Esileht Kodunurk Lollikindel aed algajale

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 32 )

Teema: Lollikindel aed algajale

Postitas:

Oleme esimest korda oma aiaga elamisse kolimas ning tahaksin aeda midagi istutada, kuid kogemusi mul sel teemal ei ole. Kas oskate soovitada (söödavaid/vilju andvaid) taimi, mille eest on lihtne hoolitseda ja mida ei pea (eriti) rohima?
Mõtlesin, et mustsõstar oleks ehk hea? Tikrid? Maasikate eest hoolitsemine on ilmselt keeruline? Kuidas on lood maitsetaimedega? Vabandan rumalate küsimuste pärast, olen siiani korteriinimene olnud 🙂 Tahaks lihtsalt, et oleks oma aiast veidi vitamiine näpsata nii endal kui väikelapsel 🙂
Hetkel on aed lihtsalt hästi hooldatud muruplats.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.01 10:40; 29.01 12:53;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Maitserohelist tasub kindlasti panna. Petersell ja seller. Paned paar puhmast maha ja sellest saab väga palju. Mingit hoolt ka ei nõua.

Soovitan ka mugulsibulaid panna. Nendega on pisut rohkem vaeva, aga tulemus tasub vaeva ära. Sibulapeenar ei umbrohtu ka kuigi kiiresti. Vähemalt mina pidin sibulapeenart harvemini rohima kui teisi taimi. Suvel saad võtta sibulalt rohelisi pealseid. Sügisel saad mugulasaagi.

Minu arvates on hästi lihtne kasvatada ka suvikõrvitsat. Olen tavaliselt kolm taime maha pannud ja sealt saan nii palju saaki, et olen terve suguvõsa ära toitnud. Rohimist on jällegi vähem, sest taime lehed kasvavad kiiresti väga suureks ja ei lase umbrohul väga tekkida. Vaeva on nii palju, et istutamisel (juunis) peab jälgima, et taimehakatised külma ei saaks. Ehk siis tuleb panna katteloor külmematel öödel. Ja kastmist tahab ka taim saada.

Raske on kasvatada maasikat ja hernest. Lõputu rohimine ja tegutsemine. Saak aga kipub (minul) millegipärast ikka väga kiduraks jääma.

+6
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 25.01 11:05; 25.01 11:18; 25.01 17:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Miinus? Miks?

+4
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 25.01 11:05; 25.01 11:18; 25.01 17:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lihtne on poest osta. Aeda midagi kasvama pannes läheb nii ehk naa keeruliseks. Ühel suvehommikul ärkad ja tahad maasut või mingit mummit suhu panna aga ennnäe linnud,nälkjad,sipelgad ära juba söönud! Teeb ikka meele mõrudaks.

+5
-11
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.01 11:20; 25.01 21:07;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Miinus? Miks?

Perekooli klassika, siin võib miinuse saada selle eest ka, et su kommentaari lugedes lasi lind auto kapotile. Ei maksa tähele panna.

+13
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui tahad, et peenraid oleks lihtsam hooldada siis tavaliste murusse kaevatud peenarde asemel soovitaks kastpeenrad teha/osta. Geotekstiil või paksult pappi põhja, et umbrohi läbi ei tungiks ning niiskus püsiks.
Paar maasikataime võiks ikka panna, või pigem kuumasikaid kuna need kannavad järjest juuni lõpust kuni külmadeni. Maitsetaimedest need, mida ise tarvitad. Kirsstomatil on õuesordid olemas, ei vaja kasvuhoonet ega sidumist, kasvavad avamaal. Lehtsalatit võileivale, redist, murulauku… Hooldamise lihtsus sõltub ikka sellest kui suurelt asja ette võtad. Paari ruutmeetri jagu peenraid on ikka väga lihtsalt menetletav aga maitserohelise ning marjad söögiks saad oma aiast.

