Hei tulevased emmed !
Ootan esimest last, hetkel rasedust 19 nädalat. Küsiksin, et kas olete käinud või vaadanud perekooli loenguid? Kas keegi on läinud näiteks rasedate joogasse ?
Mida võiks tulevane värske ema teada ja kindlasti lugeda/vaadata/või kuhugile minna?
Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )
Teema: Loengud, jooga jne. ?!
21.04.2022 08:35
21.04.2022 10:26
Hei tulevased emmed !
Ootan esimest last, hetkel rasedust 19 nädalat. Küsiksin, et kas olete käinud või vaadanud perekooli loenguid? Kas keegi on läinud näiteks rasedate joogasse ?
Mida võiks tulevane värske ema teada ja kindlasti lugeda/vaadata/või kuhugile minna?
Kui oled esmakordselt emaks saamas, osale kindlasti loengutel. Veel neli kuud tagasi sai neid ka kodust kuulata, seega väga mugav. Kuulasin neid siis, kui olin juba koju jäänud, enne mitte. Tegelikult see uue ilmakodaniku eest hoolitsemine nii lihtne ka pole, seega päris ilma igasuguse ettevalmistuseta võid kergetes olukordades üle mõelda jne. Mina lugesin ka raseduse ja sünnitusega seotud raamatuid (või rohkem sirvisin tegelikult).
Mina käisin ka joogas ja vesivõimlemises. Joogas õpetati eelkõige lõdvestumist ja hingamist, mis oli kindlasti sünnitusel kasuks. Vees meeldib mulle lihtsalt olla ja seega nautisin vesivõimlemist väga. Rasedana saab ennast vees mõnusa ja kergena tunda. Tõenäoliselt on see kokkusattumus, aga valutasin enne sünnitamist vannis ja täisavatus saabus vaid ca kolme tunniga. Seega tasub leida endale enne sünnitust keskkondi ja ka nt asendeid, mis sulle tunduvad mugavad. Muidugi on sünnitus hoopis teine olukord ja sa ei saa seda kuidagi liiga täpselt “harjutada”, aga esmakordselt seal hakata hingamist ja poose proovima võib olla juba tibakene raskem.
Lühidalt – ei pea muidugi kümneid ja kümneid raamatuid lugema, aga põhiliste teemadega tasuks end ikka kurssi viia. Enda kergem. Sest tegelikult rasedus ja sünnitus on kerged, päriselt läheb raskeks ikka pärast! 😉 Muidugi on see rõõm sada korda suurem, aga siiski … ainult lust ja lillepidu see siiski pole.
21.04.2022 10:43
See sõltub hästi palju inimesest, mõnel jälle on rasedus ja sünnitus hästi rasked, beebiga kodus aga hakkab igavgi, sest laps on kuldmagaja ja -sööja. Mul endal oli küll vastupidi: raskeks läks pärast sünnitust. Rasedana mõtlesin, et imetamise loengutesse ei pea vast küll minema, mis see imetamine siis ära ei ole. Aga sellega oligi alguses just kõige raskem.
Joogas käisin ja pärast sünnitust titeringis ka, need olid hästi toredad ja kasulikud. Vesiaeroobikat proovisin korra ja avastasin oma suureks imestuseks, et ma olen selle jaoks liiga viletsas vormis, harjutused olid jube rasked. Mul mitte mingeid kaalu- ega terviseprobleeme pole kunagi olnud, trenni teen regulaarselt, kuigi pigem kergemat, elan küllaltki aktiivset elu: harin peenramaad ja aeda, lõhun ja tassin puid, matkan – aga näe, vesiaeroobika ei olnud jõukohane. Arvan, et oleksin tegelikult saanud algul pisut lõdvemalt kaasa tehes ja järjest koormust lisades ikkagi hakkama, aga hirmsasti häiris ka see kõva tümpsmuusika, mis seal mängis – nii et loobusin. Vesi muidu meeldib mulle ka väga.
21.04.2022 11:07
Ma soovitan ka perekooli loenguid. Ise käisin mõned aastad tagasi imetamise omas ning väikelapse hoolitsemise omas. Teadsin kohe, et sünnitamise omasse ei lähe, ei tahtnud traumeerida end.. Kuna oli esimene laps, siis ei olnud aimugi mis mind ees ootab. Kui sünnitus pihta hakkas, siis hingamine ja kõik muu oli nii vale, et siiani kahetsen, et sünnitamise omasse ei läinud. Kui kunagi peaks õnnestuma uuesti rasedaks jääda, siis on sünnitusvalude leevendamise koolitus kindlasti esimene, kuhu lähen 🙂
21.04.2022 11:22
Ma otseselt ei lugenud(raamatud) midagi ja kuidagi end ette ei valmistanud (videod, loengud, beebikool jne). Olin lihtsalt rase ja nautisin.
