Esileht Erivajadustega laps LÕK õpe tavakoolis?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 65 )

Teema: LÕK õpe tavakoolis?

Postitas:
Kägu

Lapsele määrati LÕK-õpe (kerge vaimne alaareng), peab minema esimesse klassi sügisest. On valida, kas panen lapse erikooli (nt Kroonuaia) või kodu lähedale piirkonnakooli, kus laps õpiks LÕK-i järgi. Piirkonna koolis LÕK õppe kogemus hetkel puudub, kuid nad on valmis selle looma. Kroonuaia kool asub u. 17km kaugusel ja tuleb iga päev viia-tuua.
Laps iseenesest on tubli, peale vaadates ei saa aru, et erivajadusega laps. On küll omamoodi jutuga (kõnehilistumine ja alakõne III aste), kuid muidu seltskondlik, viisakas ja heatahtlik.Mõttemaailm on veidi teistsugune, vajab rohkem selgitusi asjadest arusaamiseks. “Miks” küsimusi on väga palju, hästi uudishimulik. Käitumisprobleeme ei ole. Tähti tunneb ja mõne sõna loeb ka kokku. Probleemsem pool on arvud ja matemaatika, arvutamine.
Nüüd ei teagi, mida teha. Erikoolis oleks terve klass sarnaseid, kus on eriõpe ja tugipersonal. Piirkonnakoolis oleks ta ilmselt üks ühele õppel, ehk mõnes aines koos teistega. Kardan just seda sotsialiseerumist ja kuidas ta hakkama saab ja mõistab, et miks tema on üksi ja teised koos jne. Koolis on küll eripedagoog ja psühholoog olemas. Kuna kogemused puuduvad ja ehk ka oskused õpetamisel erivajadusega last, siis teeb see veidi murelikuks. Samas saan rehabilitatsiooni raames kõike juurde võtta (kõneravi, tunnetustegevusi jne).
Millised on Teie kogemused ja mõtted?

Please wait...
Postitas:
Kägu

LÕK-õpilast õpetatakse reeglina tavaklassis koos teistega. LÕK õppekava ei tähenda automaatselt väikeklassi või 1:1 lahendusi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

LÕK-õpilast õpetatakse reeglina tavaklassis koos teistega. LÕK õppekava ei tähenda automaatselt väikeklassi või 1:1 lahendusi.

LÕK õpilane ei suuda teistega samas tempos õppida. Erikoolis on 2-3 korda aeglasem tempo, lisaks ka veel tavaliselt individuaalsed õppekavad. Osad LÕK õpilased nt ei õpi kunagi 100 piires liitma ja lahutama, mida nad seal tavaklassis siis teevad? Nad lihtsalt istuvad ja reeglina ei tööta tunnis kaasa, sest nad lihtsalt ei oska. Mõistlik oleks põhiainetes ikkagi kohaldada 1:1 õpet ja siis nn pehmed ained on teisega koos. Olukord, kus LÕK õpilane istub koos teistega samas klaasis ja peab siis individuaalselt lahendama ülesandeid on ebanormaalne, sest sisuliselt eeldatakse klassi nõrgimalt õpilaselt iseõppimisvõimet. Lisaks peab see õpilane suutma keskenduda enda ülesandele olukorras, kus õpetaja kogu klassile hoopis midagi muud seletab.

PS olen reha meeskonnas tugispetsialist ja korduvalt käinud koolis vaatlemas LÕK õpilasi tavaklassis ja õpetajaid nõustamas. Isiklikust kogemusest ütlen, et kõige parema hariduse saab LÕK õpilane erikoolist, siis 1:1 õppes ilma vastava kogemuseta õpetajaga ja kõige kehvemad tulemused on nendel LÕK õpilastel, kes tavaklassis õpivad. Väga tihti neil nn kaasatutel tekivad teismelisena ka tõsised psühhikahäired, mis halval juhul püsivad ka kogu täiskasvanuea.

PS! IGAL LAPSEL ON ÕIGUS ÕPPIDA ENDALE VÕIMETEKOHASES KOOLIS!!!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

LÕK-õpilast õpetatakse reeglina tavaklassis koos teistega. LÕK õppekava ei tähenda automaatselt väikeklassi või 1:1 lahendusi.

LÕK õpilane ei suuda teistega samas tempos õppida. Erikoolis on 2-3 korda aeglasem tempo, lisaks ka veel tavaliselt individuaalsed õppekavad. Osad LÕK õpilased nt ei õpi kunagi 100 piires liitma ja lahutama, mida nad seal tavaklassis siis teevad? Nad lihtsalt istuvad ja reeglina ei tööta tunnis kaasa, sest nad lihtsalt ei oska. Mõistlik oleks põhiainetes ikkagi kohaldada 1:1 õpet ja siis nn pehmed ained on teisega koos. Olukord, kus LÕK õpilane istub koos teistega samas klaasis ja peab siis individuaalselt lahendama ülesandeid on ebanormaalne, sest sisuliselt eeldatakse klassi nõrgimalt õpilaselt iseõppimisvõimet. Lisaks peab see õpilane suutma keskenduda enda ülesandele olukorras, kus õpetaja kogu klassile hoopis midagi muud seletab.

