Teema: Lootusetu vanatüdruk?

Ilmselt lootusetu mitte, kuid raske juhtum küll.

Ega sa sellepärast, et pole seksinud, ei pea häbi tundma. sa ei pea seda ka kellelegi ka kuulutama. Kui sul pole olnud tõsist suhet – normaalne ongi, et sa ei maga igaühega, kellega paar korda väljas käid.

Eks sa pead enda sisse vaatama ja selgusele saam, miks sul ei ole olnud tõsist suhet. Kas asi on sinu enda hirmudes või tõesti ei ole armunud olnud.

Mul endla on üks sama vana sõbranna, ka vallaline ja pole olnud tõsiseid suhteid, kes muudkui räägib, et “õige mees peab /autod, normaalne töö jne”. Kui on sellised ainult varalised väärtused olulised, siis ongi nii, et normaalne, kuid autota mees, visatakse lihtsalt kõrvale. Lisaks ta veel tõsiselt arvab, et mehel ei tohiks kindlasti lapsi varasemast olla – selles vanuses tuleb sellest mõttest loobuda.

No ja sisi mõtle ka, kas kuidas meestega suhtled? Kas oled avatud või kinnine, itsitad nagu teismeline, ei saa sõnagi suust meeste juuresolekul?

#3243225:

Mine laupäeval klubisse 69, mine lihtsalt vooluga kaasa. Äkki juurtšakra avaneb.

No kuule, siis äkki ikka kohe otse Mangiga puuõõnde, tema ajab vast selle juurtšakra asja korda silmapilguga!

Jumal küll, ühega käisid kohtamas ja kohe “mida mehed küll tahavad”. Usu mind, keppi tahavad kõik. Sellest võid alustadagi. Või teine asi – vastastikusest meeldimisest, ühistest huvidest. Aga kui ühega käia ja see ei sobi, siis sellest küll järeldada ei saa, et keegi sind ei taha.
Pealegi – naistel ei olegi oluline et oleks kindlasti algusest peale “sümpaatne mees”. Naised on võimelised ka fassaadi taha vaatama ja sealt leidma väärtusi (meestele käib see sageli üle jõu, nii et sellise pead küll leidma, kes sind sümpaatseks peab).
Seda, et sa kellegagi maganud pole, ära kuulutama mine. See on tänapäeval pigem ohumärk meestele – midagi peab selle naisega olema lahti, kui teda mitte keegi tahtnud pole. Seda mehed ju ei tea, et sa ise oled alati pidurit tõmmanud.
Vanema põlvkonna emad läksid liiale sageli selle hirmuga, et äkki tütar läheb litsiks ja kasvatasidki nii, et tütred hoidsid end ei tea kellele unistuste printsile. Aga ega seda printsi ju ei leia, kui kellegagi ei maga. Süütus on voorus vaid paduusklike seas, teiste jaoks on see pigem ehmatav.
Mis muud soovitada, kui otsi suhteid, ära karda voodit ja erinevaid mehi. Ei pea igaühega magama, aga mingi vooruse etalon ka olla ei tasu tänapäeval, see peletab kõik mehed eemale.

#3243267:

Septembris läksin kohtama leitud virtuaalsõbraga. Jällegi sümpaatne mees, aga mulle tundub, et ta pettus mind nähes. Rohkem pole kohtunud, messengeris vahetevahel teretame. Ometi ei ole ma inetu, täiesti normaalse välimusega. Ainult kerged aknearmid näos, aga neid annab peita. Käin ilusti riides ja meigin end. Ei saa aru, mida mehed siis küll tahavad?!

No ei tekkinud tal seda esimese korra sädet, siis ei tekkinud. Viga pole ju sinus, 100% kõigi vastu ei teki lellegi.
Ja tunnista, et ega sa ilmselt ei tahagi meest, kel igaühe vastu kohe mingi tunne tekib. Sa ise pole ju samuti selline.
Käi, tutvu 20 mehega kordamööda ja siis küsi uuest, et “mida mehed siis tahavad”.
Tavaliste meestega kohtu.
Ära vali mingeid abielus ega hullu elukogemusega ilusaid playboysid/jahi kõrval poseerivaid vms tüüpe.
See, et sa lapi ei taha, on samuti ok, aga pad sellest teada andma. (mõni võib veel 40selt tahta hakata pere kka looma). Aga kui lapsesuvet sul pole, siis pigem oled meeste seas hinnatud, 40stel ju pooltel vähemalt on lapsed olemas; lihtsalt emaga ei klappinud.

Lootusetu kindlasti mitte.
Ennast ja oma mõttemustreid saab muuta. Küsimus on kui väga sa seda tahad? Kas sa tõesti tahad muutuda? Või sulle meeldib rääkida sellest, et kui väga sa tahad muutuda ja ennast haletseda?

Mõtle see kõigepealt enda jaoks selgeks. Kui tahad muutuda, siis pühendu sellele. Tee enda mõtetega tööd. See on raske. Kuid on võimalik! Tean, millest räägin. Mulle ka sisendatud väiksest peale, et kõik mehed on sitapead. Ja ainult sitapäid ma oma teel kohtasin. Kuid nüüd olen ma õnnelikus suhtes ja ei tunne enda vana mina ära.

