See punane pitsist body vahtis mulle täna FB-s vastu.
Krt ei tohi neid linke avada, mida siia topitakse
Seda lugu ma ei usu, liiga üle võlli. Et on süütu, no olgu, aga et selline süütu läheb esimest seksi ööklubisse otsima…lubage naerda
Tere! Pealkiri tundub ehk liiga depressiivne ja vanamoeline, aga olengi hetkel veidi masendunud. Nimelt käisin möödunud nädalavahetusel oma emal külas ja nüüd terve nädala jooksul pole saanud sellest mõttest lahti: olen muutumas oma emaks! Ja ometi olen koguaeg vandunud, et minu elu saab olema teistsugune! Kuidas ma seda varem ei märganud?
Minu emal pole kunagi erilisi meessuhteid olnud. Mind eostati omamoodi õnnetuse läbi (nagu ema ise nii peenetundeliselt paljastas), kahjuks oli see mees juba abielus ning paras ringitõmbaja, eks mu ema oli kerge saak ka. Minu sündides oli ema 32-aastane; oma isa olen vaid paarilt pildilt näinud ja isakuju oli mulle kogu elu mu vanaisa. Ema on oma elu pühendanud tööle ja paarile hobile. On tegus, aga ometi näen, et ta tunneb hirmu üksinda vananemise ees ja ta elu on natuke tühi.
Mulle on ta juba noorest peast sisendanud, et meestele ei saa loota, naine peab tegema karjääri ja olema iseseisev. Mingis mõttes olen talle tänulik. Olen oma ametis edukas, aga kuidagi märkamatult on läinud nii, et olen ikka vallaline. Sain just 35-aastaseks ja see number tundub kuidagi saatuslik. Isegi mu sõbrad ei aima seda, aga siin anonüümselt julgen tunnistada: ma pole eal mehega maganud. Suudelnud küll, aga kaugemale pole lasknud asjal minna. Ja mida aeg edasi, seda suuremaks häbitunne paisub. Kuidas ma lasen üldse kellegi enam lähedale? Ma ei taha naeruvääristatud saada. Lisaks satuvad mu teele kas tossikesed või kibestunud isendid. Mina aga unistan mehest, kes tuleks ja mu jalust rabaks. Nagu tõeline mees!
Ma loodan, et mu enesehaletsus põlgust ei ärata. Eks see klaas veini teeb ka oma töö. Otsustasin sünnipäeva puhul teha niinimetatud pika nädalavahetuse, aga lõbutsemise ja sõpradega ajaveetmise asemel hoopis tipsutan siin ja haletsen end. Tahaksin siiski teada, kas mul on saatusekaaslasi? Ja mis te arvate, on mul veel lootust kedagi leida? Endale tundub küll hetkel kõik tühi ja mõttetu…
seksi puhul pole kindel, kas tahan üldse seda teha. Isegi 35selt ei jõuaks sellega alustada, sest on muud tegemist.
Uskumatu, et selliseid inimesi eksisteerib maailmas. Mis tont see seks su jaoks on, millele suur osa ajast kulub?
aga isegi sellest otsesest seksivõimalusest ütles mees ära. No mida veel, kuidas see võimalik on?
Kunagi oli mul üks kena naistuttav, kes kutsus külla filmi vaatama, oli seks puhuks kartulisalatit teinud, vaatasime siis erootikasugemetega filmi, näitas oma magamistuba…aga midagi ei juhtunud, et mingit lähenemiskatset ma ei teinud, ehkki imelik oli küll… sest mul oli parasjagu klamüüdia. Ka selline lihtne põhjus võib olla. Ja ei tea, tüdruk nüüd mõistatas, mõistatas…
uidas nemad leiavad, aga mina mitte? Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem tahaks karjuda. Ometi on ju siingi arvatud, et mehed panevad kõike, mis liigub. Mis siis minul viga on?
Ja tegelikult ma ei taha kaastunnet. Kas pole siin siis edagi, kes hilise õitsejana mehe leidnud on? Andke nõu, kuidas end paremini välja reklaamida!