Lihtsalt ca aasta enne kui teadsin, et tahan last saada hoidsingi siin perekoolis erinevatel laste teemadel rohkem silma peal ja lugesin. Kui miski küsimusite tekitas googeldasi juurde. Lisaks liitusin siis väiksema beebigrupiga.
Sünnituse kohta lõpuks mingi nädal enne lasin silmadega raamatu läbi – oli vist loomuliku sünnituse teejuht? Igatahes sünnitusel ei läinud miski nii nagu planeerisin (erakorraline keiser). Imetamine raskusi ei valmistanud – laps võttis kohe haiglas õige võttega. Saab lisaks pudelit, lutti – imetamisvõtet pole rikkunud, rinda tahab endiselt. Magab kohe algusest ilusasti 19-7ni (öisete toitmistega). Gaasivalusid on siiani olnud max 1-2h päeva peale jagunenult – aitab pallil hüppamine, süles jalutamine.
Seega võib ka nii. Telefonis oli appid, mis kirjeldasid just iga rasedusnädalat ja kuud. Samuti telefonis nüüd äppid, mis lapse nädalaid ja arenguhüppeid kirjeldavad.
Raamatuid on hunnik laua peal, mis lugemist ootavad, aga otseselt ei tunnegi vajadust. Pole ühtegi üllatust hetkel tulnud, kuna mu laps ka beebigrupis pisim siis enamus mured käivad teistel esimesena ära.
Mingeid asju googeldasin – näiteks kuidas beebipoisi nokut puhastada – no ei olnud aimugi, et mida eesnahaga teha (beebina ei tee midagi!) jne.
Mulle kuidagi toimib see, et usaldan beebit (esimene laps) ja hetkel kõik söömine ja uneajad toiminud. Kui nutab siis kuldne kolmik – mähe, krooks/puuks või nälg. Siiani see toiminud. Unisena hõõrub silmi, kuid enamasti jääb tissiotsas magama.
21.04.2022 11:54
Ei käinud loengutes, ei käinud joogas. Koht, kust natuke infot kogusin on whattoexpect.com
Jooga oleks ehk abiks tulnud peale sünnitust – kui mõnikord rinnaga toitmisel tobedatesse sundpoosidesse jäin, sest kartsin imikut häirida. Samuti olekski ehk imetamise teemalised loengud või koolitused abiks olnud – vaatasin hiljem youtubest erinevaid asju, et aru saada, mis tegelikult peaks juhtuma versus mis mul juhtus.
Imetamise alustamine oli mulle väga piinarikas, rinnavalud kadusid alles umbes 6. nädalal, eraldi nõustaja poole ei pöördunud, aga tea, et imetamisnõustajad on täiesti olemas – tulevad koju ja puha. Patsutan endale õlale, et alla ei andnud ja 100% formulale üle ei läinud (2 korda päevas siiski andsin, ja hetkel samuti veel mõnikord võtab lisa). Arvasin, et see asi saab palju lihtsam olema ja kujutasin ette, et tõesti suudan esimesed 6 kuud ainult rinnaga teda toita 🙂 Olin päris endast väljas, kui arstid formulajuttu rääkima hakkasid – aga tegelt pole sellest hullu. Selles mõttes, et meid toideti mingite riisitummidega (jee arseen!) ja mida veel – aga ära ei tapnud ja haigeks ei teinud 🙂
Sünnitusmajas mitu päeva/ööd olles tundsin puudust vitamiinidest ja oma toidust (haiglatoit on hämmastavalt ebatervislik, midagi antioksüdantidega soovitan kindlasti kaasa võtta – vitamiin c näiteks). Samuti oleks abiks olnud kitleid-särke, mis käivad eest lahti ja on nii kerged, et nendes saaks ka magada (hommikumantel minule selleks ei sobinud, liiga raske ja jäme). Praeguseks olen kätte saanud ka oma tellitud imetamis-rinnahoidjad-särgid – ja need teevad ka elu lihtsamaks.
