Olen kurb, sest lapsest on kahju. Vaheaeg ja ta igavleb kodus. Telekat ja arvutit võib kasutada paar tundi päevas. Siis sõidab tunnikese rattaga. Siis loeb tunnikese raamatut. Ja ongi kõik. Ehk natuke veel paneb legosid kokku vms. Laps on 10 a poiss. Häda on selles, et elame kohas, kus teisi temavanuseid ei ole. Kohe kahju on last vaadata. Kuidas ta sihitult toast tuppa käib ega oska midagi peale hakata. Õnneks see ja järgmine nädal on veel jäänud. Siis ta läheb nädalaks laagrisse ja pärast seda algab mul puhkus ja saame midagi põnevat ette võtta. Aga esimene kuu aega koolivaheajast on kulunud ja kulub veel lihtsalt igavlemise peale.
Võibolla on kellelgi mingeid soovitusi, mida ise sarnases olukorras olete teinud või laps on teinud? Pole mõtet hakata targutama, et arvutiajastu lapsed, ei oska endale tegevust leida jne. See võib ju tõsi ollagi, aga ega selline targutamine probleemi ei lahenda.
Teema: lihtsalt kurdan – igavus koolivaheajal
Oleneb milline laps ta on, aga minu tütar võttis omal ajal igavusest plokkflöödi kätte. Elasime Koplis ning last naljalt välja ikka ei saada nõnda kraamisingi kuskilt pärapõrgust välja ühe odava pilli, printisin nootide asukohad ja andsin paar lihtsamat lastelaulu, tüdruk tänu kunagistele klaveritundidele noodipikkustest ikka midagit jagas ja täitsa edukalt peletas selle konnarohelise jublakaga igavust eemale. Ja naabreid ka.
Las ta igavleb natuke. Varsti on ju tegevust küllalt. Natuke igavust tuleb ainult kasuks ja motiveerib ise oma aega sisustama.
Aga kus siis kõik klassikaaslased on? Või mõnedki sõbrad? Saaks ju vanematega kokkuleppele, et nädalas kordki lapsed kokku viia, kordamööda vms.
Kuskandis te elate? Meil 9-aastase poisiga sama case.
Meie elame linnas aga minu lapsed näiteks ei omagi koduümbruses sõpru. ehk siis ajapikku tekib neid ka.
Klassiõdedele ka nad ei ole helistanud ja ega teagi kui palju neid linnas on.
igavus on hea teema. mul on kolmel lapsel kodus igav.
kuidas igavusega võidelda. mina pakun, et las olla igav, siis tuleb lõpuks tunne, et peab midagi väljamõtlema igavuse vastu. samas kasvatusspetsialistid väidavad, et noorde kuriteod ja lollused on igavusest tingitud. nt maanoortel pole midagi teha, neil pole ringe ega kohta kus käia koos midagi tegemas, seepärast jõlguvad kambas ja lõpuks hakkavad jooma.
mis on parim rohi igavuse vastu?
koristamine, käse koristada ja neil on kohe sada asja mis on vaja enne ära teha ja mängida kui saab koristama hakata !
tead, on üks hea ütlemine – igavus on loovuse ema.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]igavus on hea teema. mul on kolmel lapsel kodus igav.
kuidas igavusega võidelda. mina pakun, et las olla igav, siis tuleb lõpuks tunne, et peab midagi väljamõtlema igavuse vastu. samas kasvatusspetsialistid väidavad, et noorde kuriteod ja lollused on igavusest tingitud. nt maanoortel pole midagi teha, neil pole ringe ega kohta kus käia koos midagi tegemas, seepärast jõlguvad kambas ja lõpuks hakkavad jooma.
mis on parim rohi igavuse vastu?[/tsitaat]
Töö.
Mõnikord teen nimekirja või pakun 4-6 tegevust välja. Sealhulgas on ka mõni töö, näiteks: sorteeri autod ja legod õigetesse kastidesse. Kuna tegu pole koristamisega, võib see pikemaks mänguks muutuda (autoslaalom klotside vahel, silla või garaa¸i ehitamine vm)
Kui ükski minu pakutud tegevus ei sobi, peab ise midagi välja mõtlema.
[small]Mutsamamma kirjutas:[/small]
[tsitaat]tead, on üks hea ütlemine – igavus on loovuse ema.[/tsitaat]
üldiselt küll jah. mina arvan ka sama. kui koguaeg on igav, siis hakkab pea tööle ja peab mingi tegevusega end lõbustama.
kuidas on nii, et mõnel kasvab loovus ja mõnel kasvab hoopis pätlus, kui on igav?
palju räägitake et maal pole noortel midagi teha. pole enam õiget kultuurimaja ja tegevusringe, kuus koos käia. on vaid kool ja see on kogulugu.
oma laste igavuse puhul olen ma mõelnud bullerby lastest. ideaalis on see imeline lapsepõlv. aga millest see imeline lapsepõlv sõltus. kas vanematest, lastest või kasvatusest. neil lastel oli palju loovust ja mänguoskust. kuidas meie lastel pole. neil on alailma igav. siis nad leiavad mõne samasugused igavlejad ja hakkavad hoopis koos lollusi tegema. ja pärast sotsiaalpedagoog räägib, et lastega peab tegelema, neid suunama. tegelemise tulemusena olemegi jõudnud minu arust sinna, et kui ei ole ja viitsimist just tegeleda, siis nad igavalevad.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Mutsamamma kirjutas:[/small]
üldiselt küll jah. mina arvan ka sama. kui koguaeg on igav, siis hakkab pea tööle ja peab mingi tegevusega end lõbustama.