PS olen reha meeskonnas tugispetsialist ja korduvalt käinud koolis vaatlemas LÕK õpilasi tavaklassis ja õpetajaid nõustamas. Isiklikust kogemusest ütlen, et kõige parema hariduse saab LÕK õpilane erikoolist, siis 1:1 õppes ilma vastava kogemuseta õpetajaga ja kõige kehvemad tulemused on nendel LÕK õpilastel, kes tavaklassis õpivad. Väga tihti neil nn kaasatutel tekivad teismelisena ka tõsised psühhikahäired, mis halval juhul püsivad ka kogu täiskasvanuea.

PS! IGAL LAPSEL ON ÕIGUS ÕPPIDA ENDALE VÕIMETEKOHASES KOOLIS!!!

Õpetan LÕK last tavakoolis 1:1 õppes ja kirjutan kahe käega sellele arvamusele alla. Ka minu õpilane käib andeainete tundides koos klassiga, aga näiteks muusika on talle kindlasti raske. Kõigis ainetes koos klassiga õppimine on võimatu, sest õpikud ja õpitavad teemad on ju täiesti erinevad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ainult oma kogemuse põhjal oma lapsega soovitan kindlasti erikooli. minu laps vajab eriõpet keskendumisraskuste ja käitumisprobleemide tõttu ja võrreldagi ei saa õppimist tavakooli väikeklassis ja erikoolis, kuhu ta eelmisest õppeaastast läks. erikool on justkui talle loodud, kõike arvestatakse, esimest korda elus on mu süda rahul.
laps on õppinud mitu aastat ka tavaklassis ja nendest kolmest variandist – tavaklass, tavakooli väikeklass ja erikool – oli kõige halvem variant kindlasti tavakooli väikeklass. tavaklassis olid omad väga suured plussid, mida võib kokku võtta ühe sõnaga – sotsialiseerumine. erikoolis hakkas laps arenema ja tundma ennast normaalse ning vajalikuna. oma kooli väikeklass polnud aga ei seda ega teist – paari teise temast erinevas vanuses lapsega ja õpetajaga, kes andis üksi enamikku aineid. õpetaja pidi samas tunnis andma nö erinevatele klassidele, kuid erikoolis on klassiruumis koos samas klassis õppivad lapsed ja kogu tund läheb igale õpilasele nö asja ette. mulle tundus, et oma kooli väikeklassis on lapsed on liiga “kaugel” teistest, sellist tüüpilist oma klassi tunnet polnud, väga võõraks jäid nad kooli peal. samas õpetamine polnud sugugi erikooli tasemel.
ja veel üks isiklikult minu jaoks ülioluline asi. erikoolis kogu personal teab, kus nad töötavad ning seetõttu suunatakse ja valvatakse erinevatel põhjustel pika taibuga või hüpleva taibuga lapsi ka koridoris st saadakse aru, et nad ei muutu tavalasteks ka tundidevälisel ajal. tavakoolis aga on väikeklassi lapsed vahetunni ajal tavalises lärmakas ja veidi kontrollimatus keskkonnas, kus neil on raskem toime tulla, kuna loota tuleb eelkõige endale.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina paneksin tavakooli. Kui ta on selline piiripealse intellektiga laps ja tal on head sotsiaalsed oskused, siis tavalastega koos olemine arendaks teda rohkem, kui erikool, kus on igasuguste diagnoosidega lapsi koos, lisaks veel palju käitumishäiretega ja asotsiaalsetest peredest pärit lapsi. Jah, erikoolides on tööl eripedagoogid, aga näiteks Kroonuaia ei ole isegi mitte rehabilitatsiooniasutus ja selleks, et laps saaks rehateenuseid, peate te ikkagi mujal rehas käima, mis on vanemale topeltkoormus.
Kui teie lapsel on põhiline just see kõneprobleem, siis kas ta tõesti Hiie Kooli ei saa? See on väga hea kool, mis on ka rehabilitatsiooniasutus. Laps saaks seal peale hariduse ka kõneravi. Pealegi ei hoia Hiie lapsi kinni, vaid peale seda, kui kõne on saadud korda, sunab lapsed esimesel võimalusel tavakoolidesse. Kroonuaiast tavakooli minek on vist peaaegu võimatu. Ja edasiõppimise võimalused peale abikooli lõpetamist on väga piiratud. Mõned üksikud erialad kutsekoolide juures ja needki halvasti korraldatud.
Mina paneksin tavakooli ja teeksin kõik selleks, et laps saaks võimalikult palju tunde koos teistega olla, näiteks muusika, joonistamine, kehaline, tööõpetus. Kui ta saab kasvõi algklassidki koos tavaliste lastega olla, ka see on arendav. Kroonuaeda saad alati panna, kui ta tavakoolis enam hakkama ei peaks saama, aga Kroonuaiast tavakooli enam ei saa. Ja võibolla laps ikkagi kohaneb ja lõpetab tavakooli koos teistega, mis tähendab talle palju paremaid edasiõppimisvõimalusi ja kokkuvõttes paremat tulevikku kui olla lihtsalt mingi abikokk või puhastusteenindaja abiline.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina paneksin tavakooli. Kui ta on selline piiripealse intellektiga laps ja tal on head sotsiaalsed oskused, siis tavalastega koos olemine arendaks teda rohkem, kui erikool, kus on igasuguste diagnoosidega lapsi koos, lisaks veel palju käitumishäiretega ja asotsiaalsetest peredest pärit lapsi. Jah, erikoolides on tööl eripedagoogid, aga näiteks Kroonuaia ei ole isegi mitte rehabilitatsiooniasutus ja selleks, et laps saaks rehateenuseid, peate te ikkagi mujal rehas käima, mis on vanemale topeltkoormus.
Kui teie lapsel on põhiline just see kõneprobleem, siis kas ta tõesti Hiie Kooli ei saa? See on väga hea kool, mis on ka rehabilitatsiooniasutus. Laps saaks seal peale hariduse ka kõneravi. Pealegi ei hoia Hiie lapsi kinni, vaid peale seda, kui kõne on saadud korda, sunab lapsed esimesel võimalusel tavakoolidesse. Kroonuaiast tavakooli minek on vist peaaegu võimatu. Ja edasiõppimise võimalused peale abikooli lõpetamist on väga piiratud. Mõned üksikud erialad kutsekoolide juures ja needki halvasti korraldatud.
Mina paneksin tavakooli ja teeksin kõik selleks, et laps saaks võimalikult palju tunde koos teistega olla, näiteks muusika, joonistamine, kehaline, tööõpetus. Kui ta saab kasvõi algklassidki koos tavaliste lastega olla, ka see on arendav. Kroonuaeda saad alati panna, kui ta tavakoolis enam hakkama ei peaks saama, aga Kroonuaiast tavakooli enam ei saa. Ja võibolla laps ikkagi kohaneb ja lõpetab tavakooli koos teistega, mis tähendab talle palju paremaid edasiõppimisvõimalusi ja kokkuvõttes paremat tulevikku kui olla lihtsalt mingi abikokk või puhastusteenindaja abiline.