+10
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Hernestega ei viitsi mina ka enam jamada, pigem ostan, enda saak jääb ka peale mässamist väikseks. Samas aedoad lokkavad igal aastal, Rohima muidugi peab. Tikripõõsas on ka igal aastal marju täis ja ämma aias ka muud viljapõõsad. Ei ole tähele pannud, et nendega mingi vaev on, peale korjamise muidugi.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jah, murulauk on ka lollikindel asi. See on ka püsiv. Minu arust on meil terve elu olnud ühe koha peal. Igal kevadel tuleb välja ja midagi sellega tegema ei pea.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 25.01 11:05; 25.01 11:18; 25.01 17:04;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga mis sulle maitseb?
Mustsõstar ja tikker on kindlasti lollikindlad. Vaarikat võib hooldada, aga tegelikult kasvab aia ääres ka ilma igasuguse hoolduseta.
Eespool soovitatud kastpeenrad maitsetaimedega on hea valik. Näevad korrektsemad välja ja vähemalt servade rohimisest ja hooldamise pääsed. Salatid on ka väga lollikindlad, neid peab muidugi suve jooksul vähemalt paar korda külvama, sest lähevad üsna kiiresti vanaks.

+9
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.01 20:43; 27.01 13:12;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui tahad, et peenraid oleks lihtsam hooldada siis tavaliste murusse kaevatud peenarde asemel soovitaks kastpeenrad teha/osta. Geotekstiil või paksult pappi põhja, et umbrohi läbi ei tungiks ning niiskus püsiks.

Paar maasikataime võiks ikka panna, või pigem kuumasikaid kuna need kannavad järjest juuni lõpust kuni külmadeni. Maitsetaimedest need, mida ise tarvitad. Kirsstomatil on õuesordid olemas, ei vaja kasvuhoonet ega sidumist, kasvavad avamaal. Lehtsalatit võileivale, redist, murulauku… Hooldamise lihtsus sõltub ikka sellest kui suurelt asja ette võtad. Paari ruutmeetri jagu peenraid on ikka väga lihtsalt menetletav aga maitserohelise ning marjad söögiks saad oma aiast.

😀
Väikse äääremärkusena lisaks,et enamus umbrohtudest levib siiski õhu kaudu ja geotekstiili või mingi muu materjali kuhugi taime alla panemise mõte on vaid rahakulu ja ajaraisk selle paigaldamiseks. Rohimise vältimiseks aitab hästi mults ja maapinnale paigaldatav kile või geotekstiil. Samuti murupind, mida ilu silmas pidades oleks ka muidugi kena rohida umbrohust. Kui see kultuurmurul võimust võtab jääb murust vaid kena mälestus ja tühi hooldusvaev.

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.01 11:20; 25.01 21:07;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Väikse äääremärkusena lisaks,et enamus umbrohtudest levib siiski õhu kaudu ja geotekstiili või mingi muu materjali kuhugi taime alla panemise mõte on vaid rahakulu ja ajaraisk selle paigaldamiseks.

Vaata, õhu kaudu levivad umbrohu seemned (kõrrelised vist peamiselt), on üsna kerge välja rohida, naat, orashein, kassitapp jms, mis juurtega levivad, on üsna lihtsalt eeemale hoitavad sellesama peenra alla paigaldatava materjali abil. Külvatud muru võib üsna sarnane olla orasheinaga, ajabki ennast juurte abil ig´ale poole.
Sõstar ja tikker ja vaarikas tahavad pigem head pinnast, liivas nad nii väga ei kasva ja vajavad ka rohimist-multsimist, murulauk on üsna lollikindel igas pinnases, minul kasvab rukola ka väga hästi. Maasikas või kuumaasikas ei nõua ka mingit hullu rohimist kui aktpoolt tulevad umbrohujuured on takistatud, küll aga kastmist ja lindude eest katmist.
Teemaalgatajal soovitan lihtsalt katsetama hakata, osta midagi, külva, kasta, vaata mis välja tuleb. Kui sul on hea pinnas, siis kõik ilmselt kasvab, kui liivane ja kuiv või liigniiske, siis pead rohkem vaeva nägema.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.01 00:03; 27.01 21:35;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul on püsikuna hapuoblikas. Hea varakevadel lapsega nosuda.
Samuti murulauk püsikuna.
Kevadel külvan rukolat, tilli.
Ja minuarust on ka herned suht lollikindlad. Mõistlik on mõni varajane ja madal sort osta.
Aeduba ja suvikõrvits vajavad kevadel katmist kuna kardavad külma.
Põõsastest istutaksin mustsõstra ja valgesõstra kui aed väike.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mõtlesin, et mustsõstar oleks ehk hea? Tikrid? Maasikate eest hoolitsemine on ilmselt keeruline?