Kuna imetamise algus oli raske – ja ma ei ootanud seda – oleks samuti abiks olnud juba sünnitusmajas nibukreem (Medica, Purelan). Kas mind ka nibukaitsmed oleks aitanud – ei tea, pole siiani proovinud, aga kui eelarve lubab, siis igaks-juhuks võib ehk omada?
Kõige rohkem aitas peale sünnitust see, kui magada sain. Peab vajadusel ka hommikul/päeval magama. Kui ei maganud, tõusis põletikulisus ja sellega kõik muud mured – rindade valulikkus, liigesevalud, nahk läks halvemaks, ärritusin kergemini (ja see on oluline, et sa suudaks külma närvi säilitada, kuna karjuv titt võib väga isiklikult mõjuda) jne.
Teine ootamatus – kui on pikad juuksed, pane enne sünnitusele minekut punupatsi, et sellega aega kulutama ei peaks. Mul jäi tegemata, ja jõudis see kõik rastaks muutuda, sest esimesed paar nädalat lihtsalt polnud aega enda eest väga hoolitseda 🙂
Kui võimalik, planeeri endale keegi peale sünnitust koju appi – et vahepeal last hoida, et ise saaksid korra õue minna, dushi alla (kui laps see “kuld sööja/magaja” pole). Söögi pead siis ette ära tegema või samuti lased kellegi aidata – oluline on jätkata tervisliku toitumisega jne. Kodu koristamise võid samuti paariks nädalaks kuni isegi kaheks kuuks kellegi teise hoolde jätta.
Lapsele, mida ette osta – minu meelest on sipupüksid kõige mugavamad. Aga hetkel sa ilmselt veel ei kujuta ette, kui suur või väike laps tuleb ja kui kiiresti kasvama hakkab. Muust atribuutikast on ilmselt turvahälli vaja, ja kui eraldi magada plaanid, siis ka tavalist hälli. Ma ostsin hälli, aga öösiti kasutanud pole, siiani kõik ööd (või hommikud lol) kaisus maganud. Käru kasutanud ei ole, aga ostsin kandekoti ja sellega on meil mugav (see ei pruugi ka igaühele sobida).
Aga muidu head raseduse jätku, jätka tervislikku toitumist ja kasuta oma aega nii hästi ära kui sa suudad, sest võib juhtuda (aga kõigil ei juhtu), et varsti on see sul (ajutiselt) täiesti ära võetud 🙂
21.04.2022 11:58
Ah jaa, asjad, millest ma polnud midagi kuulnud: peale sünnitust tuleb emaka taastumise tõttu mitu nädalat veritsust, ehk siis menstruatsiooniatribuutika (mitte tampoonid tho, neid ei lubata selleks kasutada) võib valmis hoida.
Kui sul juba pole, varu mõned lisapadjad, et mugavam pikutada oleks.
On oht, et tulevad ka mõned õmblused, selleks puhuks oleks hea, kui su madrats oleks jäigemapoolsem (kui beebi hakkab voodis magama, siis temale on jäigem madrats samuti turvalisem (lämbumisrisk, kui valesti peale satub)).
21.04.2022 12:28
Kahe lapse ema ja pole kummagagi ühelgi loengul käinud. Sõbrannad,kes käinud, ütlesid, et pole mõtet minna.
21.04.2022 20:32
Kuna sa küsid, siis vist oled pigem inimene, kellele meeldib veidi end ettevalmistada? Jah, ei pea loengus käima või lugema, aga mõnel juhul annab see sünnituseks parema enesetunde – tead, mida oodata üldjoontes ja kuidas oma keha aidata. Seega sünnituse joogaloeng (vms oli ITKs) oli mulle küll kasulik, kuigi ntks teiste sünnituskogemusi vältisin teadlikult enne esimest sünnitust. Jooga või vesiaeroobika on raseduse ajal päris mõnus. Aitab kehasse tekkivaid pingeid leevendada, end kergemana tunda. Ja see vastsündinu eest hoolitsemine ka…. Võid ju lugeda, aga loengus on mugav, keegi räägib kõigest olulisest ja saad küsida.
21.04.2022 20:45
Mina vaatasin kõik ITK veebiloengud läbi, päris huvitavad olid. Annab ettekujutuse kuidas sünnitus käib ja kuidas laps areneb. Just lapse arengu loengud olid minu jaoks huvitavad. Sünnitus ise ka, mis etapid on ja kui kaua need kestavad. Joogat tegin enne rasedust juba, rasedusaegsed joogad olid liga lõdvad mu jaoks, jooga loengut vaatasin kodus tuhutades alles, hea ajaviide oli.