Ära aja udujuttu! Kui laps õpib LÕK järgi tavakoolis, siis ei ole kuidagi võimalik, et “võibolla laps ikkagi kohaneb ja lõpetab koos teistega”. Kui ta õpib lihtsustatud õppekava järgi, siis ta õpibki 9 aastat, aga 9. klassi lõpuks on tema teadmised umbes 6. klassi tasemel.
Kroonuaiast tavakooli enamasti jah ei saa, aga asi pole mitte Kroonuaia koolis, vaid selles, et seal õppivad lapsed õpivad üldiselt LÕK õppekava järgi nagu teemaalgataja laps hakkab tegema ka tavakoolis.
(Kui Kroonuaia koolis õppiv laps õpiks aga tavaõppekava järgi, siis võiks ta minna edasi ka gümnaasiumisse.)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui teemaalgataja lapsel ei ole käitumisprobleeme ja keskendumisraskusi, vaid ainult kerge vaimne alaareng, ehk isegi piiripealne intellekt, siis pole vaja teda enneaegu maha kanda. Kui ta harjub tavaliste inimeste seas elama ja toimetama, siis on tal tulevases elus kergem hakkama saada. Tavalaste pealt õpib ta, kuidas normaalselt käituda, areneb. Teaduslikult on tõestatud, et intellekt on inimestel kaasa sündinud ja selle tõstmiseks on väga vähe võimalusi. Üks võimalus on väga palju arendamist väikelapseeas ja teine on pidev suhtlemine endast targemate inimestega.
Laps ei pea ju jääma LÕK järgi õppima, kui ta on tavakoolis. Seda saab muuta.Eriti veel esimese klassi lapse puhul. Aga kui ta on juba abikoolis, siis sealt ta enam tavaõppele ja tavakooli ei saa.
Seda enam, et selle lapse peamine probleem on hoopis kõneprobleem. Kõneprobleemiga inimesi hinnatakse üldiselt rumalamaks, kui nad tegelikult on. Aga kuidas LÕK järgi õppimine ja abikool lapse kõnet arendavad, jääb mulle arusaamatuks. Minu arust peaks selline laps käima Hiie koolis.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

K järgi õppima, kui ta on tavakoolis. Seda saab muuta.Eriti veel esimese klassi lapse puhul. Aga kui ta on juba abikoolis, siis sealt ta enam tavaõppele ja tavakooli ei saa.
Seda enam, et selle lapse peamine probleem on hoopis kõneprobleem. Kõneprobleemiga inimesi hinnatakse üldiselt rumalamaks, kui nad tegelikult on. Aga kuidas LÕK järgi õppimine ja abikool lapse kõnet arendavad, jääb mulle arusaamatuks. Minu arust peaks selline laps käima Hiie koolis.