Must sõstar. Esimestel aastatel, kui on väike just istustatud istik, on mõistlik ümber põõsa sõõr puhtaks rohida, et rohi ei lämmataks ja põõsas jõudsalt kasvaks. Kui põõsas on juba 3a ja suur, võib ainult ümbert muru niita. Vanemal mustsõstrapõõsal tuleb jooksvalt maani maha lõigata vanemaid oksi (millel lehed-marjad hakkavad juba kiduramaks jääma, tavaliselt vajuvad vanemad oksad ka vastu maad), et põõsa seest asemele kasvavatel noortel okstel (mis veel ei kanna, aga aasta-paari pärast hakkavad kandma) rohkem ruumi oleks. Sorte pakutakse igasuguseid, mõned on rohkem tööstusmarjad (ei ole maistelt kõige paremad), mõned jälle ei pruugi Eesti oludes kõige paremini vastu pidada. Eesti oludes ennast tõestanud ja küllalt maitsev on “Pamjati Vavilova” (profid mustsõstrakasvatajad Eestis kasvatavad paljud just seda), “Karri” (väga hea maitsega, magus ja samas ka vürtsikas). Karusmarjadest on maitsev ja ka vastupidav soome päritolu “Hinnonmäe kollane” -tuleb samuti jooksvalt vanema välimusega oksi maani maha lõigata, et põõsa ei muutuks pussakaks (noori oksi kasvab hoogsalt peale).

Maasikate eest hoolitsemisel võib rea vahel kasutada igasugu katteid (peenravaip on hea) ,et vähem rohimist oleks. Tüütu see, et isegi katete kasutamise korral võililled kipuvad puhmaste sisse kasvama (ja kui selline sees kasvav võilill lasta suureks kasvada, siis see lihtsalt kurnab maasikataime ära), mis tuleb juba väiksena hoolega välja rohida. Kuna maasikal (erinevalt sõstardest, vaarikatest) on väga pindmine juurestik, tuleks siis, kui õitsemise/marjade valmimise ajal on põud, kindlasti kasta. Väetada võiks millegagi (jällegi, kuna maasikas ei saa väga sügavalt toitaineid kätte, sõltub rohkem sellest, mida inimene peenra pinnakihti annab) soovitavalt ökoma kraamiga. Kui 3-4a järel saagikus langeb, ei tasu väga kaua venitada, vaid ümber kaevata ja teise kohta uus maasikapeenar. Eks võib ju alguses väikse (mingi 10 maasikataime) peenraga proovida, kuidas hooldamine tundub. Sortidest võib proovida muusikanimedega sorte: “Polka” (Eestis juba klassikaks muutunud, hea maitse ja üks punasema sisuga sorte), “Rumba”, “Sonata”.

Kaaluda võib ka vaarikat ja sügisvaarikat. Vaarikas on üsna elujõuline ja lollikindel “umbrohi” – kipub ise aeda mööda oma kasvuala laiendama, kui seda teha lastakse. Vaarikauss võib mõnel aastal meelehärmi teha (jõle jama, kõik on ussitanud!), teisel aastal on seda jälle vähem – arvukus kõigub. Muidu, umbrohi vaarikast jagu ei saa ning põuale ka vastupidavam kui maasikas. Vaarikad tuleb istutada teistest põõsastest kuhugi eemale. Et natuke eemale läinud juurevõsud saaks kasvõi muruniitjaga maha niita. Vale on paigutada vaarikas näit. mustsõstrapõõsa naabriks – vaarikas kasvatab oma võsud põõsa sisse ja lämmatab seda – kogu aeg pead kääridega põõsast vaarikaid välja lõikama. Ennetamaks seda tüütust, parem planeerida vaarikas kuhugi teistest põõsastest eemale. Eesti oludes tõestanud sordid: “Tomo”, “Aita”, “Novokitaivska”. Sügis- ehk taasviljuvatest (marjad septembris) vaarikatest on levinud põhiliselt “Polka”.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 26.01 19:29; 29.01 12:07; 29.01 12:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Alustan sellest, et minul on kõik köögivili peenrakastides. Algul oli niisama peenramaa, aga siis see peenraäär ikka loperdas ja umbrohi ronis sisse jne. Kastides näeb kõik kenam välja. Meil on küll kastide ümbrus multšitud, kuid natuke kahetsen seda. ROhkem oleks meeldinud, kui täpselt niidukilaiune riba jätta. Sest mida ma ei osanud arvestada ka algajana – multši sees hakkab ka umbrohi kasvama. Kuigi multši all on mingi kate või asi, siis multš ju ise kõduneb koguaeg, aga igal aastal. Nüüd käin ja rohin multši :/ (paar korda olen ka äädikalahusega pritsinud, kuid see ei anna püsivat tulemust).