22.04.2022 08:01
Kahe lapse ema ja pole kummagagi ühelgi loengul käinud. Sõbrannad,kes käinud, ütlesid, et pole mõtet minna.
Hmm, see tundub küll kummaline. Kas siis sõbrannad teadsid kõik enne esimese lapse sündi, kuidas nt vastsündinu eest hoolitseda, kuidas iseendale sünnitust lihtsamaks teha jne? Mina osalesin loengutes ja tõesti sama juttu oleks saanud lugeda ka nt ise raamatust, aga väita, et pole mõtet minna, on küll imelik. Pole mõtet end ette valmistada? Muidugi ei pea seda tegema, tõenäoliselt meie esivanemad said ka lapsed kasvatatud ilma igasuguste loenguteta, aga kindlasti oli siis ka perekond suurem ja tihti kogemaid palju kõrval. Seega, vabandan, aga selline “pole mõtet minna” kõlab veidi nagu ei viitsi tegeleda ja kohati lausa rumalana. Neid loenguid annavad ikkagi väga kogenud ja targad ämmaemandad (vähemalt Pelgus) ja no ma ei kujuta ette, et kohe mitte midagi neilt õppida ei oleks.
TA-le – infot saab igalt poolt – foorumid, raamatud, videod youtubes. Kindlasti saab igalt poolt midagi kasulikku, aga päris hulluks ei saa ka ettevalmistamisega minna. Aga põhilised teemad, mis enne ka välja toodud (imetamine, sünnitus, vastsündinu hooldus), teeksin kindlasti selgeks.
22.04.2022 09:06
Olen teema algataja,
Tänan seniste vastuste eest ja ma pigem olen jah selline, kes ikka pea ees tundmatusse hüpata ei taha. Plaanin ikka loenguid neti teel vaadata ja saada nö. teooria kätte. 😀
Mõne lõdvestavama treeninguga võiks liituda ka, plaanin ujumas käima hakata. Joogasse tundub mulle vist natukene vara minna, seal alati suurema kõhuga naised, kui ma hetkel olen.?
Küsiksin ka natukene sünnituse kohta nendelt, kellel juba esimene sünnitus seljataga.
Sünnitus on väga valus ja esimest korda sünnitades pole mitte mingisugust aimdust, et kui valus siis. Teist korda sünnitades muidugi võib valu tugevam/”nõrgem” olla aga siiski mingi aimdus on juba olemas. Kuidas sinna valudesse nö. pea ees minna, et enne sünnitust suurt hirmu ei tule ? Mis mõtted teil olid enne sünnitust seoses valudega ? Hetkel rasedus peaaegu poole peal ja hetkel otseselt ei mõtlegi veel sünnitusele aga kardan, et sünnituse lähenedes võib tekkida kerge hirm ja paanika.
22.04.2022 09:10
Kahe lapse ema ja pole kummagagi ühelgi loengul käinud. Sõbrannad,kes käinud, ütlesid, et pole mõtet minna.
Hmm, see tundub küll kummaline. Kas siis sõbrannad teadsid kõik enne esimese lapse sündi, kuidas nt vastsündinu eest hoolitseda, kuidas iseendale sünnitust lihtsamaks teha jne? Mina osalesin loengutes ja tõesti sama juttu oleks saanud lugeda ka nt ise raamatust, aga väita, et pole mõtet minna, on küll imelik. Pole mõtet end ette valmistada? Muidugi ei pea seda tegema, tõenäoliselt meie esivanemad said ka lapsed kasvatatud ilma igasuguste loenguteta, aga kindlasti oli siis ka perekond suurem ja tihti kogemaid palju kõrval. Seega, vabandan, aga selline “pole mõtet minna” kõlab veidi nagu ei viitsi tegeleda ja kohati lausa rumalana. Neid loenguid annavad ikkagi väga kogenud ja targad ämmaemandad (vähemalt Pelgus) ja no ma ei kujuta ette, et kohe mitte midagi neilt õppida ei oleks.
TA-le – infot saab igalt poolt – foorumid, raamatud, videod youtubes. Kindlasti saab igalt poolt midagi kasulikku, aga päris hulluks ei saa ka ettevalmistamisega minna. Aga põhilised teemad, mis enne ka välja toodud (imetamine, sünnitus, vastsündinu hooldus), teeksin kindlasti selgeks.