kuidas on nii, et mõnel kasvab loovus ja mõnel kasvab hoopis pätlus, kui on igav?
palju räägitake et maal pole noortel midagi teha. pole enam õiget kultuurimaja ja tegevusringe, kuus koos käia. on vaid kool ja see on kogulugu.
oma laste igavuse puhul olen ma mõelnud bullerby lastest. ideaalis on see imeline lapsepõlv. aga millest see imeline lapsepõlv sõltus. kas vanematest, lastest või kasvatusest. neil lastel oli palju loovust ja mänguoskust. kuidas meie lastel pole. neil on alailma igav. siis nad leiavad mõne samasugused igavlejad ja hakkavad hoopis koos lollusi tegema. ja pärast sotsiaalpedagoog räägib, et lastega peab tegelema, neid suunama. tegelemise tulemusena olemegi jõudnud minu arust sinna, et kui ei ole ja viitsimist just tegeleda, siis nad igavalevad.[/tsitaat]
Se on ju selge, miks pole mänguoskust! Lastel ei lasta tänapäeval vabalt mängida. Valmis mänguasjad, beebikool, ringid-trennid juba enne kooli, eelkool lasteaialapsel, kogu vaba aja hüsteeriline sisustamine (kuhu lastega minna? jms teemad). Suurme osa lapse päevast peab täitma vaba mäng, kusjuures loovust võimaldavate mänguasjadega (klotsid, karbid, käbid, teised alsed jms). Meil aga veetakse täiskohaga lasteaialaps veel ringi, puhkepäevadel teemaparki jms.
[small]Lisberg kirjutas:[/small]
[tsitaat]koristamine, käse koristada ja neil on kohe sada asja mis on vaja enne ära teha ja mängida kui saab koristama hakata ! [/tsitaat]
Väga õige tähelepanek:D
Minu laps käib trennis üks või kaks korda päevas.
Mind viidi lapsena maale vanaema juurde. Seal ei olnud ka teisi lapsi. Ma lugesin palju ja hulkusin mööds metsi. Võtsin koera kaasa ja lihtsalt käisin ringi, ka rattaga. Natuke pidin rohima ka. Muid tegemisi nagu ei mäletagi, aga igav ka nagu ei olnud. Aga eks see oleneb inimesest- mulle meeldibki rohkem üksi tegutseda.
Posile võiks mingi suurema projekti välja pakkuda, millega mitu päeva aega läheks. Näiteks mingi auto ehitada või muud sellist.
Kas su lapsel huviala ei ole millega ta tegeleda saab?
Meie 9 aastane on tõukerattaga terve päeva. Meil muidugi palju lapsi ümbruses kah kuid skatepargid ju olemas kui huvi on.
vat sellest ma küll aru ei saa, kuidas saab olla igav lastel, kel kodus mängukaaslaseks enam-vähem sobivas vanuses õde-vend. mis neist lastest siis mitu teha, kui üksteisega mängidagi ei oska ega taha? saan aru, et ainukest last tabab vahel igavus, sest kõiki mänge ei saa üksi mängida ja vanemad alati ei saa seltsi pakkuda, aga kui on mitu last ja neil on igav…?! ütleksingi selle peale südamerahuga, et eks igavlege siis edasi.
Mis ajast on raamatu lugemine ja legode kokkupanemine igavus?
See on väljamõeldud abitus. Ei tasu minna seda teed, et lapsele pidevalt meelelahutust pakkuda, siis ta ei oska pisikestest ja lihtsatest asjadest rõõmu tunda. Inimene kes oskab olla iseendaga, saab tavaliselt teiste inimestega edukalt hakkama. Kuidas su laps teab, kes ta on, kui ta iseendasse ei süvene.
Mina ainult pakuks aeg-ajalt koos mängida malet või lauamänge, käia koos jalutamas lapsega ja kui need ei sobi, peab laps ise hakkama saama. Ega sa ei saa terve elu tema meelelahutuse eest hoolitseda. 10-aastane on piisavalt vana, et vahel omapead olla ja otsustada.
Sinu asi on suunata ja olla toeks, kuid mitte abistada ja kloppida pidevalt meelelahutuse vahtu.
Mina mäletan, kuidas suvel vihmaste ilmadega vanaema mind kuduma õpetas. Igatahes mina nakatusin kudumispisikusse eluks ajaks.
Sel ajal, kui klassiõed koolis maadlesid käpikute kudumisega, vuhistasin mina uljalt pitsilisi sõrmkindaid kududa.
Mina lugesin lapsena pea kõik oma \”igavad\” vaheajad. 10-aastasele peaks juba \”Jutte maalt ja merelt\” sari vägagi peale minema.
Minu 10-aastane tüdruk küpsetab kui tal igav hakkab. Pisikeste küpsiste tegemine on näiteks paras ettevõtmine ja tegevust jätkub mitmeks tunniks.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina lugesin lapsena pea kõik oma \”igavad\” vaheajad. 10-aastasele peaks juba \”Jutte maalt ja merelt\” sari vägagi peale minema[/tsitaat]
Sellist sarja ei ole olemas 🙂
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Sellist sarja ei ole olemas :)[/tsitaat]
olgu, olgu seiklusjutte…
Ma ei saanud oma küsimusele vastust, et kus siis sõbrad ja klassikaaslased on. Igasuguseid tegevusi võib soovitada, aga see ei asenda lapsele suhtlemist omaealistega, mis on sellises vanuses väga oluline.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Teemaalgataja olen. Sõbrad ja klassikaaslased on üle linna laiali. [/tsitaat]
Miks siis kodukool ei kõlvanud? Eliidihullusue eest tuleb oma hinda maksta.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
