Esileht › Pereelu ja suhted › Lootusetu :(
Olin pea 8 aastat kooselus mis oli väga raske kuid hoolimatta sellest väga armastasin oma meest. Poolteist aastat tagasi kolisin välja kui sain teada ,et tal on armuke. Nüüd elan eraldi juba poolteist aastat, mitte keegi ei meeldi( täiesti sisemine tühjus). Oleks siis mingigi sümpaatia aga täiesti 0 seis.
Mai tea tunne on, et ei hakkagi keegi meeldima. Kas kellelgi on ka nii olnud?
Ju siis pole eelmisest ise üle saanud ja ei suuda veel uutesse inimestesse armuda. Või ei ole kedagi sobivat ette sattunud. Ega see päris nipsust ja käsu peale ei käi ka, et saa juba üle, x aeg on lahkuminekust möödas.
Selle kohta on ju nii palju mingeid artikleid ja videosid, kus kõik mingit arvamust omavad. Väidetavalt ühe 2009 uuringu järgi kestab lahkumineku lein 18 kuud. Nagu sinu puhul praegu on. Muidugi pole päris õige alustada kohtingul juttu, et armastad eksmeest, aga ma pole ka mingi suhteekspert. Põhimõtteliselt ei ole kusagile kiiret, kui ei tunne, et soovid uuesti suhet.
Olin pea 8 aastat kooselus mis oli väga raske kuid hoolimatta sellest väga armastasin oma meest. Poolteist aastat tagasi kolisin välja kui sain teada ,et tal on armuke. Nüüd elan eraldi juba poolteist aastat, mitte keegi ei meeldi( täiesti sisemine tühjus). Oleks siis mingigi sümpaatia aga täiesti 0 seis.
Mai tea tunne on, et ei hakkagi keegi meeldima. Kas kellelgi on ka nii olnud?
HoolimaTa, tegemaTa jne.
Peab siis keegi just nüüd meeldima? Pole ju ajalimiiti, kaua on õige oodata uue suhte tekkimiseni. Oota edasi, küllap mingi aja pärast saad vanast suhtest täitsa üle ja siis hakkavad teised ka meeldima.
Olin pea 8 aastat kooselus mis oli väga raske kuid hoolimatta sellest väga armastasin oma meest. Poolteist aastat tagasi kolisin välja kui sain teada ,et tal on armuke. Nüüd elan eraldi juba poolteist aastat, mitte keegi ei meeldi( täiesti sisemine tühjus). Oleks siis mingigi sümpaatia aga täiesti 0 seis.
Mai tea tunne on, et ei hakkagi keegi meeldima. Kas kellelgi on ka nii olnud?
Teema number 2059, kas kellelgi on ka nii olnud?
Aga ongi ju raske. Mõned mehed on suhtes, abielus. Jääbki võimalusi juba vähemaks. Kust neid toredaid vallalisi mehi üldse võtta. Mõned on muidugi lahus ka, aga neil on suhtest lapsed. Siis peab sellega arvestama hakkama. No ja see võtab võimalusi veel vähemaks.
Poolteist aastat on nii lühike aeg. Ma leian umbes iga 5 aasta tagant inimese, kes mulle silma jääb.
Kas kellelgi on ka nii olnud?
Ikka on olnud. Kõik mehed ju ei saagi ometi meeldida. Mina olen varsti 2 aastat vallaline olnud ja ei ole ka kedagi leidnud. Vahepeal üks mees oli, kelle vastu huvi tekkis, aga temaga ei tulnud muudel põhjustel midagi välja. Rohkem ei ole küll keegi selle aja jooksul mingit suuremat sümpaatiat tekitanud kui sõbratasandil.
Arvasin ka nii peale lahkuminekut, mis oli algatatud minu poolt, aga siis läksin tööle uude kohta ja sealt leidsin ka uue armastuse. Polnud plaanis enam kedagi leida, aga juhtus täpselt vastupidi.
Progressiivne naine ei peaks halades mingit patriarhaalset ahistavat meessuhet otsima, vaid tunnetama end kväärina või äärmisel juhul lesbina.
Naine peab võimestuma, seahulgas saunalaval, eelistatult omasuguste hulgas ja kui vilm tehakse, siis saada Ameerikas kõrgesti kiidetud.