Lapse arengut kõhus jälgisin äpist. Nende mõte oli pigem, et sünnitusel ei ole väga kasu loengus räägitust, et sünnitus ei pruugi olla n-ö klassikaline ja ÄE suunab nagunii mida ja kuidas olla ja teha. ÄE jagas kirjandust, kus oli juttu nii rasedusest kui ka beebi arengust peale sündi ning mida peaks tegema. Ja kuna minu lapsed sündisid teistega võrreldes hilja, siis oli mul võrgustik, kellelt uurida kui tekkis küsimusi, lisaks oma ema ja meheema.
22.04.2022 09:29
Küsiksin ka natukene sünnituse kohta nendelt, kellel juba esimene sünnitus seljataga. Sünnitus on väga valus ja esimest korda sünnitades pole mitte mingisugust aimdust, et kui valus siis. Teist korda sünnitades muidugi võib valu tugevam/”nõrgem” olla aga siiski mingi aimdus on juba olemas. Kuidas sinna valudesse nö. pea ees minna, et enne sünnitust suurt hirmu ei tule ? Mis mõtted teil olid enne sünnitust seoses valudega ? Hetkel rasedus peaaegu poole peal ja hetkel otseselt ei mõtlegi veel sünnitusele aga kardan, et sünnituse lähenedes võib tekkida kerge hirm ja paanika.
Ma läksin esilekutsumisele lihtsalt selle tundega, et tuleb, mis tulema peab ja on nagu on. Ei mõelnud ette, olin hetkes.
Valu oli hullem kui oleks arvanud, mingist ülehingamisest poleks juttu saanudki olla. Mul muidugi tehti veed lahti, anti tilka jne, lisaks oli põletik – ehk ma eitea kas võrreldes kellegi teisega põletiku tõttu olidki mu valud valusamad või ongi kõigil sellised. Igatahes ma juba enne olin selle teadmisega, et võtan kõik valuvaigistavad meetodid vastu, mis vaja ja kui ikka vesi ei leevendanud küsisin epiduraali ära. Pärast seda oli väga hea olla. Ma ei kujuta ette kui oleks pidanud edasi kannatama kuna tunne oli, et valudel vahet polegi ning lõpuks avatust ei tekkinudki piisavalt ja läksin erakorralisele keisrile. Ilma epiduraalita oleks 10h valutanud – vot ma ei oleks seda ette kujutanud küll.
Tänu epiduraalile ununes see põrguvalu mul juba epiduraali hetkel ja tahan ka järgmist last. Täiesi ausalt ma ei mäleta milline see valu oli, ma mäletan, et keegi ütles, et hamba närvivalu on hullem, siis ma mäletan, et võrdlesin seda sel hetkel enda jaoks hamba närvivaluga ja sünnitusvalu oli hullem. Küll aga ma mäletan enda hamba närvivalu rohkem sest tolle käes piinasin üks öö ca 6h, sünnitusvalu jõudsin kannatada ehk 1-2-3h enne epiduraali ja juba meelest läinud.
23.04.2022 08:04
.
Sünnitus on väga valus ja esimest korda sünnitades pole mitte mingisugust aimdust, et kui valus siis. Teist korda sünnitades muidugi võib valu tugevam/”nõrgem” olla aga siiski mingi aimdus on juba olemas. Kuidas sinna valudesse nö. pea ees minna, et enne sünnitust suurt hirmu ei tule ? Mis mõtted teil olid enne sünnitust seoses valudega ? Hetkel rasedus peaaegu poole peal ja hetkel otseselt ei mõtlegi veel sünnitusele aga kardan, et sünnituse lähenedes võib tekkida kerge hirm ja paanika.
[/quote]
Mina just äsjasünnitaja, nädal möödas. Sünnituse valu kartus läks üle peale seda kui rasedaks jäin, tuli suhtumine, et enam ei ole midagi teha..enamus naisi sünnitavad ning saavad hakkama, egas ma siis kehvem ole 🙂
Mul tehti veed lahti ning anti tilka. Valu oli tõesti 10 10-st. Mind aitas see, et olin peas sünnituse etappideks läbi mõelnud.. üks samm korraga ning väga hea eraämmaemand..ja loomulikult epidural. Kuulasin väga tähelepanelikult ning tegin kõik mis ämmaemand ütles. Lõppkokkuvõttes aktiivset sünnitust 4h ja mõned pindmised õmblused. Väga positiivne kogemus, peale lapse sündi mõtlesin, et kas see oligi kõik! 🙂
23.04.2022 10:41
See valu on ikka päris vastik ja tüütu – aga ajutine!
