Teema: Loll laps, mis edasi?

Vaata peeglisse, siis näed seda viga.

Kui see “2” on ühe trimestri hinne, siis piisab kui eelmine ja järgmine on suuremad numbrid ja aasta hindeks venitab “3” ikka kokku.
Kui ülejäänud neljad-viied, siis ilmselt pääseb ka gümnaasiumisse. Või siis kutsekooli. Ma päris maha veel last ei kannaks.

Mis ikka, lõpetab sinu nõusolekul põhikooli ühe puuduliku hindega, see on lubatud.

/Seadusesse kirjutatud võimalust, et lapsevanema heakskiidul saab põhikooli lõpetada ka ühe või kahe puuduliku hindega, kasutab aastas ligi viissada õpilast./

Kas mõni gümnaasium ta vastu võtab…võib aga ei pruugi.

/ Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) eelmise aasta lõpu, selle aasta alguse seire tuvastas 38 gümnaasiumit, mis võtsid 2016. aastal vastu 27 ja 2017. aastal 48 puudulike hinnetega põhikooli lõpetanud õpilast. Ministeeriumi analüüsis gümnaasiumite vastuvõtutingimuste õiguspärasust ja selgus, et 38 gümnaasiumist 17 vastuvõtueeskirjad keelasid puudulike hinnetega õpilast vastu võtta.Seitseteist gümnaasiumi nõuab vastuvõtueeskirjas kandidaadilt põhikooli lõpetamist rahuldavate hinnetega, kuid tegelikkuses on võtnud vastu ka õpilasi, kel lõputunnistusel puudulikud hinded.

Ükski seadus ei keela puudulike hinnetega põhikoolilõpetanul jätkata õpinguid gümnaasiumis. Kui kahtedega lõpetanud õpilane suudab saavutada piisavalt kõrge koha vastuvõtukatsete pingereas või täita keskmisele hindele seatud nõudeid, siis on õpingute jätkamine igati õiguspärane.

Põhikooli puudulike hinnetega lõpetanuid on vastu võtnud aga ka gümnaasiumid, mille vastuvõtueeskiri nõuab selge sõnaga igas aines vähemalt rahuldavat hinnet./
http://opleht.ee/2018/01/iga-kumnes-pohikooli-puudulikega-lopetanu-jatkas-opinguid-gumnaasiumis/

Huvi pärast küsiks kuidas või mis eest ta selle halvema hinde sai? Vanasti arvati, et tähtsad on teadmised, mitte hinne.

Põhikooli ühe aine ühe trimestri hinne on kaks ja laps jääb istuma ega lõpeta põhikooli? No täis loll on siin küll ainult teemaalgataja.

Mõtleb ise midagi välja.

kas katsed on 16-l? edasi tuleb oodata otsust. aga kas otsust soovitud kooli osas mõjutab see, mis hinded õpilasel on?

Lisaks plõksis pubekale omaselt keemia õpetajale vastu ja nüüd suhted sassis ka õpetajaga.
Kus olen vea teinud? Keemia hinne tuli ehmatusena, nüüd ei jõua eraõpetajat ka võtta.ded õpilasel on?

Sul ongi tubli inglike, näed minuoma ei olnud. Mul on noorem laps kukununnu, vanem on mässumeelsem teismeline.

Ütles õpetajale, et tema prioriteet pole matemaatika, selge see , et vanakooli õpetaja läheb endast välja.

Sai võimaluse veerandihinnet parandada. Eks näis.

otsusta ära kummaga probleem on. kas keemia või matemaatikaga. pole ju trollimisest nii palju möödas, et ei jaksa ise ka enam detaile kontrollida, mis kirja jõudsid panna.

Ütle lapsele, et põgenegu kodust ära. Ehk on veel võimalik kusil alustada elu, kus ema tal täiesti närve krussi ei keera…

Tean omast käest, et puudulik hinna lapse tunnistusel on šokk. Minu soovitus – võta rahulikult. Pole sinu laps esimene ega viimane pubekas, kel trimestrihinne puudulik ja õpetajaga konfliktis. Pigem vaata asja selle pilguga, et mis oli eelnev hinne ja kuidas kujuneks aastahinne, kui laps end viimasel trimestril korralikult kätte võtta suudab.

Kui lapsel hinded tavaliselt neljad-viied, siis ei tee see keemia aastahinne “3” ka midagi, elukohajärgsesse gümnaasiumisse saab ikka sisse.

Mäletan, kuidas ma ise omal ajal poja tunnistusel oleva puuduliku hinde pärast kodus ringi röökisin ja ahastava häälega “millest sul puudu on, et normaalselt õppida ei suuda” soigusin. Tagantjärele päris häbi mõtelda oma tollase käitumise pärast – poiss sai sisse ja lõpetas täiesti normaalselt algul gümnaasiumi, siis kõrgkooli ja nüüd, kümmekond aastat hiljem, on suurettevõtte juht. Aga mäletan selgelt seda omaaegselt “mis sinust küll saab, kui üldse midagi saab” esmast emotsiooni.

#3064831:

Kui kahe saanud laps saab parandades kuidagi koba peale kolme, ega ta siis tegelikult suurt rohkem oska.