Mul oli õnnetu suhe mitu aastat, lahkuminekust varsti 5a möödas, aga ikka pole mingit uut suhet tekkinud. On mõned väga lühikesed suhtlused olnud, kus kiirelt selgunud, et ei sobi. Pole kohanud mitte kedagi, kellega üldse tuleks kõne alla, et sobiks pikka suhtesse. Ma ka väga õnnetu. Tavaliselt sellistes teemades hakatakse kohe nahutama, et õpi üksi olema ja mis tormad suhtest suhtesse. Aasta aega liiga lühike, et pikast suhtest uude jne. Aga mul varsti ligi 5a, olen veel noor inimene ka. Sanamoodi tundub, et jäängi nüüd üksi. Lapsi ka pole ja kell tiksub.
Ma ei ole kunagi suutnud aru saada miks peale lahkuminekut otsitakse meeleheitlikult uut suhet ???? elage ja kui uus suhe tahab tulla, siis tuleb.
Ma ei ole kunagi suutnud aru saada miks peale lahkuminekut otsitakse meeleheitlikult uut suhet ???? elage ja kui uus suhe tahab tulla, siis tuleb.
Mina ka mitte. Aga ju siis ei osata üksi olla.
Mul on 10 aastasest läbi saanud suhtest nüüd 1 aasta möödas ja kohe kindlasti veel ei taha kedagi.
Vahepeal on mõni põgus suhe lõbutsemise eesmärgil olnud. Üks tahtis ka kohe suhet ja ma ütlesin ei ja eemaldusin kohe. Ma ei ole veel valmis. Eksist on mul jumala savi ja ma lausa naudin peale nii pikka kinni olemist üksi elamist(laps on aga mõtlen just meespartnerit).
Peab siis keegi just nüüd meeldima? Pole ju ajalimiiti, kaua on õige oodata uue suhte tekkimiseni. Oota edasi, küllap mingi aja pärast saad vanast suhtest täitsa üle ja siis hakkavad teised ka meeldima.
Ma vanast suhtest ammuilma üle saanud. Aastaid möödas, aga seda uut suhet kuidagi ise ei teki küll. Niisama tühjalt kohalt ja iseenesest. Võibki ootama jääda. Olen juba peaaegu naba paigast võimelnud, aga ei leia kuskilt kedagi ega teki midagi. Enne eelnevat suhet olin ka kogu aeg üksi olnud ja juba lootuse kaotanud. Kuskilt pole kunagi midagi tekkinud. Puht juhuslikult siis netis tekkis suhtlus eelmise eksiga. Edasi jälle aastaid tühjust. Kadestan naisi, kel lihtsalt “tekib” uus suhe ja lihtsalt satuvad mehed eluteele. Ma ei puutu ühegi vallalise mehega kokku ja isegi kui puutuks, oleks äärmiselt ebatõenäoline, et nüüd need paar üksikut vallalist, kellega kokku puutud, sobiksid.
Ma ei ole kunagi suutnud aru saada miks peale lahkuminekut otsitakse meeleheitlikult uut suhet ???? elage ja kui uus suhe tahab tulla, siis tuleb.
Mina ka mitte. Aga ju siis ei osata üksi olla.
Mul on 10 aastasest läbi saanud suhtest nüüd 1 aasta möödas ja kohe kindlasti veel ei taha kedagi.
Vahepeal on mõni põgus suhe lõbutsemise eesmärgil olnud. Üks tahtis ka kohe suhet ja ma ütlesin ei ja eemaldusin kohe. Ma ei ole veel valmis. Eksist on mul jumala savi ja ma lausa naudin peale nii pikka kinni olemist üksi elamist(laps on aga mõtlen just meespartnerit).
Sa ei saagi aru, et mõni tahab armastust ja suhet mõtte lõbutseda. Mul oli aastaid suhe, aga see oli väga õnnetu lõpus ja mingist turvatundest ega armastusest ja mõistmisest polnud juttugi. Viimased 2a juba väga igatsesin seda ja loomulikult tahtsin kohe suhet, mitte mingit lõbutsemist. Kui eelnev suhe on olnud läbi kukkumine ja täiesti mitterahuldav, miks ei või soovida lõpuks päriselt toimivat suhet ja armastust. Ma pole kunagi tahtnud lihtsalt lõbutseda. Kui ma oleks ka nt vähemalt 10a olnud peresuhtes, siis ma ka ilmselt ei tahaks kohe uut tõsist suhet ja kooselu, vaid niisama kohtumist ja ilma suurte ootusteta suhtlust. Mul aga oli 5a kestev suhe, kus pidevalt tundsin armastuse, mõistmise puudujääke ja nördimust et ei tekkinud ühist peret. Muidugi siis tahan kohe pärast sellise surnud suhte surma päris suhet. Sest eelmine seda polnud.