Paar mõttekohta sulle. Sa kirjutad, et sulle on õpetatud, et meestele loota ei saa, naine peab tegema karjääri ja oleme iseseisev. Ja sa tahad tõelist meest, kes tuleb ja sind jalust rabab!
Kuid kuidas saab sind keegi rabada, kui sa ei saa selle inimese peale loota, tema peale toetuda raskel hetkel, kui kõike saab teha ju ise. Mehele ja eriti tõelisele mehele on vaja tunda, et teda vajatakse, et ta on tahetud. Ka naisena me tahame ju olla suhtes tahetud.

Kui sa aga vehid mehele nina ees, et ma saan ise ka ja sinule ma loota ei saa… Siis tõeline mees läheb otsib sellise naise, kellele ta on vajalik. Sulle aga jäävadki tossikesed, sest sa saad ju ise hakkama.

Kui sa oskad vene keelt, siis soovitan vaadata Mila Levchuk videosid. Ma läbisin omal ajal tema kursuse ja olen oma hea suhte osas just talle palju tänu võlgu:)

#3243304:

Ja tavaliselt teist kohtingut ei järgnegi, mehed kaovad või jääme lihtsalt kirjasõpradeks. Uhkus on ka liiga suur, et küsida, miks ma talle ei meeldinud.

Kuule, nii ei saa. See pole õige viis asjale läheneda. Inimesed saavad kokku ja keemia ehk meeldimine peab olema VASTASTIKUNE. Ja selles, kui seda ei teki teie vahele, pole keegi süüdi. Seda juhtubki harva, eriti pimekohtingutega jms. Kummalgi pole midagi viga, lihtsalt SEDA sädet ei tekkinud teie vahel.

Ma saan aru, su ema on enda elukogemuse ja oma pettumused ülisügavalt sinusse istutanud, lisaks oled tõenäoliselt neid ka ise juurutanud oma elukogemusest. Ja paari “oli tore, kirjutame!” kohtumisest ei saa mingit üldpilti ega pole mõtet lootusetusse vajuda.
Iseasi, kui sügavalt sa ikkagi kedagi tahad, mõnele meeldibki unistada, et oleks, aga tegelikult ei oleks ta harjunud kellegiga koos elama ja maksimum võiks kõne alla tulla visiitsuhe vms.
Lahutatud mehi on omajagu, pea igalühel neist on selleks vanuseks mingi saba taga (eksid, lapsed, mõnel mitme eksiga mitu last) ja nendega seonduv. Mõni on vaba ka, samamoodi nagu sina jäänud üksikuks, aga kas temast ka kooselumaterjali oleks, vot ei tea.

#3243343:

Ometi on ju siingi arvatud, et mehed panevad kõike, mis liigub. Mis siis minul viga on?

Jälle? Kirud mehi ja samas ennast?

TEATUD grupp mehi paneb kõike, mis liigub. Võibolla, et nad on isegi enamus.
Aga sa ei taha endale sellist meest, sest peale sinu liigutab mõni naine end ehk kasvõi vorstisabas ja siis, läinud ta sul ongi.
(kohe ja sulle ta muidugi ei ütle, ikka õnnis teadmatus on sul edasi)

Sel räämas naisel on mees samuti räämas, lihtsalt hetkel kaine ja sirge.

Kui see tõesti nii on, nagu sa räägid, siis see, et sa pole aastaid erinevate voodite linu kulutamas käinud, on sinu tõeline väärtus. Ei maksa neid perekooli kanasid kuulata, kes hea meelega sind enda sekka ootaksid.

Mõtle nii – on väga palju 35 aastaseid naisi (ka siin teemas kindlasti), suurel hulgal veel lastekari ka kaasas, kõik erinevate meestega (perekooli standard). Ja siis oled sina, pole lapsi ja oled veel noor ja kogenematu, ruumi areneda ja õppida. Usu mind, mehed oskavad seda vägagi hinnata, kui vähegi väärilise leiad. Pigem ongi sinu oht see, et lased oma mehevalus lati alla ja lõpetad nagu kõik teised.

Armumine on aga lihtsalt selline asi, mis tulebki siis kui on õige aeg, kas sa ise tahad või mitte, sa pole lihtsalt seda, kes sus sädeme tekitaks, veel leidnud. Ja seda kunstlikult endale peale suruda on ju täielik lollus.

#3243267:

Selgitan veel mõningaid asjaolusid.

Lastega mees ei oleks takistus. Pigem eelistaksingi just meest, kel juba laps(ed) olemas. Sel moel ehk oleks minul vähem survet, sest lapsi ma ei taha, pole kunagi tahtnud. Kasulaste vastu pole midagi.

Ma ei süüdista ema, et ta mu meeste osas ära rikkus. Kindlasti on oma osa selles, et kasvasin isata, aga põhiliselt on asi siiski mu iseloomus ja hoiakus, mille olen omandanud.

