kohtunud, Buratino.

Sina võta palderjani.

selline praktika paraku on, ka ma ise töötan ühes suures kaubaketis, mis müüb väiksematele firmadele kaupa krediidiga vaid siis, kui nad teevad eraisiku käenduse – ja nad teevad, sest ega valikut pole, kui tahavad kaupa saada, sest sellest sõltub nende eluspüsimine. selle peale annab ikka tulla, et ostu käendaks mõni palgatöötajatest 😀 😀 😀 ikka omanik sõlmib käenduse. seda, et see on laialt kasutatav tarnijate tagala kindlustamine, räägivad kliendid.
krediiti saadav kaup on sama nagu rahaline laen, ka pank küsib tihti eraisiku käendust https://pilvebyroo.ee/ettevotte-laenud/
see, et sina pole sellega kokku puutunud, ei tähenda, et asja ei oleks. ma ei usu, et oleks palju tarnijaid, kes annaks sadadesse või tuhandetesse eurodesse küündiva kauba välja ainult ilusate silmadega küsijale oma tagalat kindlustamata. selge, et nt selverilt ei küsita omaniku käendust, aga väikse nurgapoe omanikult küll. samas on ajakirjanduses juttu olnud ka tippärimeestest, kes käendavad oma suurfirmade investeeringuid

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

selge, et nt selverilt ei küsita omaniku käendust, aga väikse nurgapoe omanikult küll. samas on ajakirjanduses juttu olnud ka tippärimeestest, kes käendavad oma suurfirmade investeeringuid

Ja vat täpselt seda ma väitsingi, et nurgapood ja õlleputka peavad ehk käendust pakkuma, aga korralik sisse töötanud ettevõte võtab pangagarantii või ei võta üldse midagi, mitte ei tee pulli omaniku suvila ja kolme auto najal.

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

korralik sisse töötanud ettevõte võtab pangagarantii või ei võta üldse midagi, mitte ei tee pulli omaniku suvila ja kolme auto najal.

Arvad, et selline tuli siit nõu küsima?

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 40 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Lihtsalt huvitab – poodide kauba ostu rahastamine