Maasikapeenar on mul ka multši all – siis saab ka kohe puhtad maasikad ka vihmase ilmaga 🙂 Maasikad ei nõua palju hoolt, paar korda aastas vaja nendega tegeleda – kevadel vanad varred lõigata, suvel väädid lõigata (või kui tahad paljundada, siis ei lõika), suve lõpus/sügisel jälle varred maha. Eks ikka multši sees jälle mõni hein kasvab…. Lindude vastu aitab võrk peale. Nälkjate vastu peaks küüslauk aitama (istuda maasikataimede vahele). Multš hoiab hästi ka nälkjaid eemal, samuti pidi seda tegema tuhk peenra äärtes.

Minu jaoks on lollikindlad asjad, mida kasvatada – suvikõrvits, till, sibul, küüslauk (panen sügisel maha), kurk (ostan istikud ja alles juunis istutan, väiksed peenrad). Suvikõrvitsat ja kurki ilmselt võiks ka multšitud peenras kasvatada. Sibulat katsetasin, kuid tüütu istuda ja hiljem pidin käima katet laiemaks tõmbama, et nad ikka välja saaksid 😀 Sibula osas soovitan Peipsi sibulat või muud sorti, mis kasvatab mitu mugulat alla, kui oled sibulaarmastaja.

Põõsaste/puude osas oskan vähem kaasa rääkida – nendega on põhiprobleemiks igasugused haigused. Suure tõenäosusega, kui me jagu ei saa, peame sel aastal 3 sammasõunapuud välja kaevama. Sõstrapõõsad olid ka suvel kahtlased. Murelitega oleme juba 3ndal katsel… Osad puud tahavad tuhka/kustutatud lupja saada.

Lillepeenardega on üldse peavalu. Ma ei oska arvestada õigeid kaugusi, kui palju oleks vaja jätte paljunemisruumi. ja siis jälle satub mõni eriti invasiivne isend peenrasse. Või mõni lill kasvab heinaga nii läbi, et raske rohida… Samas multšitud lillepeenar mulle ei meeldi ka…. Lillepeeanrdes toimetangi katse-eksituse meetodil, sest igasugune planeerimine käib mulle üle jõu 😀 Sama son palju tuttavaid, kes mu peenraid on kiitnud (just suve teises pooles, kui kõik on kohev), et väga mõnusad tihedad 😀 Ilmselgelt väga “minu”, mistõttu lõpuks loobusin ka aiaplaneerija kasutamisest – et tõesti, vähemalt on peenrad minu nägu, mitte ajakirja järgi tehtud 😀

