Mees läks tööle. Laps (9a)magab ja minule tekivad siin igasugused mõtted. Olen 28+4 rase, laps põtkib agressiivselt kuid enesetunne pole paha. Jälgin ta liigutusi ja mõtlen mis saama hakkab. Kuidas vanem laps titaga läbi hakkab saama, kuidas mina hakkama saan..Sellised, tegelikult tühised mõtted kuid ometi on need mul täna meeles. Vanem laps on tütar ja talle on alati meeldinud imikutega tegelemine. Olen hoidnud mitmeid kordi sõbrannade lapsi ja natuke lasknud tal järelvalve all mähkmeid vahetada, toita jne. Kuid väike hirm, et äkki oma venna/äe eest ta ei taha hoolitseda…Kuna me mehega lapse sugu ei tea siis ei ole ma veel mitte ühtegi asja valmis ostnud, tean, et pean seda tegema kuid siiani ei ole mind see osturõõm tabanud. Mehega ootame seda last väga ja mees toetab igati! Oma meet ma ei kiru vaid hoopis kiidan, pigem kirun ma iseennast väheke, et siia selle teema postitasin ja julgen viriseda!VABANDUST!
Esileht › Rasestumine ja lapse ootamine › Lihtsalt mõlgutades mõtteid..
Teema: Lihtsalt mõlgutades mõtteid..
Ma olen 14 nädalat esimest korda ja täna õhtul hakkasid ka igasugused mõtted keerlema. Sattusin vaatama pilti endast, mis sellel sügisel vahetult enne ootama jäämist on tehtud ja ma olen nii kõhna! Tekkis hirm, et kuidas see üldse on võimalik, et ma olen võimeline piisavalt tugev olema ja kuidas ma üldse lähen nii suureks? Tekkis selline mõra minapildis. Lisaks veel tunne, et nüüd ongi algamas see teistsugune elu, teadmatus. Pesapunumise tunnet veel ei ole aga väga ootan küll.
Eks ei teagi ette, aga kulgeme koos beebiga, tema ju ka ei tea.
Mul on ka algatajaga sarnased hirmud. Va see, et ootan kaksikuid ja seetõttu tõesti kardan, kuidas hakkama saada. Minu esimene on 4a ja tõeline titade fänn. Võib istuda titat vaadates paigal pool tundi ja tasakesi pai teha. Aga ma ei kujuta ette, mis saab oma vennakeste või õekestega. Päevast-päeva võivad nad talle hoopis konkurentidena mõjuda ju.
Ma kardan juba seda, kuidas igapäevaselt hakkama saada (pisikeste eest hoolitsemine, suuremaga tegelemine, logistika, kodused tööd – minimaalselt süüa pean ju suuremale lapsele ikka tegema). Kui peaks juhtuma, et mingid armukadeduse probleemid ka tekivad, siis ei kujuta üldse ette, mis saab…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mul on ka algatajaga sarnased hirmud. Va see, et ootan kaksikuid ja seetõttu tõesti kardan, kuidas hakkama saada. Minu esimene on 4a ja tõeline titade fänn. Võib istuda titat vaadates paigal pool tundi ja tasakesi pai teha. Aga ma ei kujuta ette, mis saab oma vennakeste või õekestega. Päevast-päeva võivad nad talle hoopis konkurentidena mõjuda ju.
Ma kardan juba seda, kuidas igapäevaselt hakkama saada (pisikeste eest hoolitsemine, suuremaga tegelemine, logistika, kodused tööd – minimaalselt süüa pean ju suuremale lapsele ikka tegema). Kui peaks juhtuma, et mingid armukadeduse probleemid ka tekivad, siis ei kujuta üldse ette, mis saab…[/tsitaat]Mismoodi,minimaalselt süüa suuremale lapsele.Lapsele tuleb anda kolm x päevas sooja toitu.Ega siis uute laste tulek ei tohi eelmisi kehvemasse toitumusse seada?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mismoodi,minimaalselt süüa suuremale lapsele.Lapsele tuleb anda kolm x päevas sooja toitu.Ega siis uute laste tulek ei tohi eelmisi kehvemasse toitumusse seada?[/tsitaat]
Minimaalselt süüa selles mõttes, et minimaalne kodutööde hulk on see, et pean süüa tegema. Kodutööd nagu nt koristamine, pesu pesemine, triikimine jne saan edasi lükata või tegemata jätta vajadusel. Ma ei mõelnud, et minimaalses koguses süüa. Pidasin pigem silmas, et minimaalne, mis pean tegema, on toiduvalmistamine.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ei ole. Minimaalne, mida sa pead tegema, on see, et hoolitsed ka vanema lapse eest täpselt nii palju, kui ta seda vajab. Ega tema süüdi pole, et sa teise lapse saad. Tema vajab samuti igapäevaselt su hoolt, armastust ja tähelepanu. Tavaliselt on nii, et isa siis peab mõnda aega väga palju rohkem vanema lapsega tegelema, kuna ema ju annab imikule rinda ja on paratamatult 24h imikuga väga hõivatud.[/tsitaat]
Suuremaga tegelemine oli mul esialgses nimekirjas eraldi punkt, mainin lihtsalt. Söögitegemine oli kodutöödest ainuke, mida pean vältimatuks. Lapsega tegelemist ma kodutööks ei pea.
suurem laps saab 4 kohe, ei tea kuidas suhtub väiksesse vennasse/õesse ja kas on ka kadedushetki palju, kuid praegu, kui rääkisin jalutades, et ei saa sülle võtta, kuna tita saab kõhus haiget, siis ei küsinud terve 2km kõndimise peale kordagi sülle, muidu on alati enne kodu vähemalt korra opale tahtnud. Ja muidu on ka laps õnnelik, et saab väikese venna/õe endale varsti. Samas pisikeste lastega koos olles tahab ta jubedalt neid sülle võtta, mis ei ole hea mõte ja pai teha ja käest tõmata. Aga eks näha ole siis, kui laps sündinud on kuidas asjad kulgevad.
Usun, et 9aastane saab väga hästi hakkama õe/venna tulekuga, kuni pubeka eani kindlasti 🙂
Esileht › Rasestumine ja lapse ootamine › Lihtsalt mõlgutades mõtteid..
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.