Hiliseks õitsejaks ennast just ei loe, sest oma laste isaga hakkasin koos elama 22 aastaselt, aga nüüd peale lahkuminekut olen “teisel ringil” üksikema ja alguses tundsin ennast taas kohtingumaastikule sattudes samuti üsna ebakindlalt.
Loe kõigepealt seda teemat, kui veel lugenud pole – seal ma kirjutan suht detailselt mismoodi esimestel kohtingutel võiks käituda jne Tinderi ABC algajale
Kui inglise keel probleeme ei valmista, siis sukeldu youtube õppevideodesse, mis õpetavad kuidas olla lihtsalt inimesena atraktiivsem ja kuidas ka meestega õigesti käituda.
Mõned lingid (Minu lemmikud, keda jälgin):
Charisma on Command
Suhtetreener Greta Bereisaite
Suhtetreener Elliot Scott
Mindful Attraction
VixenDaily
Meie päikesekiireke ise vist tüdines kirjutamisest ära… või ei suuda otsustada, mismoodi teemat edasi aretades võimalikult palju furoori saaks.
Umbes kolme paiku asutasime sõbrannaga lahkuma, sest olime väsinud. Siis juhtus minu jaoks erakordne asi. Soomlane küsis mu numbrit ja esimest korda elus andis oma numbri vastu!! Ükski mees pole mulle veel oma numbrit andnud, nii et olin tõelises õnneuimas. See peaks ju näitama, et ma meeldisin talle, kas pole?
Muidugi nüüdseks olen ma natuke mures, sest ta ise pole mulle ikka veel helistanud. Ja ma ei taha oma pealetükkivusega kõike ära rikkuda. Sõbranna andis nõu, et võiksin saata lihtsa sõnumi, midagi sarnast, et veetsin toredalt aega. Mis teie arvate? Või peaksin julgema sõnumi saatma? Ise arvasin, et kirjutaks, et kui ta järgmine kord Tallinnasse tuleb, siis andku märku, et võiks kohtumist korrata.
Tubli. Siim Susi 5b?
Ükski mees pole mulle veel oma numbrit andnud, nii et olin tõelises õnneuimas. See peaks ju näitama, et ma meeldisin talle, kas pole?
Mehena kinnitan sulle- täpselt nii see ongi. Saada õhtul nii kella 18 paiku mehele sõnum, et oli väga meeldiv õhtu ja sa sooviksid seda korrata. Vaata mis juhtuma hakkab.
a ma ei taha oma pealetükkivusega kõike ära rikkuda. Sõbranna andis nõu, et võiksin saata lihtsa sõnumi, midagi sarnast, et veetsin toredalt aega. Mis teie arvate? Või peaksin julgema sõnumi saatma? Ise arvasin, et kirjutaks, et kui ta järgmine kord Tallinnasse tuleb, siis andku märku, et võiks kohtumist korrata.
ÄRA SAADA MINGIT SÕNUMIT! Mees on see, kes peaks esimesena ühendust võtma, kui on huvi edasi suhelda. Miks? Sest ta on mees! Üks teine mees siin soovitas, et saada sõnum – jah loomulikult meeldib igale mehele sellist sõnumit saada – aga see vaid tõstab tema ego, mitte ei pane teda sinu vastu rohkem huvi tundma, pigem vastupidi, kaob ära viimanegi huvi. Oota paar päeva – ja kui sa talle tõesti päriselt natukene meeldisid siis saadab ta ise mingisuguse sõnumi. Vastuseks aga ära mingil juhul kirjuta, et kui ta järgmine kord Tallinnasse tuleb, siis andku märku, et võiks kohtumist korrata. OMG! Selliseid ettepanekuid peab meest tegema, mitte naine. Võid vaid kirjutada et oli tore temaga koos aega veeta ja kõik. Kui tema kirjutab midagi sarnast sinule (järgmine kord Tln jne) siis vasta, et – Vaatame, anna mulle varakult teada, sest olen üsna hõivatud. Kindlasti ära nõustu kunagi välja minema samal õhtul!
a ma ei taha oma pealetükkivusega kõike ära rikkuda. Sõbranna andis nõu, et võiksin saata lihtsa sõnumi, midagi sarnast, et veetsin toredalt aega. Mis teie arvate? Või peaksin julgema sõnumi saatma? Ise arvasin, et kirjutaks, et kui ta järgmine kord Tallinnasse tuleb, siis andku märku, et võiks kohtumist korrata.