Kordan veel LÕK õppekava ei saa muuta tavaõppkavaks ei tavakoolis ega abikoolis! Ära levita valeinfot! Selleks peaks minema uuesti õppenõustamiskeskusesse ja diagnoosi uuringutega ümber lükkama, aga teemaalgataja ei seagi ju oma lapse diagnoosi kahtluse alla. Aga kui kahtleb, siis ma soovitaksin kohe küsida teist arvamust.
Kui sa tema kirja nüüd korralikult läbi loed, siis näed, et põhiprobleem(lisaks kõneprobleemile) on hoopis arvud ja matemaatika.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Hiie kool eelistab vastu võtta pigem normintellektiga lapsi, kuigi lõk-e on ka. Klassid on seal üsna suured (käisin üle-eelmine kevad tutvumas, mul sarnane poiss).
Lõk nii lihtsalt ei määrata. Kui juba määratud, on laps 2,5-3a arengust maas. Seda ei tee tasa lihtsalt omaealiste seltskonnas olemisega.
Kui on võimalus, eelista erikooli. Lapsel on seal omasuguste hulgas turvaline. Suures koolis tuleb ikka ette, et üks või teine ütleb pahasti, vaatab imelikult vms.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui oleks valida kas panna valetamisharjumusega või kleptomaanist (mitte pahatahtlik varas, vaid see, kes lihtsalt asju oma taskusse poetab) oma kuritegelike joonte pärast Kaagvere erikooli või saata noortevanglasse või lasta muidu sõbralikul ja rahumeelsel lapsel jätkata tavakoolis? Samasugune dilemma tegelikult. Kroonuaias võib saada lihtsustatud õpet küll, aga sotsiaalse poole pealt muutub laps kas peksukotiks või kohaneb hälvikkäitumisega.
Kindlasti tavakool või siis Hiie.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kroonuaia koolis ei käi ammu enam asotsiaalsed käitumishälvikud, see kool on siiski mõeldud vaimupuudega lastele. Vaimupuudega lapsed on üldjuhul sõbralikud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuidas õpe piirkonna koolis toimuks? Kas võtavad tööle eripedagoogi? Lõimitakse tavaklassi?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Küsimus ei ole ainult õppimises, vaid ka selles, et lapsel oleks enda arengutasemele vastavaid sõpru. Tavakoolis neid ei võeta omaks, sest vahe endavanustega pidevalt suureneb. Enda töö kaudu tean kümneid tavakoolis õppivaid LÕK õpilasi ja mitte kellegil neil ei ole klassikaaslaste seas ühtegi sõpra. Väga tavalised selliste laste mured on öine allapissimine ja ärevusest nutmine, kas tõesti keegi arvab, et kõikidest teistest rumalam olemine on midagi positiivset, mida väike laps iga päev taluma peab!!!!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ega need mured abikoolis ära ei kao. LÕK laps ju teab ja saab aru, et seda kooli, kus ta käib, kutsutakse rahvasuus “lollide kooliks”. Tal on kodus vendi ja õdesid, kes on loodetavasti normintellektiga – laps saab aru, et ta on oma õdedest-vendadest ja nende sõpradest erinev. Teda tõrjutakse ja ei võeta mängu ka kodus. Suguvõsa vaatab viltu ja ütleb halvasti, kui peres on lollike. Halvemal juhul hakatakse tervet pere tõrjuma, ei taheta suhelda, ei kutsuta suguvõsa koosviibimistele ja sünnipäevadele. Töökaaslased sosistavad ja näitavad näpuga – laps käib lollide koolis. Ja ei ole vaja mulle öelda, et need hirmud on asjatud ja nii ei ole. On küll. Mul on vaimupuudega laps ja ma räägin omaenda elust.Sellise lapsega pere on väga stigmatiseeritud.
Jah, laps võib selles koolis küll omasuguseid sõpru leida, aga ükskord peab ta ju ellu astuma ja tavaliste inimestega suhtlema hakkama, kui ta just koolist otse hooldekodusse ei lähe. Kuidas ta seda oskab, kui ta on ainult teiste vaimupuudega inimestega suhelnud?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

LÕK õpilasi õpetavad täiesti normintellektiga inimesed, nii et saab ka erikooli laps täiesti tavaliste inimestega suhelda. Lisaks ei ole erikool mingi kinnine asutus, need lapsed käivad ju täitsa tavalistes huviringides üle linna, kasutavad ühistransporti jne. Ja kuidas peaks see vaimupuudega laps õppima suhtlema seal tavakoolis, kus mitte keegi temaga ei suhtle, isegi õpetajal pole aega!!!!

Ja kui lapse õed- vennad ei võta mängu, siis see on ikka vanema tegemata kasvatustöö. Ja mis “lollide” kool- ehk ei ole vaja kodus oma lastele selliseid sõnu õpetada. Minu lapsed küll ei tea, mis sõna lollide kool tähendab, pole kunagi kuulnud.

Pigem on probleem lapsevanema madalas enesehinnangus ja väga tihti ka selles, et kõik teised vaimupuudega lapsed tunduvad rumalad ja kehvemad, kelle seas nende laps küll õppima ei peaks ehk siis lapsevanem ise on vaimupuudega laste suhtes mittesalliv.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on ka puudega laps.

Kunagi, mitu aastat tagasi, üritas üks sugulane hakata naeruvääristama, et öhöhöö, selline laps ja et kelle süü ja nii edasi. Tõusin samal hetkel püsti, ütlesin, et oma last mõnitada ei luba ja kõndisin minema. Rohkem pole suhelnud, kuigi soov teiselt poolt on olemas. Nende pidudeta saab väga kenast hakkama.

Kolleegid on erivajadustega lapse kasvatamisesse soosivalt suhtunud. Olen alati saanud rehategevuseks vabu tunde. Sõbrad on väga toetavad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

LÕK õpilasi õpetavad täiesti normintellektiga inimesed, nii et saab ka erikooli laps täiesti tavaliste inimestega suhelda. Lisaks ei ole erikool mingi kinnine asutus, need lapsed käivad ju täitsa tavalistes huviringides üle linna, kasutavad ühistransporti jne. Ja kuidas peaks see vaimupuudega laps õppima suhtlema seal tavakoolis, kus mitte keegi temaga ei suhtle, isegi õpetajal pole aega!!!!

