Ei käinud loengutes, ei käinud joogas. Koht, kust natuke infot kogusin on whattoexpect.com
Jooga oleks ehk abiks tulnud peale sünnitust – kui mõnikord rinnaga toitmisel tobedatesse sundpoosidesse jäin, sest kartsin imikut häirida. Samuti olekski ehk imetamise teemalised loengud või koolitused abiks olnud – vaatasin hiljem youtubest erinevaid asju, et aru saada, mis tegelikult peaks juhtuma versus mis mul juhtus.
Imetamise alustamine oli mulle väga piinarikas, rinnavalud kadusid alles umbes 6. nädalal, eraldi nõustaja poole ei pöördunud, aga tea, et imetamisnõustajad on täiesti olemas – tulevad koju ja puha. Patsutan endale õlale, et alla ei andnud ja 100% formulale üle ei läinud (2 korda päevas siiski andsin, ja hetkel samuti veel mõnikord võtab lisa). Arvasin, et see asi saab palju lihtsam olema ja kujutasin ette, et tõesti suudan esimesed 6 kuud ainult rinnaga teda toita 🙂 Olin päris endast väljas, kui arstid formulajuttu rääkima hakkasid – aga tegelt pole sellest hullu. Selles mõttes, et meid toideti mingite riisitummidega (jee arseen!) ja mida veel – aga ära ei tapnud ja haigeks ei teinud 🙂
Sünnitusmajas mitu päeva/ööd olles tundsin puudust vitamiinidest ja oma toidust (haiglatoit on hämmastavalt ebatervislik, midagi antioksüdantidega soovitan kindlasti kaasa võtta – vitamiin c näiteks). Samuti oleks abiks olnud kitleid-särke, mis käivad eest lahti ja on nii kerged, et nendes saaks ka magada (hommikumantel minule selleks ei sobinud, liiga raske ja jäme). Praeguseks olen kätte saanud ka oma tellitud imetamis-rinnahoidjad-särgid – ja need teevad ka elu lihtsamaks.
Kuna imetamise algus oli raske – ja ma ei ootanud seda – oleks samuti abiks olnud juba sünnitusmajas nibukreem (Medica, Purelan). Kas mind ka nibukaitsmed oleks aitanud – ei tea, pole siiani proovinud, aga kui eelarve lubab, siis igaks-juhuks võib ehk omada?
Kõige rohkem aitas peale sünnitust see, kui magada sain. Peab vajadusel ka hommikul/päeval magama. Kui ei maganud, tõusis põletikulisus ja sellega kõik muud mured – rindade valulikkus, liigesevalud, nahk läks halvemaks, ärritusin kergemini (ja see on oluline, et sa suudaks külma närvi säilitada, kuna karjuv titt võib väga isiklikult mõjuda) jne.
Teine ootamatus – kui on pikad juuksed, pane enne sünnitusele minekut punupatsi, et sellega aega kulutama ei peaks. Mul jäi tegemata, ja jõudis see kõik rastaks muutuda, sest esimesed paar nädalat lihtsalt polnud aega enda eest väga hoolitseda 🙂
Kui võimalik, planeeri endale keegi peale sünnitust koju appi – et vahepeal last hoida, et ise saaksid korra õue minna, dushi alla (kui laps see “kuld sööja/magaja” pole). Söögi pead siis ette ära tegema või samuti lased kellegi aidata – oluline on jätkata tervisliku toitumisega jne. Kodu koristamise võid samuti paariks nädalaks kuni isegi kaheks kuuks kellegi teise hoolde jätta.
Lapsele, mida ette osta – minu meelest on sipupüksid kõige mugavamad. Aga hetkel sa ilmselt veel ei kujuta ette, kui suur või väike laps tuleb ja kui kiiresti kasvama hakkab. Muust atribuutikast on ilmselt turvahälli vaja, ja kui eraldi magada plaanid, siis ka tavalist hälli. Ma ostsin hälli, aga öösiti kasutanud pole, siiani kõik ööd (või hommikud lol) kaisus maganud. Käru kasutanud ei ole, aga ostsin kandekoti ja sellega on meil mugav (see ei pruugi ka igaühele sobida).
Aga muidu head raseduse jätku, jätka tervislikku toitumist ja kasuta oma aega nii hästi ära kui sa suudad, sest võib juhtuda (aga kõigil ei juhtu), et varsti on see sul (ajutiselt) täiesti ära võetud 🙂