Seda oligi arvata, just täpselt iseloomu pärast pole keskmistel ja ka vahest kenadel naistel meest.
Aga loe nüüd uuesti see ema “mittesüüdistamise” osa läbi, mustvalgelt ju siiski süüdistad.

Nõu ei taha anda, aga selles vanuses saad kas kena ja totu mehe, või siis sita iseloomuga veidriku. Latti pead alla laskma, sest juba kabedatel ja lahedatel naistel napib valikut.

#3243396:

aga isegi sellest otsesest seksivõimalusest ütles mees ära. No mida veel, kuidas see võimalik on?

On küll võimalik. Mees oli lihtsalt hõivatud ja hakkas mõtlema, mida tal kõik kaotada on.

Alul, võibolla tõesti oli arvanud, et teeb selle ära (et proovib oma seksapiilsust mõne teise naise peal, noh, ego upitamiseks nagu see neil käib) aga selleks hetkeks ta oli juba kätte saanud selle, mida ta tahtis – teadmise, et ka teised naised teda tahavad.
Ning siis loobuski ja kellelegi kunagi sellest vahejuhtumist ei rääkinud.

#3243210:

Mulle on ta juba noorest peast sisendanud, et meestele ei saa loota, naine peab tegema karjääri ja olema iseseisev. Mingis mõttes olen talle tänulik. Olen oma ametis edukas, aga kuidagi märkamatult on läinud nii, et olen ikka vallaline. Sain just 35-aastaseks ja see number tundub kuidagi saatuslik. Isegi mu sõbrad ei aima seda, aga siin anonüümselt julgen tunnistada: ma pole eal mehega maganud. Suudelnud küll, aga kaugemale pole lasknud asjal minna. Ja mida aeg edasi, seda suuremaks häbitunne paisub. Kuidas ma lasen üldse kellegi enam lähedale? Ma ei taha naeruvääristatud saada. Lisaks satuvad mu teele kas tossikesed või kibestunud isendid. Mina aga unistan mehest, kes tuleks ja mu jalust rabaks. Nagu tõeline mees!

Ma mõtlesin, kas hakkan sinu kontekstist asju välja kiskuma, et peegeldada seda sisemist konflikti, või mitte. Siis mõtlesin, et hea küll, kui sa nii lahkelt oma mõtteid siin juba jagad, mis siis ikka muud, kui peegeldan.

Ühest küljest tundud olevat iseseisev naine, väidad, et pead olema iseseisev, ei saa meestele loota. Teisest küljest ootab üks osa sinust, et tuleks keegi – eedlatavasti prints valgel hobusel, teaks kohe õhust, mis on sinu salasoovid, teeks sind oma tarkuse ja võludega jalust nõrgaks, sa võiksid olla õrn ja haavatav, nagu üks tõeline printsess olla saab ja sinu väljavalitu on siis vastukaaluks nagu tõeline mees.

Ma mõtlen, et tõepoolest pead oma ema tänama kõikide nende hirmude eest, mis ta sulle õpetanud on ja mis sind on elus ettevaatlikuks teinud, et ohtudest ning südamevalust eemale hoida. Nüüd on aeg nendest õpetustest õppust võtta ning tõdeda – selleks, et tõeline armastus sinu ellu tulla saaks, peadki sa oma südame avama ja ennast kellelegi haavatavaks tegema. Sinu valida on see inimene, kes sulle sobib, südamevalu eest ei ole keegi kaitstud. Selles võid kindel olla, et mida suurem armastus, seda tõenäolisemalt suurem on ka südamevalu, mis sellega kaasneb. Samas, on sul kõige selle suure südamevalu kõrvale … enne surma, klaas veini ühes käes ja šokolaad teises käes, mõnus meenutada, et oli vast ilus aeg – see aeg, kui südame päriselt avasin ja maailma ning ise-ennast tundma hakkasin. 🙂

Rohkem julgust ja pea meeles, et sina ei pea laskma ühelgi teisel inimesel oma elu juhtida, sinu õnn ei ole kellegi teise vastutusel peale sinu enda.

Mina olen ka “hiline õitseja”, olin ligi 30, kui esimest korda seksisin. Pidasin end ka lootusetult vanaks, arvasin, et vist jääbki nii, et mehed, keda mina tahaksin, ei märkagi mind naisena; need aga, kes paistsid mind tahtvat, ei tulnud minu jaoks kõne allagi.
Noh, ei jäänud nii. Tuli mitmeid ägedaid mehi ja tuli seegi, kellega abiellusin.
Soovitada midagi ei oska. Tundud tore inimene. Teik it iizi, ega muud. See lati allapoole laskmise jutt … mind see omal ajal ärritas. Pole olemas liiga kõrget latti. Mingit latti pole. Iga inimene on erinev ja kui ma lihtsalt ei taha selle inimesega voodisse minna, siis ei lähe ka, latiga või latita.
Pea vastu, joo ikka veini ja suhtle inimestega.