Ja kui lapse õed- vennad ei võta mängu, siis see on ikka vanema tegemata kasvatustöö. Ja mis “lollide” kool- ehk ei ole vaja kodus oma lastele selliseid sõnu õpetada. Minu lapsed küll ei tea, mis sõna lollide kool tähendab, pole kunagi kuulnud.

Pigem on probleem lapsevanema madalas enesehinnangus ja väga tihti ka selles, et kõik teised vaimupuudega lapsed tunduvad rumalad ja kehvemad, kelle seas nende laps küll õppima ei peaks ehk siis lapsevanem ise on vaimupuudega laste suhtes mittesalliv.

Aga kui see LÕK laps saab tavalistes huviringides käia ja bussiga sõita ja tavainimestega suhelda, mida hirmsat siis temaga seal tavakoolis peaks juhtuma, et ta seal käia ei tohi? Ja kui huviringides ja mujal võtavad tavalised lapsed teda mängu ja suhtlevad, miks siis koois tavalised lapsed temaga ei mängi ega suhtle?
Kui kodus peab vanem oma normintellektiga lapsi kasvatama, et need LÕKi mängu võtaks ja suhtleks, siis koolis on see õpetaja töö. Kui vanem peab suutma terve pere ja suguvõsa selleks ära veenda, siis koolis peaksid õpetajad seda ju ka suutma või kuidas?

Kodus võib rääkida mida iganes, aga LÕK laps ei ole nii rumal, et ei saaks aru, kuidas ühiskonnas sellistesse lastesse suhtutakse. Isegi kui otseselt ühtegi halba sõna ei kasutata, saab alavääristavast suhtumisest ikka aru. Sellest saab aru ka vanem ja enamikul puudega laste vanematel enesehinnang kannatabki. See on paratamatu. Ja vanemat ei pea sellise täiesti loomuliku asja pärast veel hurjutama ja alavääristama. Kahjuks enamik spetsialiste just seda teebki, millest on väga kahju.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on ka puudega laps.

Kunagi, mitu aastat tagasi, üritas üks sugulane hakata naeruvääristama, et öhöhöö, selline laps ja et kelle süü ja nii edasi. Tõusin samal hetkel püsti, ütlesin, et oma last mõnitada ei luba ja kõndisin minema. Rohkem pole suhelnud, kuigi soov teiselt poolt on olemas. Nende pidudeta saab väga kenast hakkama.

Kolleegid on erivajadustega lapse kasvatamisesse soosivalt suhtunud. Olen alati saanud rehategevuseks vabu tunde. Sõbrad on väga toetavad.

Mina jällegi tunnen ennast väga üksildasena. Suguvõsa on (oli) mul suur, aga mina oma vaimupuudega lapsega elan nagu robinson üksikul saarel. Lapse pärast ei taheta mind kuskile ja kui kutsutaksegi, siis pean valima, kas lepin “totukest” mõnitavate märkustega või loobun suhtlemisest.
Sõbrad olid mul ka toetavad, kui laps väiksem oli. Aga kui sõprade lapsed hakkasid minu last tõrjuma, siis on suhtlemine vaikselt hääbunud. Üks mu sõbranna ütles välja ka, et ta on proovinud oma lastele selgeks teha, et minu laps on teistsugune, aga tema lapsed ikkagi ei taha temaga suhelda.
Ning jah, abikoolis käib tõesti palju asotsiaalsete vanemate lapsi. On ka korralike vanemate järeltulijaid, aga paljud on väga jubedatest kodudest. Ma ei taha nende vanematega ühesugune olla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

15.16 käole
On ikka jupp vahet, kas lõk laps käib “sotsialiseerumas” huviringis või koolis.
Huviring on valitud tõenäoliselt selline, mille tegevusega laps hakkama saab või on hea. Tema väike silmaring, lugemis-arvutamisoskus jms ei paista nii palju silma. Tõenäoliselt on lapsi ka vähem koos kui 24/26.
Koolis 24+lapsega koos on ta lihtsalt üks õnnetusehunnik, kes millestki aru ei saa, kellele tähelepanu ei jagu. Ja kes varem või hiljem hakkab seetõttu ebasobivalt käituma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

