Ei hakka ühtki teemaalgataja postituse osa siia kopeerima, aga vastan siiski tema üllitistest innustust saanuna.
Minu eakaaslased on kõik vaktsineeritud lastehalvatuse vastu ja rõugete vastu. Ja kui ma ei eksi, siis ka difteeria, läkaköha vastu. Hiisemas elus on ennast aeg-ajalt vaktsineeritud teetanuse, gripi ja puukentsefaliidi vastu. Ilmselt veel millegi vastu. Mina isiklikult enne Aafrika reisi ka kollapalaviku vastu.
Meil oli 2019. aastal ehk enne koroona teemat üldse 41 aastat keskkooli lõpetamisest. 32 lõpetanust oli kohal 25. Pidu oli pikk ja räägiti palju. Meil klassis mitu arsti ka ja ikka sellles vanuses libises jutt tervisele. Aga mitte koroonale, sest siis polnud sellest veel lõhnagi. Mis selgus:
* me oleme kõik elus
* kohalviibinutest mitte kellelgi pole mitte ühtegi allergiat
* kohalviibinutest mitte kellelgi polnuud mitte mingit toidutalumatust. On küll inimesi, kes midagi ei söö, aga see on nende otsus, mitte toidutalumatus. Ei tsöliaakiat, ei mitte midagi mitte kellelgi.
Loomulikult oli kellelgi mingeid terviseproblleeme, nagu 60+ ikka. Kellel põlved valusad, kellel prillid, kellel hambaimplantaadid. Aga ei mingeid “vaktsiinide põhjustatud kohutavaid terviseprobleeme”.
Ja nüüd vaatame ringi ja küsime, kas need lapsed ja noored, keda vanemad on suutnud hoida vaktsineerimise eest, on terved? Lollus, vaata ringi, igal teisel 10-30-aastasel on kolm allergiat ja kaks toidutalumatust.
Niiet seda muinasjuttu, kuidas vaktsiinid teevad inimesed haigeks, autistlikuks ( 🙂 ) ja allergiliseks, pole vaja rääkida. Keegi pole saanud nii palju vaktsiininõelu tagumikku ja käsivarde, kui praeguste pensionieelikute põlvkond.