Kui menstruatsioonivalu kogenud oled, siis see, aga pedaal põhjas.
Üks postitaja mainis põletikulisust – ma usun, et põletikulisus või liiga kõrge veresuhkur tõesti teevad valusamaks – vähemalt selline kogemus on olnud menstruatsiooni ajal või muul haigestumisel. Seda tasuks vältida, raseduse ajal, vähemalt siis lõpupoole väldi kiirete süsivesikute tarbimist… Pigem naturaalseid toite mida juba tuhandeid aastaid on söödud – punane liha, rohelist, muna, paprikat…
Suur viga, mis sünnitusplatil tegin – punnitasin terve kehaga (kõik nahk oli pärast pisikesi verevalumeid täis, haiglatoiduga tõusis põletikulisus ka – kõik ihu oli nagu põrgu, ja isegi väga korraliku nibu külge hakkamisega tegi imetamine topeltpõrgu valu). Jooga või lõdvestamisharjutused võivad sind treenida paremini kontrollima, mis lihaseid pingutad.
Teine oluline element on selg – peab kägaras olema, et lihtsamini välja tuleks. Ma pingutasin terve kehaga ja tahtsin vibus olla – aga sedasi läheb beebi nagu sissepoole tagasi 🙂
Ma sünnitasin küljepeal, poolepealt, kui see selja ja punnitamise probleem ilmnes, mõtlesin, et vb peaks kükitades, aga ma olin selleks hetkeks liiga läbi, et asendit muuta. Püüdsin lihtsalt sellele keskenduda, et oleks kägaras ja pingutaks vajalikke lihaseid, mitte otsaesist, rusikaid ja rinda.
Kui pea läbi tuleb, siis edasi on juba lihtsam.
Muuseas, mul veed plahvatasid seal samas sünnituslaual. Tümaki, nagu suur õhupall, ämmaemand ja mees said pihta. Ajas kõvasti naerma. Katarsis.
25.04.2022 10:12
Joogas muide meil käis ka üks rasedust planeeriv paar, nii et pole midagi, et ainult suurema kõhuga käiakse. Soovitan igal juhul kohe minna. Mida pikemalt saad oma keha sünnituseks ette valmistada, seda parem.
Mis sünnitusse puutub, siis see on väga individuaalne. Mina tagantjärele tean, et oli jah valus, aga valutunnet meeles üldse ei ole, mäletan põhiliselt, kuidas ma seal külmetasin. Mul oli muidu pikk sünnitus, 12 tundi olin sünnitustoas ja lõpuks hakati ka kiirendama. Naerugaas oli mõnus asi.
28.04.2022 21:40
Mina käisin rasedate joogas ja mõnes loengus.
Jooga oli mõnus – lõõgastus, füüsiline koormus ja samas ettevalmistus. Töökoormus oli tol hetkel väga suur ja see oli minu aeg tõeliselt rase olla. Joogas käisin alates vist 16nd.
Loengutest käisin sünnitust puudutavates. Võibolla ka vaid ühes. Ma olen seda tüüpi, kes tahab teada, mis toimub. Siis on lihtsam ja oskan oma keha paremini kuulata. Lisaks sai sealt kasulikke näpunäiteid valudega toimetulemiseks – kasutasin endale sobivaid sünnitusel edukalt, aitas ikka väga palju. Loengutes käisin pärast kojujäämist, ehk paar nädalat enne sünnitust.
Kui beebidega enne kokku puutunud ei ole, siis soovitan siiski ka lapse eest hoolitsemisega end veidigi kurssi viia.
Ei peagi tingimata loengutes käima, eks internetis on ka kindlasti palju sobivat materjali. Mulle meeldis loengus käia (enne koroonat).
30.04.2022 12:59
Ka esmarasedana soovitan soojalt veebiloenguid vaadata.
Oleneb kus haiglas plaanid ka sünnitada. Tean et ITK ja Pelgulinna omal on omad loengud.
Mina kasutan Bronn.ee keskkonda. Sealt vaatan näiteks Pelgulinna sünnitusmaja loenguid.
