Kohtun mehega, kellega on tore aeg-ajalt koos aega veeta ja väljas käia. Aga suht kiiresti saab temast villand ka, sest tal on palju selliseid omadusi, mis pikemal koos olemisel mind tugevalt häirivad ja meie iseloomud on ka liiga erinevad. Ma ei tunne et ta mind armastaks ja mina teda ka mitte. St on nagu miski visiitsuhe juba paar aastat. Mõtlen, et äkki sellises suvalises suhtes olemine on jällegi pidur selle õige leidmisel, kellega tõeliselt õnnelik olla. Mul pole midagi selle vastu et üksi olla, paaniliselt pole mingit suhet vaja. Aga tahaksin leida mehe, kellega oleks lisaks füüsilisele ka hingeline klapp ja ühised väärtushinnangud. Ei tea, kas peaks selle suvasuhte lõpetama, või tiksuda edasi? Midagi halba meil ju omavahel juhtunud pole, lihtsalt on selge, et koos elama me ei sobiks, ainult vahel lõbutsemiseks.
Teema: lihtsalt mingi suhe
kepisõber seega. jah, selline suhe võib olla täitsa tore, vahepalaks. aga nagu isegi aru saad, kui tegelikult tõsisemat suhet tahad, siis kindlasti kepisõprade pidamine sellele kaasa ei aita.
Ma ei saa üldse aru, mis sa küsid. Et kas see on suvaline suhe ikka?
Ehk see õige ei julge sulle läheneda, sest teab, et oled suhtes ja kui sellise teksti välja käid, et olete vaid kepisõbrad, siis ei võta sind kuigi tõsiselt?
no aga miks ei vöiks vabal inimesel olla kepisöpra kui see asi toimib? Kui kohtud kellegagi, kellega tahaks midagi enamat, siis teatadki kepisöbrale, et aitähh, tore oli, aga ma nüüd üritan selle teisega midagi enamat. Kui on mölema teadmisel ja nöusolekul vaid kepisöbrad, siis sellest probleemi ju ei teki. Ei saa küll aru, miks see peaks kuidagi takistama selle öige leidmist.
Mul sama teema ausalt öeldes ja sama kaua see visiitsuhe kestnud nagu sul.Pole ju võttagi head meest nagu kuskilt.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