Olen juba peaaegu naba paigast võimelnud, aga ei leia kuskilt kedagi ega teki midagi. Enne eelnevat suhet olin ka kogu aeg üksi olnud ja juba lootuse kaotanud. Kuskilt pole kunagi midagi tekkinud.
Ju su välimus ei ole piisavalt atraktiivne, et mehi ligi tõmmata nagu kärbsepaber kärbseid.
Ju su välimus ei ole piisavalt atraktiivne, et mehi ligi tõmmata nagu kärbsepaber kärbseid.
Mehi võib ju ligi tõmmata küll, aga kui kellegagi ei tunne lähedust ega turvatunnet, et midagi tõsisemat saaks areneda, siis pole ju sellest mingit kasu. Neid ligilitsujaid võib olla mustmiljon, vaja on ühte ja õiget.
Mul oli õnnetu suhe mitu aastat, lahkuminekust varsti 5a möödas, aga ikka pole mingit uut suhet tekkinud. On mõned väga lühikesed suhtlused olnud, kus kiirelt selgunud, et ei sobi. Pole kohanud mitte kedagi, kellega üldse tuleks kõne alla, et sobiks pikka suhtesse. Ma ka väga õnnetu. Tavaliselt sellistes teemades hakatakse kohe nahutama, et õpi üksi olema ja mis tormad suhtest suhtesse. Aasta aega liiga lühike, et pikast suhtest uude jne. Aga mul varsti ligi 5a, olen veel noor inimene ka. Sanamoodi tundub, et jäängi nüüd üksi. Lapsi ka pole ja kell tiksub.
Kuna sa räägid lapsesoovist, siis peabki väga hoolega valima, et mitte orki sattuda. Pole midagi hullemat, kui valida vale mees ja saada temaga lapsi ja pärast selgub, et oleks saanud valida kellegi teise, kes oleks olnud parem mees ja isa. Peaksid hakkama vaatama mehi ainult selle pilguga, kes sobiks isaks lapsele või lastele. Isaliku olekuga ja sobiva iseloomuga mees oleks parim, kõik ilueedid ja muidu suhtest huvitatud mehed unusta lihtsalt ära. Peab leidma mehe, kelle kõrval on kerge lapsi kasvatada, kuna selline mees hindab oma pere ja naist. Suhet tasub taga ajada ainult sellise õige mehega.
Aga kust sa tead, milline on see isalik ja isaks sobiv mees? Ja päris nii ikka ei saa, et lihtsalt peab isaks sobima ja kõik. Kindlasti peab olema ka isiksuse tasandil klapp ka füüsiline tõmme. Muidu on tulemus ju ikka kiire lahkuminek, kui pole ei armastust ega füüsilist poolt.
Aga kust sa tead, milline on see isalik ja isaks sobiv mees? Ja päris nii ikka ei saa, et lihtsalt peab isaks sobima ja kõik. Kindlasti peab olema ka isiksuse tasandil klapp ka füüsiline tõmme. Muidu on tulemus ju ikka kiire lahkuminek, kui pole ei armastust ega füüsilist poolt.
Aga milline naine on emalik? On olemas ka isalikke mehi.
Ma ei puutu ühegi vallalise mehega kokku ja isegi kui puutuks, oleks äärmiselt ebatõenäoline, et nüüd need paar üksikut vallalist, kellega kokku puutud, sobiksid.
Kui kunagi kellegagi kokku ei puutu, siis ei olegi võimalik midagi tekkida. Kui tahad, et tekiks, sis pead ise end teadlikult panema olukordadesse, kus kohtud suurema hulga vallaliste inimestega. Ka uued sõprussuhted naistega võivad tuua uusi mehi sinu ellu, nii et pead ikkagi ise aktiivselt millegi uuega tegelema hakkama. Kas mingi huvitav hobi, lähed midagi uut õppima, liitud erinevate klubidega, hakkad sporti tegema vms. ja üldse mitte selle eesmärgiga, et mees leida, vaid et lihtsalt elu nautida ja end õnnelikuna tunda. Õnnelikud ja avatud inimesed tõmbavad ka teisi inmesi rohkem ligi.