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on püsikutest maitsetaimede peenar köögiakna all, erinevad tüümianid ja puned, murulauk, mündid. Kasvavad uhkelt ja kaunistavad aeda oma värvidega. Mitte midagi erilist ma nendega ei tee, aeg-ajalt kisun vähemaks, kui liiga vohama hakkavad. Kevadeti istutan mõne taime juurde, nt salvei ja rosmariini, kui eelmised on välja läinud talvega.
Värsket tilli, salatit ja sibulat on alati hea oma peenrast võtta, neid kasvatan kastides ja suve jooksul panen maha mitu satsi. Tippsibulaid torkan mulda kevadest saadik iga 10 päeva tagant, siis on sügiseni värsked pealsed olemas.
Maasikad on istutatud läbi tekstiili, kevadel ja viljumise ajal väetan kanakakaga, septembri esimestel päevadel lõikan kõik pealsed maha. Aeg-ajalt juurin mõnest pöösast võilille või nõgese välja, eriti palju neid seal ei kasva. Ütleks, et üsna kerge on hooldada.
Põõsastest on nii mustad kui punased sõstrad ja mitut sorti tikreid, kõiki väetan üle aasta sõnnikuga.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Väikse äääremärkusena lisaks,et enamus umbrohtudest levib siiski õhu kaudu ja geotekstiili või mingi muu materjali kuhugi taime alla panemise mõte on vaid rahakulu ja ajaraisk selle paigaldamiseks.

Vaata, õhu kaudu levivad umbrohu seemned (kõrrelised vist peamiselt), on üsna kerge välja rohida, naat, orashein, kassitapp jms, mis juurtega levivad, on üsna lihtsalt eeemale hoitavad sellesama peenra alla paigaldatava materjali abil. Külvatud muru võib üsna sarnane olla orasheinaga, ajabki ennast juurte abil ig´ale poole.

Sõstar ja tikker ja vaarikas tahavad pigem head pinnast, liivas nad nii väga ei kasva ja vajavad ka rohimist-multsimist, murulauk on üsna lollikindel igas pinnases, minul kasvab rukola ka väga hästi. Maasikas või kuumaasikas ei nõua ka mingit hullu rohimist kui aktpoolt tulevad umbrohujuured on takistatud, küll aga kastmist ja lindude eest katmist.

Teemaalgatajal soovitan lihtsalt katsetama hakata, osta midagi, külva, kasta, vaata mis välja tuleb. Kui sul on hea pinnas, siis kõik ilmselt kasvab, kui liivane ja kuiv või liigniiske, siis pead rohkem vaeva nägema.

No ma ütleksin veel, et loomulikult annavad igasugused taimed ideaalsetes tingimustes paremat saaki, aga oma pere tarbeks jätkub marju ka ilma igasuguse hoolduseta. Mul on liivasel nõmme-maal nii mustsõstar kui vaarikas ja ainus hooldamine on põõsaste ümbert muru niitmine. Maasikaid pole ma ka elu sees kastnud.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.01 20:43; 27.01 13:12;
To report this post you need to login first.

kastpeenrad, ja kohe pigem suuremad!

Mina olen aeda pidanud 10a suvekodus, ja praakinud välja kõik, mis nõuavad palju tööd, palju kastmist või lihtsalt ei edene (hernes, peet, till, uba, salatid).
Sõelale on jäänud
– maasikad. Pole üldse palju tööd, kaks 5-meetrist peenart põhumultshi all. Kevadel teen korda ja väetan, ühe korra rohin suvel, sügisel lõikan kõik maha. Pmt marjanoppimise vaev (na linnuvõrkude panek ka).
– sibulad, kasvavad liivases pinnases nii hästi.
– metsik rukkola (elab isekülvist), liivatee, murulauk, petersell, salvei, mündid.
– suvikõrvits (2 taime annavad väga palju saaki suvi läbi).

Viljapuud-põõsad on ka, aga neile meeldiks viljakam muld ja kastmine.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

No ma ütleksin veel, et loomulikult annavad igasugused taimed ideaalsetes tingimustes paremat saaki, aga oma pere tarbeks jätkub marju ka ilma igasuguse hoolduseta. Mul on liivasel nõmme-maal nii mustsõstar kui vaarikas ja ainus hooldamine on põõsaste ümbert muru niitmine. Maasikaid pole ma ka elu sees kastnud.

Sa pole ilmselt tõeliselt liivast pinnast näinud. Mul koduaed savimaal, kõik kasvab (ka umbrohi, nii et niitmisega ainult piirduda ei saa). Vanemate juures liivane kunagine merepõhi, nüüd nõmmemets, seal ei kasva peaaegu midagi. Kui vanaema veel elas, siis tema pani sõnnikut igal aastal ja kasvasid nii maasikad kui ka põõsad, nüüd pole loomi ega ka sõnnikut, ei aita kastmine, kompostmulla lisamine, multšimine, kõik jääb kiduraks.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.01 00:03; 27.01 21:35;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Põõsaste/puude osas oskan vähem kaasa rääkida – nendega on põhiprobleemiks igasugused haigused. Suure tõenäosusega, kui me jagu ei saa, peame sel aastal 3 sammasõunapuud välja kaevama.