Kui saab koba peale kolme, siis ei oska. Kui õpib korralikult selgeks, kuigi esimene kord ei osanud, siis oskab. Mõlemat varianti esineb, kuigi esimest ilmselt rohkem. Mu meelest peaks siiski parandama ainult kahtesid, sest need on inimesed, kes midagi ei osanud ega pruugi ka edaspidi seetõttu ju teemast aru saada. Samas saaks on ka hea variant, kus üldse ei saa parandada, seda just nende pärast, kes parandamisele loodavadki ja õigeks ajaks õppimata jätavad, aga see tekitab probleemi, et töö ajal haiguse tõttu puudunud laps peab ju saama parandada ja kui tema saab, siis võib juhtuda, et laiskvorstid on lihtsalt tööde ajal “haiged”.
Ühe kahega on üheksandas see probleem, et kaks tunnistusel on paljudele gümnaasiumidele ohu märk. Enamik koole küsivad ka suvel katsetades (kui üldse siis veel kohti on) valget tunnistust näha. Nii et mõistlik oleks see kaks ära parandada, kui õpetaja seda võimalust pakub.
Ja lapsele võiks rääkida, et tark inimene ei räägi kõigest kõigile, mõtleb, mida ja kus tasub öelda. See on küll elus kasulik oskas, mida ka koolis muuhulgas omandatakse, aga loomulikult on sellega nagu muugi koolitarkusega, mõni omandab, mõni mitte.

Samamoodi on väga vähe õpilasi, kes tunni ajal ei spikerda, seega need hinded tõesti pole mingid teadmiste näitajad enam.

??? Kus koolis nii on? Ja kui ongi kuskil, siis on ülim aeg kooli vahetada. Meie lapsed käivad nn. eliitkoolis, aga mitte kunagi pole olnud minu jaoks olulised hinded hinde pärast. Küll aga on hinne ainus asi, mille järgi ma saan kiiresti aru, kas laps on materjali omandanud või mitte. Ja pea kõikides ainetes ON VAJA halb hinne parandada mitte parema hinde saamiseks, vaid selleks, et ta selle osa omandaks, sest iga järgmine osa on ju selle omandamata osaga seotud ja kui midagi jääb vahele, siis see jääb vahele ja takistab edaspidi kõige omandamist. Mul endal jäi keskkoolis üks lünk sisse keemias ja sellest ma ei saanudki kunagi üle. Õnneks minu erialal keemiat pole vaja olnud, aga kui lünk oleks olnud matemaatikas, siis ilmselgelt ma oma tööd teha polekski saanud.
Mina pooldan tegelikult ka 3 parandamist, sest ka 3 takistab edaspidist materjali omandamist, aga saan inimlikult aru õpetajatest, kes ei jaksa nende kolmede parandamisega tegeleda. See teeb mulle küll rohkem tööd (pean ise süüvima töösse, mis seal valesti oli, et selgitada lastele asju, millest nad aru ei saanud), aga vähemalt ei jää lastel lünka.

#3064861:

#3064483:

Vanasti arvati, et tähtsad on teadmised, mitte hinne.

mis sellega küll mõeldakse? nagu laps varjaks oma teadmisi, mille eest pannakse hinne. saab halva hinde, aga tegelikult on tark ja oskab.

see on nagu vasturääkivus.

Tegelikult on lapsi kes lähevad eksamite või kontrolltööde ajal “krampi” ja hinne ei pruugi tegelikke teadmisi näidata. Teine asi on see, et on hulk lapsi kes tuubivad mingi osa korraks pähe ja unustavad ka kohe. Lisaks on teatud ainete puhul tavaline, et hinne võib olla küll “5” aga reaalselt elus neid teadmisi kasutada ei osata.
Ma ei väida, et see kehtib kõigi kohta aga need olukorrad on elust enesest. Pole ka harvad juhtumid kus koolis kolmelisest saab väga edukas inimene ja viieline ei leiagi oma kohta elus, kui ta ise mõtlema ja otsustama peab.

Mul oli enne keskkooli lõpetamist olukord, kus terendas aastahindeks “2” ajaloos, saksa keeles ja kehalises kasvatuses. Ülejäänud ainetes olin tasemel, ühtegi rahuldavat ei olnud.

Teemaalgataja ütleb minu kohta ka, et loll laps? Kui kirjanduses ja ühiskonnaõpetuses olin läbiviieline, inglise keeles klassi priimus ja kehalise tundide topispallijooksu asemel harrastasin spordiala, mis mind päriselt ka kõnetas.

Ma võtsin end kokku ja tegin ära selle kus mul puudujäägid olid. Kui mu ema oleks mind sel hetkel maha kandnud kui lolli last, ma ei oleks teinud midagi.

Edasi tuli ülikool, mille ma jätsin pooleli, eriala oli valesti valitud. Siis läksin tööle, leidsin enda jaoks hingelähedase ala, läksin ülikooli töö ja pere kõrvalt seda õppima. Nautisin seda õppimist, olgugi, et tuli ööune arvelt. Lõpetasin heade tulemustega. Ja tegin karjääripöörde ja töötan hoopis teisel elualal. Mul on väga palju kasu õpitust senimaani, sest mu professioon puutub kokku õpitud erialaga. Ja nüüd, uues valdkonnas ise õppinuna, juhin ma suurt meeskonda ja näen, et mu õpitud eriala tuleb mulle siiski kasuks.

Teemaalgataja oleks mind ammu maha kandnud kui lolli. Aga ka lollid suudavad endale garanteerida kordades keskmise palga ja päriselt ka olla edukad ja hinnatud.

#3067388:

Huvitav kas eestis on ka nii, et laps võib lapsevanema kohta teha lastekaitsesse avalduse?

Sa mõtlesid ka enne kui selle teema tegid? Sõimad internetis oma last. Väga ebaviisakas.

🙂
see käib ka laste poolelt nii.
tundepuhang, emotsioonitsükkel 🙂
mina mõistan küll teemaalgatajat. on otsustav aasta. siingi mitu teemat gümnaasiumikatsest, kus vanemad muretsevad laste pärast. ja nüüd siis laseb laps kahe tunnistusele. ok, on see 2 seal. kas need kes otsustama hakkavad kuhu kooli laps sobib, võetakse, vaatavad ka hindeid üldiselt?