10a LÕK õpilane, käib tavakoolis, kõik vahetunnid istub üksi pingil koridoris. Tunnis vaatab klassis ringi, ei tööta kaasa, sest ei oska. Meeldib mängida poodi, ei suuda vahet teha sentidel ja eurodel, raha loeb kokku tüki kaupa. Riietumisel vajab kõrvalabi, sest ei oska ka nt lukku ise kinni panna. Tänaval liigelda ei oska, isegi mitte koolist koju minna kuigi elab 500 m kaugusel. Huviringides ei käi, sest ei jää aega. Õppimine kestab tihti kella 1-2 öösel. Õppimisviis on lihtsalt pähetuupimine st õpetaja annab sellele õpilasele kõik tunnikontrollid jne tööd koju harjutamiseks. Kuna nt arvutada ei oska, siis õpib lihtsal pähe, et esimese tehte vastus on 25 jne. Vaimsete võimete tase on umbes 5a lapse tasemel, viimasel kolmel aastal uusi oskusi lisandunud ei ole, sest laps mitte ei õpi, vaid lihtsalt tuubib õiged vastused pähe ise aru saamata, mida nt inglise keeles sõnad isegi tähendavad. Kool on korduvalt pidanud lapsevanemaga arutelusid ja proovinud last suunata erivajadustega laste kooli. Lapsevanem keeldub. Minu meelest tuleks kaasata lastekaitse, sest selline lapsepiinamine tuleks lõpetada lapsevanem poolt (-keeld käia huviringides, lapse piinamine iga päev sundides õppima kogu koolivälise aja kella 1-2 öösel jne). Lapsel on ärevushäire, pissib alla, oksendab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga Masingu kool?
Ka minu laps läheb sel sügisel kooli. Meil on kõige suurem probleem kõnehäire, täpsemalt, väga vähene kõne. (Kõne kadus 3 aastaselt, uurimisel selgus et pea on epileptilisi koldeid täis, järgnesid ka krambihood). Nüüd on epilepsiast välja kasvamas, hooge pole poolteist aastat olnud. Kõne tuleb, hästi aeglaselt, aga tuleb. Ka on tal mõned autistlikud jooned. Tavakoolist loobusime kohe. Käisime Masingus õppenõustamisel, ilma lapseta esialgu.
Nüüd jagunevad inimesed kaheks, ühed ütlevad, et sobib meie lapsele. Ta on rõõmus, heatahtlik, nutikas. Teised ütlevad et kui kõnet pole siis ikka ei saa. Eks õppenõustajad lõpuks otsustavad kui lapsega kohtuvad. Lihtsalt läksin hirmust higiseks seda teemat lugedes. Tean ka paari last kes Kroonuaias käivad. Mõlemad ath-d, vägivaldsed ja ettearvamatu käitumisega. Eks sellised lapsed on eraldi teises klassis, aga kas nad üldse kokku ei puutu…😢
Aga vahepealset varianti ju pole, kui Masingusse ei võeta, siis ongi Kroonuaia kool.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas Kroonuaia või Masingu- kõik sõltub ikkagi lapse vaimsetest võimetest. Kas oskab lugeda, kirjutada, arvutada, loogiliselt arutleda või mitte. Kui vaimsed võimed on madalad, siis väga turvaline kool on Maarja Kool. ATH lapsi on igas koolis sh tavakoolides.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas Kroonuaia või Masingu- kõik sõltub ikkagi lapse vaimsetest võimetest. Kas oskab lugeda, kirjutada, arvutada, loogiliselt arutleda või mitte. Kui vaimsed võimed on madalad, siis väga turvaline kool on Maarja Kool. ATH lapsi on igas koolis sh tavakoolides.

Maarja kool on ju veel aste madalam kui Kroonuaia kool. Laps on normaalintellektiga. Meie lasteaiast läks Maarja kooli raskelt autistlik laps. Meie lapse jooneks on ainult vahel puudulik silmavaade. Masingu kooli spetsialistid rõhutasid hoopis, et ärge muretsege tähtede ja numbrite tundmise ja kirjutamise pärast (mida meie laps oskab) ega lugemisoskuse pärast. Treenige lapse kätt igasuguste harjutustega. Seda oleme ka teinud, kodus ja lasteaias tegeletakse sellega aktiivselt ja tulemus on väga hea.
Nagu karta oligi siit mingit nõu ei saa. See on ka mõistetav, te ei tea ega tunne minu last ja tema võimeid.
Olen korra käinud Maarja koolis ja see oli nii jube kogemus, need lapsed, seal, et kinnitasin, ma ei lähe ise ega vii oma last sinna. Need lapsed on ju silmnähtavalt raske või sügava puudega. Häälitsesid, kriiskasid, tegid imelikke liigutusi ja nägusi. Mitte et ma tahaks neid või nende vanemaid solvata, meie laps lihtsalt ei sobitu sinna. Meie lapsest ei saa keegi aru et tal üldse midagi viga oleks. Vaadatakse lihtsalt et ei taha suhelda ja kõik.
Maarja kool oleks ilmselge allakäik, nagu oli ka siis, kui panime komisjoni soovitusel lapse tasandusrühma. Õnneks juhuse tahtel sai ta seal vähe olla, aga see väik aeg läks ta kaasa sealsete laste distsiplineerimatuse ja muude lollustega. Nüüd, sobitusrühmas, on hoopis teine laps. Ei, alla võimete kuskile lapse panemine on, ma ütleksin kuritegu oma lapse suhtes!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tartus on autislike joontega lastele kolm kooli ja kõik sõltub lapse intellekti tasemest. Intellekti taseme määrab psühhiaater kliinilise psühholoogi hinnangu põhjal. Ilma psühhiaatri hinnanguta ju kuhugi erikooli ei saagi. Aga kui laps sügisel juba kooli minemas, siis on ju psühhiaatri hinnang ja ka koolisoovitus olemas!!!! Lisaks ka Rajaleidja soovitus. Ka lasteaed ja lapsega töötanud terapeudid on ju enda hinnangu ja soovitused Teile kindlasti andnud. Reeglina räägitakse ju võimalikest koolidest juba aasta ennem kooli!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tartus on autislike joontega lastele kolm kooli ja kõik sõltub lapse intellekti tasemest. Intellekti taseme määrab psühhiaater kliinilise psühholoogi hinnangu põhjal. Ilma psühhiaatri hinnanguta ju kuhugi erikooli ei saagi. Aga kui laps sügisel juba kooli minemas, siis on ju psühhiaatri hinnang ja ka koolisoovitus olemas!!!! Lisaks ka Rajaleidja soovitus. Ka lasteaed ja lapsega töötanud terapeudid on ju enda hinnangu ja soovitused Teile kindlasti andnud. Reeglina räägitakse ju võimalikest koolidest juba aasta ennem kooli!