Mulle oli väga kasulik loeng nimega ” Tuhude aegne hingamine ja lõdvestumine” . Väga täpselt seletati ära mis su kehas kõik toimub tuhude ajal, et teaks endale ettekujutada ja saad mõelda, et see kõik on normaalne. mul polnud enne aimugi et iga tuhuga avaneb emakakael vaid 1 mm. Samuti õpetati õigesti hingama erinevates sünnituse ettappides, samut väga hea info. Ka kõik hingamisharjutused tehti ämmaemanda juhendamisel läbi. Raamatust lugedes sama efekti ei saa. Ja loengu lõpus saab suuliselt või siis kirjalikult soovi korral küsimusi küsida.
Samas näiteks Sünnituse loengus sain infot selle kohta, mida jälgida kui veed peaks kodus ära tulema, kunas peaks haiglasse kiirutama ja millisel juhul mitte. Seda infot saab jah raamatutest ka ja iga sõbranna räägib erinevat juttu. Aga kui seda kõike räägib otse ämmaenamd, kes hommikust õhtuni sünnitajatega tegeleb, siis mõjub see jutt kõik kuidagi usutavana 🙂 Igal sõbrannal oma kogemus, kellel hea, kellel halb ja nii ei teagi mida oodata, pigem jäävad halvad jutud meelde.
Mul endal juba 34 nädalat ja ärevus sisse lõpuks löönud. Üritan ka mõelda valu osas, et tuleb see mis tuleb, ma ei saa kõigeks valmis olla ja mul pole õrna aimugi kuidas mu keha sellisele valule reageerib. Niisiis ei tasu sellele palju mõelda. Lähen kohale ja kuulan ämmaemandat ja proovin loengus õpitut meeles hoida. Laps tuleb nagunii välja ja küll see valu osa ka ununeb. Samuti muretsen ,et kas ma ikka oskan ära tabada hetke kunas õige aeg haigasse minna, äkki lähen liiga vara,äkki liiga hilja.
Tuhude koolituse ämmaemand ütles ka, et kui emal pole aimugi õigest hingamisest ja lõdvestumisest tuhude vaheajal juba tuhude ajal kodus, siis jõuab ta haiglasse väga negatiivselt häälestatult ja paanikas, osad nutavad ja on meeleheitel. Sellises olukorras on juba raske sünnitajajale positiivsust süstida.
Samuti on veebiloenguid tugiisikutele.
Sõbranna ütes mulle, et kui asi pihta hakkab, siis lööb tegelikult mingi sisemine praktiline pool välja. Ei lähe paanikasse, hakkad mõlema, et nüüd aeg minna, asjad kokku panna, mis veel vaja kodus ära teha. Mõned isegi suudavad magada kodus tuhude ajal, süüa teha , koristada. Enne võib-olla paanitsed, aga kui oled valmistunud ja õige hetk käes, siis hakkad automaatselt tegutsema. Eks ma saan varsti teada, kas see on tõsi. 🙂
30.04.2022 15:06
Sõbranna ütes mulle, et kui asi pihta hakkab, siis lööb tegelikult mingi sisemine praktiline pool välja. Ei lähe paanikasse, hakkad mõlema, et nüüd aeg minna, asjad kokku panna, mis veel vaja kodus ära teha. Mõned isegi suudavad magada kodus tuhude ajal, süüa teha , koristada. Enne võib-olla paanitsed, aga kui oled valmistunud ja õige hetk käes, siis hakkad automaatselt tegutsema. Eks ma saan varsti teada, kas see on tõsi. 🙂
See on küll tõsi, et keha hakkab ise tegutsema. Mul tavaliselt uinumisega alati raskusi, aga kahe minutiga tuhude vahel suutsin niimoodi magama jääda, et nägin isegi und. Keha kasutas võimalust puhata.
03.05.2022 12:50
Keegi on läbi online joogat ka teinud, millist kohta soovitate ?
03.05.2022 13:07
Joogas käisin ja pärast sünnitust titeringis ka, need olid hästi toredad ja kasulikud.
Mis on “titering”?
04.05.2022 11:26
Mis on “titering”?
Võimlesime tittedega, laulsime ja tegime hüpitamismängusid, rääkisime oma muredest ja rõõmudest, vahetasime kogemusi. See oli kuni aastastele lastele, suurematele oli üksvahe väikelaste ring. Mu teada Tartus tehakse praegu ka titeringi, Rahvakultuuri Keskseltsi majas.
Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