Mul just ploom väljakaevatud haiguste tõttu ja plaan osta sammasõunapuu, sest sooviks just väikest kogust õunu ja samas aed on väike. Mis haigused neil on ja mis sort?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Põõsaste/puude osas oskan vähem kaasa rääkida – nendega on põhiprobleemiks igasugused haigused. Suure tõenäosusega, kui me jagu ei saa, peame sel aastal 3 sammasõunapuud välja kaevama. Sõstrapõõsad olid ka suvel kahtlased. Murelitega oleme juba 3ndal katsel… Osad puud tahavad tuhka/kustutatud lupja saada.

Mis olid sordid? Kas enne olid olemas andmed selle sordi Eesti oludesse sobivuse kohta – talvekindlus, haiguskindlus – või oli müüja ise seda sorti katsetanud? Vahel võib välja surra küll ka Eestis ennast tõestanud sordi puu. Kuid veel sagedamini juhtub seda nende sortide puudega, mis ei ole ennast Eesti oludes tõestanud: sort võib olla iseenesest hea, kuid ei ole haiguskindel või/ja ei pea Eesti ilmastikutingimustele (lühike suvi, niiskus, temperatuuride kõikumine) vastu.

Kes tahab lollikindlat aeda, siis – guugeldage kindlasti enne ostetava puu sordinime – kas on eestikeelset infot selle sordi haigus- ja talvekindluse kohta? Kui eestikeelset infot üldse ei leidu – siis ilmselt on tegu Eestis läbikatsetamata sordiga, mis ei ole ennast (veel) tõestanud ehk siis võimalikud on igasugu ootamatused ehk lollikindel selline asi tõenäoliselt ei ole.

Murelid peavad Eestis hakkama saama nende jaoks väga rasketes tingimustes. Suurem tõenäosus õnnestuda on mõne kohaliku (“Meelika”) või muu pikalt ennast Eestis tõestanud sordiga. Kevadtalvel, kui temperatuur ööpäeva ringselt räigelt kõigub (päeval soe, öösel külm) – mis on jällegi tüüpiline Eesti kitsaskoht murelite (ka ploomide) jaoks – on soovitav puutüve lõunapoolset külge päikese eest varjata (loor, jõupaber) või valgeks lubjata – koorelõhed tekivad kergesti. Kui puu tüvel on palju koorevigastusi, tekib seisund, mida kõnekeeles nimetatakse “tüvi on läbi” st. seenhaigused lähevad sisse, puu kidub ära, eluiga jääb üürikeseks.

Muidu aga – nii õunapuid kui ka mureleid on siiski võimalik kasvatada, ka mahedalt.

Konkurentsitult kõige olulisem on piirkondliku päritolu arvestamine viljapuude puhul.
Sõstrad-tikrid on üldjuhul vintskemad, päris välja ei sure. Ning maaska puhul on piirkondlik päritolu kõige väheolulisem – on tõestatud, et igasugu Hollandi, Prantsuse, Briti jne. maasikasordid käravad meil ka piisavalt hästi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 26.01 19:29; 29.01 12:07; 29.01 12:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul viljapuudest õuna- ja pirnipuu ja need ikka pakuvad rõõmu. Ploom, murel ja kirss läksid välja. Astelpajust sai endal villand.
Püsikutest on hortensia, elupuu ja mingi Kanada kuusk + roosid. Hooldan minimaalselt ja miski ei sure ära.
Maitsetaimed on kastides.
Mustsõstar, punanesõstar ja rabarber ka lihtsad hooldada.
Ise kasvatan veel avamaal kurki ja tomatit. Küüslauk ja sibul ka lollikindlad.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tänan vastuste eest!
Mainin, et pinnas on pigem soisemat tüüpi. Kuulsin ka, et pinnas pole istutamiseks just parim. Kas sõstrad tasuks ka kasti istutada?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.01 10:40; 29.01 12:53;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul just ploom väljakaevatud haiguste tõttu ja plaan osta sammasõunapuu, sest sooviks just väikest kogust õunu ja samas aed on väike. Mis haigused neil on ja mis sort?