Jah, on olemas. Ma ju kirjutasin et normintellekt on. Lasteaia eripedagoog on kindel et Masingu kool sobib. Rajaleidja on kahjuks mõttetu koht, selles olen juba veendunud. Nemad tegelikult ei otsustagi midagi vaid lähtuvad psühhiaatri arvamusest. Tunnen kahte Masingu kooli õpetajat. Üks ütleb et loomulikult sobib selline laps neile, teine ütleb et ikka kõne peab olema rohkem kui meie lapsel. Eks lõpuks otsustab Masingu kooli nõustamiskeskuse inimesed. Lihtsalt tuleb oodata ja see pole kerge, see ootamine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ära aja udujuttu! Kui laps õpib LÕK järgi tavakoolis, siis ei ole kuidagi võimalik, et “võibolla laps ikkagi kohaneb ja lõpetab koos teistega”. Kui ta õpib lihtsustatud õppekava järgi, siis ta õpibki 9 aastat, aga 9. klassi lõpuks on tema teadmised umbes 6. klassi tasemel.

No aga lõpetab ju koos teistega! Seda, et õppis LÕK õppekava järgi ja jõudis võibolla 6. klassi tasemele, ei pandagi lõputunnistusele kirja. Eksamid koostab õpetaja ise vastavalt õpilase tasemele ja seda, et õpilane õppis mingi eriprogrammi alusel, on tunnistuselt näha vaid nt. keemia ja füüsika hinnete puudumisest, selle asemel on lihtsalt loodusõpetus.
Ja selline õpilane saab edasi õppida, kui kusagile sisse saab (kutsekasse igati reaalne). Kas ta järgmise kooli ka lõpetab, sõltub juba õpilase tublidusest ja hakkamasaamisest. Põhimõtteliselt võib LÕK õppekaval õppinud õpilane peale põhikooli ka gümnaasiumisse minna. Hakkamasaamine ja lõpetamine paraku pole eriti reaalsed.

Olen mitmeid LÕK õpilasi õpetanud tavakoolis ja valdavalt suure klassi juures. Kui LÕK õpilane on usin iseseisvalt töötaja ja suudab hakkama saada vähese individuaalse juhendamisega ning käitumisega muresid pole, siis toimib hästi. Kui õpilane vajab palju individuaalset juhendamist ja üksi töötada ei oska/ei suuda, või esineb käitumisprobleeme (väga rahutu laps näiteks), siis jääb laps tavaklassi juures LÕK õppel endale jõukohasest haridusest ilma ja jääb suuresti üldse õpetamata. Üks-ühele õpe või väikeklass ei ole kuidagi hirmus, ei suhtu teised lapsed niimoodi õppijasse halvasti ja toimib hästi, tavaliselt. Sotsialiseerumiseks on need tunnid, mis on koos (kehaline ja tavaliselt ka käsitöö/tööõpetus, vahel lisaks kunstiõpetus) ja vahetunnid. Aga kas kool on valmis üks-ühele õpet rakendama? Väiksemates (ja mitte vaid väiksemates) on rahapuudusel see sageli raskendatud.
Variant on ka selline, et näiteks Kroonuaia koolist algklassides õpiharjumus ja -oskused kätte saada ning hiljem, kui õpilane on LÕK kohta võimekas, suunduda tavakooli. Masingu kool on ka variant, aga minu meelest on variant ka tavakool. Aga tavakoolis peaks väga jälgima lapse arenemist, ise õpetajalt edenemise kohta pärima ja arvestama, et võibolla on vaja kooli vahetada, kui laps ei arene edasi.
Maarja kool on neile lastele, kel on ikkagi suured kõrvalekalded normintellektist, seda pole küll vaja kaaluda.

Üldiselt need lapsed, kes suudavad enam-vähem normaalselt lugema ja kirjutama (võib ka vigadega, peaasi et arusaadavalt endale ja teistele) õpivad, saaksid hakkama ka tavakoolis LÕK õppel. Kes lugema ja kirjutama ikkagi 3-4. klassiks ei õpi, neil läheb tavakoolis (ja eriti tavaklassi juures) liiga raskeks.
Kõiki tugiteenuseid tuleks loomulikult maksimaalselt kasutada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma tean ühte hetkel tavakooli II klassi õpilast, keda kool tahab saata Kroonuaia kooli. See laps on käinud tavalasteaias ja on sept 7 aastaseks saanud. See laps oskas juba esimeses klassi lugeda, kirjutada ja arvutada. Jah on nõrgem kui teised, sest perekonnas on väga segased ajad (lahutus ja laps lihtsalt ei õpi üksi ja kodus pole kellegil aegada). Ma ei saa aru kuidas keegi võib arvata, et LÕK õpilane saab tavaklassis hakkama, kuid koolid on hakanud ka normintellektiga lapsi Kroonuaia kooli saatma. Tavakooli tempo on ka keskmisele tublile lapsele päris raske, õppimist on palju.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tartus on autislike joontega lastele kolm kooli ja kõik sõltub lapse intellekti tasemest. Intellekti taseme määrab psühhiaater kliinilise psühholoogi hinnangu põhjal. Ilma psühhiaatri hinnanguta ju kuhugi erikooli ei saagi. Aga kui laps sügisel juba kooli minemas, siis on ju psühhiaatri hinnang ja ka koolisoovitus olemas!!!! Lisaks ka Rajaleidja soovitus. Ka lasteaed ja lapsega töötanud terapeudid on ju enda hinnangu ja soovitused Teile kindlasti andnud. Reeglina räägitakse ju võimalikest koolidest juba aasta ennem kooli!

