Tere!
Kas keegi räägiks kaasa.
Eelmine rasedus tuli kaks aastat tagasi superlihtsalt, aga nüüd enam rasedaks ei jää. Vanust mul juba 32, aga tahaksin ideaalis veel kolme last. Seega oodata ei ole siin midagi. Oleme proovinud 9 kuud.
Minu oma naistearst ütleb, et tuleb ikka edasi proovida, et küll õnnestub. Igasuguseid vere- ja hormoonproove ning ultraheliläbivaatust on tehtud nii oma arsti juures kui ka läbitud Shoisi juures viljatuse pakett. Ovulatsioonid toimuvad regulaarselt. Kehakaal normis. Mõlemad arstid kinnitavad, et nii minu kui ka mehega kõik on superkorras ja laske aga edasi.
Minul aga vägisi kisuvad mõtted juba IVF-i peale. Mis ajast arst seda määrab, et ravikindlustus kulud kataks? Samuti olen mõelnud, et aga kui prooviks kohe ja kataks ise kõik kulud. Kahjuks mul puuduvad IVF-iga igasugused kogemused ja ühtegi tuttavat, kes oleks selle läbi teinud, ka ei ole. Saan aru, et ka IVF ei pruugi olla ju tegelikult mingi imerohi.
Samuti mõtlen, et mulle ei ole tehtud laparoskoopiat, kuna mõlemad arstid ütlesid, et endometrioosi nad ei kahtlusta. Samuti ei ole mulle tehtud munajuhade läbitavuse kontrolli. Kas need võiks olla minu puhul üldse mingi teema? Kas kõigile, kellele tehakse IVF-i, tehakse need kaks eelpoolkirjeldatud protseduuri? Kui need niikuinii tehakse, siis ehk oleks mul mõistlik lasta need juba praegu oma raha eest ära teha, et kindlust saada ja natukene ehk aega võita. Samas, kui neid kõigile IVF-itajatele ei tehta, siis igaks juhuks lasta kõht lõhki lõigata, ei tundu ka mõistlik.
Palun mitte vastuseid, et võta rahulikult ja oota. Asi ongi selles, et ma olen juba 9 kuud oodanud ja enam ei taha oodata, vaid tahaks midagi ette võtta. Samas tunnen, et olen kuidagi ummikus omadega.
M.