ÄRA SAADA MINGIT SÕNUMIT! Mees on see, kes peaks esimesena ühendust võtma, kui on huvi edasi suhelda. Miks? Sest ta on mees! Üks teine mees siin soovitas, et saada sõnum – jah loomulikult meeldib igale mehele sellist sõnumit saada – aga see vaid tõstab tema ego, mitte ei pane teda sinu vastu rohkem huvi tundma, pigem vastupidi, kaob ära viimanegi huvi. Oota paar päeva – ja kui sa talle tõesti päriselt natukene meeldisid siis saadab ta ise mingisuguse sõnumi. Vastuseks aga ära mingil juhul kirjuta, et kui ta järgmine kord Tallinnasse tuleb, siis andku märku, et võiks kohtumist korrata. OMG! Selliseid ettepanekuid peab meest tegema, mitte naine. Võid vaid kirjutada et oli tore temaga koos aega veeta ja kõik. Kui tema kirjutab midagi sarnast sinule (järgmine kord Tln jne) siis vasta, et – Vaatame, anna mulle varakult teada, sest olen üsna hõivatud. Kindlasti ära nõustu kunagi välja minema samal õhtul!
No mis mõtet on sellisele jopskile seda nii pikalt seletada?
Nii, kui nüüd reede õhtust või õigemini ööst rääkida, siis kõik läks teisiti, kui plaaninud olin. Istusime sõbrannaga mitmes kohas ja päris kaua ning üks hetk, umbes kell üks, hakkasid ühes baaris kaks meest meile silma tegema. Tulid lõpuks viisakalt küsima, kas võivad meile joogid välja teha. Väga sümpaatsed mehed.
Umbes kolme paiku asutasime sõbrannaga lahkuma, sest olime väsinud. Siis juhtus minu jaoks erakordne asi. Soomlane küsis mu numbrit ja esimest korda elus andis oma numbri vastu!! Ükski mees pole mulle veel oma numbrit andnud, nii et olin tõelises õnneuimas. See peaks ju näitama, et ma meeldisin talle, kas pole?
Mul tekkis küsimus. Kuidas on juhtunud, et 35 aasta jooksul pole mitte ükski sümpaatne mees andnud enda numbrit, flirtinud ja pööranud tähelepanu? Kirjutasid alguses, et kui ööklubides käisid, siis paljud sõbrad ütlesid, et sa ei oska end lõdvaks lasta ja üks meesterahvas küsis, miks sa nii kuri oled? Ühel õhtul aga, kohe vahetult pärast teema tegemist ja su sünnipäeva, kui otsustasite sõbrannaga välja minna, siis põmm, kohtud sümpaatse mehega ja saate üksteise numbreid vahetada. Ma ei mõtle üldse halva pärast, aga sündmused toimuvad kuidagi kiiresti, kui arvestada, mida alguses enda kohta kirjutasid.
Kui baaris toimunu on tõsi, võiksid lähiajal mehele ise sõnumi saata ja ennast meelde tuletada, et oli tore õhtu vms. Edasine sõltub juba temast, kas kutsub uuesti välja või jätab sinnapaika.
Vaatame, anna mulle varakult teada, sest olen üsna hõivatud. Kindlasti ära nõustu kunagi välja minema samal õhtul!
Jah, sellel tüdrukul on küll hädavajadus pipardada! 🙂 Muidugi ei pea ise kohe sõnumineerima, pinda käima ja otse ütlena, et “kui näeme, siis teeme” jms, see pole see sõnum, mida vaja välja saata. Aga hakata juukseid pilduma “ahhhh, ma ei tea, kas ma sinusuguse oma superhõivatud ägedasse elusse mahutan ja sulle minutikese kingin!”- mees ei viitsi ka lõpmatuseni piirata, kui pole huvitatud ega ei leia aega, mis seals ikka, nägemist.