Jah, on olemas. Ma ju kirjutasin et normintellekt on. Lasteaia eripedagoog on kindel et Masingu kool sobib. Rajaleidja on kahjuks mõttetu koht, selles olen juba veendunud. Nemad tegelikult ei otsustagi midagi vaid lähtuvad psühhiaatri arvamusest. Tunnen kahte Masingu kooli õpetajat. Üks ütleb et loomulikult sobib selline laps neile, teine ütleb et ikka kõne peab olema rohkem kui meie lapsel. Eks lõpuks otsustab Masingu kooli nõustamiskeskuse inimesed. Lihtsalt tuleb oodata ja see pole kerge, see ootamine.

Jah Rajaleidja on kohustatud lähtuma ainult psühhiaatri hinnangust ja kui psühhiaatri hinnangus on kirjas normintellekt ja soovitanud Masingu Kooli, siis Kroonuaia kooli see laps ei lähe (selleks peab olema vaimupuue). Masingu lihtsalt peab selle lapse vastu võtma sõltumata kõnest. Eelmine sügis läks Masingusse täiesti kõnetu laps, kes kasutas suhtlemiseks suhtlemistahvlit (kas Teie lapsel on see olemas ja oskab ta seda kasutada kõrgtasemel????).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

10a LÕK õpilane, käib tavakoolis, kõik vahetunnid istub üksi pingil koridoris. Tunnis vaatab klassis ringi, ei tööta kaasa, sest ei oska. Meeldib mängida poodi, ei suuda vahet teha sentidel ja eurodel, raha loeb kokku tüki kaupa. Riietumisel vajab kõrvalabi, sest ei oska ka nt lukku ise kinni panna. Tänaval liigelda ei oska, isegi mitte koolist koju minna kuigi elab 500 m kaugusel. Huviringides ei käi, sest ei jää aega. Õppimine kestab tihti kella 1-2 öösel. Õppimisviis on lihtsalt pähetuupimine st õpetaja annab sellele õpilasele kõik tunnikontrollid jne tööd koju harjutamiseks. Kuna nt arvutada ei oska, siis õpib lihtsal pähe, et esimese tehte vastus on 25 jne. Vaimsete võimete tase on umbes 5a lapse tasemel, viimasel kolmel aastal uusi oskusi lisandunud ei ole, sest laps mitte ei õpi, vaid lihtsalt tuubib õiged vastused pähe ise aru saamata, mida nt inglise keeles sõnad isegi tähendavad. Kool on korduvalt pidanud lapsevanemaga arutelusid ja proovinud last suunata erivajadustega laste kooli. Lapsevanem keeldub. Minu meelest tuleks kaasata lastekaitse, sest selline lapsepiinamine tuleks lõpetada lapsevanem poolt (-keeld käia huviringides, lapse piinamine iga päev sundides õppima kogu koolivälise aja kella 1-2 öösel jne). Lapsel on ärevushäire, pissib alla, oksendab.

See on üsna ekstreemne lugu. Jah, selline laps ilmselt areneks palju paremini näiteks Kroonuaia koolis.
Aga vaidlen vastu, et ühelgi LÕK õpilasel pole tavakoolis tavaõppel õpilastest sõpru ja et keegi nendega koolis ei suhtle. Minu LÕK õpilased (väga erineva tasemega, aga kõik mingil viisil loevad-kirjutavad-arvutavad ja ÕPIVAD ning arenevad!) omavad klassikaaslaste seas ja teiste kooliõpilaste seas sõpru, suhtlevad avatult nii kaasõpilaste kui õpetajatega. Mitu LÕK õpilast on tublid sportlased ja sellega seoses hinnatud kaasõpilaste seas. On ka vähem suhtlejaid ja kinnisemaid õpilasi, aga seni on kõik nii õpilaste kui loomulikult ka õpetajate poolt omaks võetud.
Kroonuaia kool pole ka samas mingi õudne lollide ja hullude asutus, mõni mu õpilane on varasemalt seal õppinud ja sealt hea põhja alla saanud. Selle kooli plussiks on, et neil on tööl eripedagoogid, neil on pikaajalised kogemused väga erinevate võimete ja eripäradega lastega, neil on olemas head metoodilised materjalid. Tavakoolis LÕK õppe suurim puudus on individuaalse juhendamise aja vähesus, kui õpilane õpib suure klassiga koos.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 65 )


Esileht Erivajadustega laps LÕK õpe tavakoolis?