Sammasõunapuud on Eestis suhteliselt uus teema, väga laialdaselt neid katsetatud pole. On Läti ja Vene päritolu sammas-sorte, mis on vastupidavuse osas lootustandvamad.

Soovitus: otsida mõni aiandusinimeste hulgas lugupeetud omanikuga Eesti puukool, kes sammasõunapuu istikuid ise kohapeal kasvatab, oskab midagi kommenteerida nende vastupidavuse kohta ning valida mõni geograafiliselt lähedasemat päritolu (Läti, Vene) sort.

(konkurentsitult kõige riskantsem on osta sammasõunapuu mingist kataloogist või müügimehe käest, kes neid ise ei kasvata, vaid tegutseb ainult maaletoojana – sealt võib saada kauget päritolu ja Eesti olude jaoks täiesti mööda kraami)

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 26.01 19:29; 29.01 12:07; 29.01 12:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Igaks juhuks ütlen, et murelid tuleb istutada kahekaupa, üksik murel ei kanna vilja, sest vajab liigikaaslast tolmlemiseks. Kui naabril läheduses on murel siis võib proovida ka ühekaupa, aga kindlam on 2 panna. Lisaks vajab murel sooja ja kevadel päikesepaistelist kasvukohta, eelistada tasub madalakasvulisemaid sorte. Tüvi on tõepoolest hea lubjata valgeks.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tänan vastuste eest!

Mainin, et pinnas on pigem soisemat tüüpi. Kuulsin ka, et pinnas pole istutamiseks just parim. Kas sõstrad tasuks ka kasti istutada?

Kui just laussoo ei ole, siis ei tohiks häirida, lihtsalt tuleb sorte valida. Mul kasvab mustsõstar juba aastakümneid väga jõudsalt ja kannab hästi kuigi otse kõrval on maa-alune allikas mis on üsna veerohke aastaringselt. Sama ploomidega. Varem kasvasid seal ka juurviljad väga hästi, need rookisin välja ja nüüd on ainult muru mis on ka väga lopsakas ja kiirekasvuline, ka neil aastatel kui lauspõud ja mujal aias muru kõrbeb. Sõstarde kasti istutamisega ma küll ei hakkaks jändama, põõsaalused saab vajadusel muruniitjaga tasaseks, põõsa sisse kasvavad umbrohud kisud algul välja, pärast tuleb põõsas nende lämmatamisega juba ise toime.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kommentaar eemaldatud.
Perekool.ee Foorumis on keelatud:
4.8 omavoliline kooskõlastamata reklaam.