Sellest kellegi endale ligi tõmbamise jutust ei saa nagu aru. Sul just ei ole vaja endale kedagi ligi tõmmata ega sellest nii palju mõelda. Mingi õnneliku ja avatud inimese muljega, mis sa näitad, kui see pole tegelik sina, siis sa ju tõmbad ligi täiesti valesid inimesi enda jaoks. Kui see on sulle omane olla õnnelik ja avatud, siis sa ei tohiks eemale peletada või vältida neid inimesi, kes sulle tänu sellele lähenevad. Kui sa seda seni teinud oled, pole sa ka tegelikult avatud ja teiste tõrjumine ei tee sind õnnelikumaks. Sobivad inimesed tulevad ise sinu juurde, sul pole selleks vaja teha ega mõelda mitte midagi.
Sellest kellegi endale ligi tõmbamise jutust ei saa nagu aru. Sul just ei ole vaja endale kedagi ligi tõmmata ega sellest nii palju mõelda. Mingi õnneliku ja avatud inimese muljega, mis sa näitad, kui see pole tegelik sina, siis sa ju tõmbad ligi täiesti valesid inimesi enda jaoks. Kui see on sulle omane olla õnnelik ja avatud, siis sa ei tohiks eemale peletada või vältida neid inimesi, kes sulle tänu sellele lähenevad. Kui sa seda seni teinud oled, pole sa ka tegelikult avatud ja teiste tõrjumine ei tee sind õnnelikumaks. Sobivad inimesed tulevad ise sinu juurde, sul pole selleks vaja teha ega mõelda mitte midagi.
Tuleb teha ikka ise kõik selleks, et olla tegelikult oma eluga rahul ja õnnelik, mitte ainult teistele näitamiseks. See tõmbab inimesi ligi, mitte mingi näitlemine.
Kui inimene ikkagi on masendunud ja kurb mingite asjade pärast mida tal on ise võimalik muuta, siis tuleb midagi ette võtta. Mitte istuda ja oodata, et sobivad inimesed ise sinu juurde tuleksid.
Sellest kellegi endale ligi tõmbamise jutust ei saa nagu aru. Sul just ei ole vaja endale kedagi ligi tõmmata ega sellest nii palju mõelda. Mingi õnneliku ja avatud inimese muljega, mis sa näitad, kui see pole tegelik sina, siis sa ju tõmbad ligi täiesti valesid inimesi enda jaoks. Kui see on sulle omane olla õnnelik ja avatud, siis sa ei tohiks eemale peletada või vältida neid inimesi, kes sulle tänu sellele lähenevad. Kui sa seda seni teinud oled, pole sa ka tegelikult avatud ja teiste tõrjumine ei tee sind õnnelikumaks. Sobivad inimesed tulevad ise sinu juurde, sul pole selleks vaja teha ega mõelda mitte midagi.
Pole üldse nõus sellega, et sobivad lähenevad. Introverdile sobib introvert, aga introverdid ei lähene.
Miks peab just introvert teise introverdiga suhtlema? Miks mitte sangviiniku või koleerikuga, ekstraverdiga?
Kas peab siis ilmtingimata kohe ruttu uue poldi leidma?
Miks peab just introvert teise introverdiga suhtlema? Miks mitte sangviiniku või koleerikuga, ekstraverdiga?
Lihtsalt täpsuse mõttes: introvert-ekstravert on isiksusetüübid. Flegmaatik-melanhoolik-sangviinik-koleerik on temperamenditüübid.
Kõik introverdid/ekstraverdid võivad olla nende temperamenditüüpidega. Ja kõik võivad üksteisega suhelda ja ka üksteisega sobida.
Kui nüüd aga rääkida tõenäosusest või kes kellega kõige paremini sobib pikaajalises romantilises suhtes, siis üsna ekstreemsed introverdid siiski ei pruugi sobida kõige paremini ekstreemsete ekstravertidega. Aga muidugi on erandeid ja inimestevahelised kokkuleppeid on erinevaid.
Lihtsalt täpsuse mõttes: introvert-ekstravert on isiksusetüübid. Flegmaatik-melanhoolik-sangviinik-koleerik on temperamenditüübid.
Veel väike täpsustus, selliseid jaotusi ei kasutata ammu enam. Nüüd on suure viisiku teooria.
Veel väike täpsustus, selliseid jaotusi ei kasutata ammu enam. Nüüd on suure viisiku teooria.
Suure viisiku teooria sai alguse juba 1950. aastatel ja eksisteerib siiani teiste teooriatega paralleelselt. See, milline teooria on hetkel populaarsem ei oma suurt tähtsust.
Esileht › Pereelu ja suhted › Lootusetu :(
