Ega need mured abikoolis ära ei kao. LÕK laps ju teab ja saab aru, et seda kooli, kus ta käib, kutsutakse rahvasuus “lollide kooliks”. Tal on kodus vendi ja õdesid, kes on loodetavasti normintellektiga – laps saab aru, et ta on oma õdedest-vendadest ja nende sõpradest erinev. Teda tõrjutakse ja ei võeta mängu ka kodus. Suguvõsa vaatab viltu ja ütleb halvasti, kui peres on lollike. Halvemal juhul hakatakse tervet pere tõrjuma, ei taheta suhelda, ei kutsuta suguvõsa koosviibimistele ja sünnipäevadele. Töökaaslased sosistavad ja näitavad näpuga – laps käib lollide koolis. Ja ei ole vaja mulle öelda, et need hirmud on asjatud ja nii ei ole. On küll. Mul on vaimupuudega laps ja ma räägin omaenda elust.Sellise lapsega pere on väga stigmatiseeritud.
Jah, laps võib selles koolis küll omasuguseid sõpru leida, aga ükskord peab ta ju ellu astuma ja tavaliste inimestega suhtlema hakkama, kui ta just koolist otse hooldekodusse ei lähe. Kuidas ta seda oskab, kui ta on ainult teiste vaimupuudega inimestega suhelnud?
Eestis asuvast sellist kohta ega kooli ma ei tea, mida enamus eeslaseid teab kui Lollide Kooli.
aga aegajalt ikka keegi kuskil nimetab lollide kooliks:
Tallinna Ehituskool.
Kõik eliitkoolid.
Halva mainega tavakoolid.
Siin ja seal üle Eesti asuvaid mulle tundmatute paiganimedega nn “külakohas” olevaid abikoole. (aga nii kitsalt piiritletud keskkonnas, kus küla on 100 inimesega kohake, seal ma küll usun et kogu küla kutsub sealset abikooli tõesti eranditult vaid lollide kooliks.
Tallinna erikooli, kus mu poeg õpib, seda on kohe kindlasti nii kutsutud.
Internaatkoole kutsuti juba vene ajal nii.
ahjaa, kõik Waldorf-tüüpi koolid on ka selle nimega.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.05 06:17; 06.05 12:51;