Perekooli Moderaator

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen hobiaednik olnud 20 aasta – esialgu tegin ikka suured vanakooli peenrad, aga nüüd on kastid. Praktika on näidanud seda, et salatit on alati liiga palju, rediseid alguses sööd, siis ei viitsi enam nendega mässata ja hernes/prorgand on igavene tüütus (samas kiidan aedube, väga hea kasvatada).
Kasvuhoone on hea asi – saad varakult tilli, salatit ja redist, lisaks on oma tomat imehea – kuigi kasvatan ühes soojas ja tuulevaikses nurgas ka õuetomateid.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Alusta tasapisi, muidu rahmeldad ennast esimese suvega oimetuks ja see võtab isu ära. Kui mina oleksin jälle algaja, siis ma uues kohas ilmselt alustaks kuskilt ühes päiksepaistelisest nurgakesest, kuhu teeksin mõne madala kastpeenra nagu sellel lingil foto peal on http://greenthumbsgal.com/
Seal saad katsetada maitsetaimede, rediste, salatite ja supiporganditega, lapsega koos saialilli külvata vmt lihtsat. Neid vahesid ei pea multši alla panema, võid ka lihtsalt muru jätta, aga siis pane kastid selliste vahedega, et niidukiga niitma mahud.
Oma esimesed marjapõõsad võid ka istutada oma kastpeenarde ala ümber justkui hekina, aga suuremate vahedega. Sõstra- ja tikripõõsad ei ole keerulised kasvatada, lihtsalt ära esimesel paaril aastal lase neil umbrohu sisse mattuda. Pärast piisab jälle niidukiga ümbert niitmisest.
Vaarikatega on keerulisem, need ma jätaks mõneks edasiseks aastaks. Aga ühte sellisesse kasti võid kümmekond maasikataime küll panna, eriti kui lapsed on väikesed. Maasikate alt multšid põhu või puukoorehakkega ära ja on üsna muretu. Ainus asi jah, et kui ümbruses on linde, tuleb marjade valmimise ajal neile võrk või katteloor peale tõmmata, ja augustikuus taimede ümber tekkinud uued liigsed võsundid ära lõigata.
Iluaiaga on nii, et ela sees ja vaata. Mõtle, kus sa midagi näha tahaksid. Kust oleks vaja tuult varjata, või kustpoolt nt naabrid segavad, et sinna hekk panna. Kus tahaksid suvel värve näha, sinna lillepeenar, kuhu aga talviti aknast pilk langeb, sinna oleks hea panna aasta läbi nägusaid okaspuid või/ja värviliste okstega põõsaid (nt kontpuid jm).
Esimesel aastal võiks istutada siiski ka esimesed viljapuud – läheb ju mitu aastat, enne kui nad kandma hakkavad. Aga ära üle pinguta. Alustuseks piisab ka ühest. Pigem eelista õunapuud, suveõunapuude magusad varajased sordid nt Pirja on lastele suur asi.
Kirjutad, et maa on sul seal niiske? Siis on pirniga kahtlane. Pirnipuu ei talu kõrget põhjavett. Kui tahad pirnipuud, peaksid tema jaoks leidma oma krundil kõige kõrgema ja kuivema koha.
Sama jutt mureli ehk maguskirsi kohta. Niiske maa peal ei pruugi edeneda.
Ka ploomipuule ei meeldi väga niisked paigad, aga nad on siiski pirnidest ja murelitest vähem pirtsakad ses suhtes. Võid proovida, aga vali isetolmlev sort, muidu õied ei viljastu ja vilja ei saa.
Hapukirss oleks sul seal ilmselt üsna kindel valik. Väga head uuemad sordid on Turgenevka näiteks ja Novella, aga kui mahub ainult üks, vali selle järgi, kumb on isetolmlev (ma praegu peast ei mäleta, aga üks neist kahest oli seda).
Igatahes palju õnne uue ja huvitava alguse puhul!

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul oli ka häda, et kastide vahel rohi kasvab, nüüd uued kastid tegin sellise vahega, et kummiplaadid täpselt vahele mahuvad – need saab rohimiseks kergesti eest ära võtta. Noh ja lasteaialapsega mängime seal reis-ümber-taimekasti mängu suure täringu abil.

Kõik oma kastid multšin äraniidetud muruga. 🙂 Eks mõni umbrohi ikka kasvab, aga suht vähe minu meelest. Mul on üsna varjuline aed männimetsas ja mul läheb kõige paremini herneste ja tomatite ja maasikatega minu meelest. Maasikatega kastides ma pole minu meelest üldse vaeva näinud, kevadel korjan vanad lehed ära ja suvel söön maasikaid, muud vaeva nagu polegi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul on samuti istutuskastid ja rohimisega ei ole peaaegu üldse muret, sest ostsime sinna värske mulla sisse (mitte ei toonud kuskilt põllu pealt) ja selles ei ole üldse umbrohuseemneid. Umbrohtu tekib aja jooksul ikka, aga tõesti pigem üksikud libled, mille tõmban nii muuseas aias jalutamas või saaki korjates ära, eraldi rohimist polegi veel vaja olnud.

Suvikõrvits on väga lollikindel ja annab palju saaki, seda ära ühe korraga maha pane. Mul on alati kurgid ka, maitsevad hästi ja kasvavad lihtsalt nagu suvikõrvitski. Herneid kasvatan, sest nii väga maitsevad, aga saaki annavad tõesti vähevõitu nagu teistelgi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 32 )


Esileht Kodunurk Lollikindel aed algajale