Mina aga unistan mehest, kes tuleks ja mu jalust rabaks. Nagu tõeline mees!
See on nüüd natuke libe tee, need jalustrabajad ongi tihti need ebausaldusväärsed tüübid, alfonsid. Samas, vaikne ja tagasihoidlik võib olla lähemal tutvumisel usaldusväärne ja hea kaaslane.
Jah, mullegi torkas silma see koht. Minu meelest pole probleem mitte niivõrd selles, et naine pole kordagi seksinud. Vaid selles, et naine pole ilmselt üldse kogenud, mida head ja teisalt, mida halba võib tulla suhtest mehega. Seetõttu ta ei oska õieti ei halba karta ega head tahta.
Lapsi pole kunagi tahtnud saada, samuti ei taha mehe jaoks naine olla ehk traditsioonilisi naiste rolle täita, enda välimuse peale mõelda, mehelt sõnu välja meelitada, mõistatada, olla suhtes sotsiaalsem pool vms. Nii et lõpuks näen end nagunii üksi elamas. Kui prooviks, siis muidugi inimesega, kes mulle füüsiliselt ja vaimselt meeldib, aga selliseid on Eestis vähe, ei mäletagi ühtegi juhust. Olen sinust veidi noorem, aga praegu küll suhteks valmis pole
Jah, ka mul oli kuskil 30. aastaks valmis mõeldud, et kui mees, siis otseloomulikult inimene, kes mulle füüsiliselt ja vaimselt sobib ja kes ei pane mind täitma selliseid rolle, mida ma väga ei taha – no näiteks, suur enda sättija ega mukkija ma pole, nn. naiselike suhtemängude mängija ka mitte, nii et need jäävad minu puhul kindlasti ära. Inimene peab olema selline, kellega saab hallidest argipäevadest läbi minna – seega kindlasti põhiolemuselt heatahtlik, täiskasvanulikult stabiilne, usaldusväärne, arukas. Vahe oli ainult selles, et mõtlesin, et kui sellise mehe leian, siis võiks laps ju ka olla. Sellise mehega kokku põrkasime, kui mina olin justnimelt 35. Järgmiseks olime temaga juba väikese vanusevahega laste vanemad. Toime oleme tulnud (kuidas me omavahel läbi saame jms.) täitsa hästi, ei saa kurta.
seksi puhul pole kindel, kas tahan üldse seda teha. Isegi 35selt ei jõuaks sellega alustada, sest on muud tegemist.
Tahtmine seostub üldjuhul konkreetse mehega ja omavahelise suhte arenguga – barjäär ei pruugi kaduda kohe, sest enda jaoks liiga võõra inimesega seksini mineku tõrge on paljudel naistel, see pole midagi erilist. Alguse barjääri ei tohiks segi ajada füüsilise vastumeelsusega kellegi mehe suhtes (mis jääbki). Seksuaalakt iseenesest pole mingi raketiteadus – inimesest vähem intelligentsed loomadki saavad sellega hakkama. Ei vaja see ka kohutavalt aega – täiesti muude tegemiste kõrvalt saab seda harrastada 😛 Kui naine ei kujuta endast just mingit erijuhtumit (on täiesti ilma sugutungita, st. aseksuaalne või on mingi suur hingetrauma seoses seksuaalsusega), siis küll ta läheb.