Meeldivalt tagasihoidlik, ei hakka ise jahtima, aga näitad välja rõõmu tema ühendusevõtmise üle (kui see tuleb) ja “mul oli sinuga ülimalt meeldiv vestelda” stiiilis kiitus. Selline sobib ka lihtsalt saata, et hindasid tema seltskonda, samas pole pealetükkiv, kellele selline kiitus ei meeldiks. Ma saadan vahel ka sõbrannadele tänutäheks mõnusa õhtu eest hiljem sõnumi, kui tore oli temaga aega veeta. Pole pealetükkiv, samas nt kui tema kaotas numbri ära vms, on abiks 😛
Usu või mitte, mehed praevad samamoodi “ma ei saa veel helistada, muidu käin liiga pinda, ma näitan ka, et ma olen bisi ja asjalik mees!”
Ma arvan, et oota nüüd järgmised 35 aastat ja korda katset.
Ausalt, selle muinasjutu peale ma ei oska midagi muud “asjalikku” soovitada. Ei ole võimalik, et selliseid inimesi on olemas. Kogu see stsenaarium ja et “mängisin kedagi teist, isegi flirtisin natuke…” või kuidas see kõlas, ei viitsi tagasi kerida
Pean siia väikese korrektuuri tegema: kohtamas olen elu jooksul ikka käinud (küll mitte 35 aastat, vaid pigem 15 aastat!!!), samuti on mulle kohtingute käigus tekkinud sümpaatiaid. Meesterahvast olen kolm korda suudelnud, aga sellest kaugemale pole asi läinud. Ühel korral kindlasti kohe minu keeldumise tõttu, sest ma ei suutnud tollele mehele anduda. Nii et pole tõsi, et ma meeste tähelepanu üldse saanud ei ole. Intiimvahekord on minu jaoks lihtsalt midagi tõsist, midagi, mis mind natuke närviliseks teeb ja sellepärast ei suuda ma päris võõraga voodisse hüpata.
Pealegi on mehed minu jaoks segadusse ajavad isendid. Räägivad ilusaid asju, teevad komplimente, aga kui on võimalus järgmine samm teha ehk uuele kohtamisele kutsuda, siis haihtuvad. Mina küll nii ei käituks. Isegi see mees, kellele tegin hiljuti ise ettepaneku minu juurde tulla: ettepanekust keeldus, aga samas ta suudles mind hüvastijätuks. Mida peaksin siis arvama? Muidugi tekib ajapikku tunne, et olen füüsiliselt eemaletõukav.
PALUN öelge, et sellist inimest ei ole olemas? See on ju libateema! Lihtsalt veidi osavamalt serveeritud kui tavaliselt perekoolis kohtab. Sest mkmmm, sellist inimest reaalselt EI OLE OLEMAS.
Nõu ei taha anda, aga selles vanuses saad kas kena ja totu mehe, või siis sita iseloomuga veidriku.
Hahahaa, hästi öeldud.
Mina küll süütu pole, aga pärast seda ühtainsat meest aastaid tagasi (oli isegi paariaastane püsisuhe, kohtusime netis ja jutt hakkas jooksma) võib alumine korrus tõesti juba kinnikasvanud olla. Ei pea end lootusetuks vanatüdrukuks, pigem olen ise see sita iseloomuga veidrik, kellest mehed eemale hoiavad. Uhke olen ka, et kui ikka ei taha, siis pole vaja. Elan oma elu nii kuidas tahan.
Nõu annaksin ainult niipalju, et lase minna nendel enesehaletsusmõtetel ja keskendu ainult oma elu positiivsele poolele. Tõesti, ela oma elu nii nagu sa ise tahad. Kui tahad, käi kohtingutel aga mitte sellepärast, et endale kindlasti mees leida või süütusest lahti saada, vaid lihtsalt naudi kohtingutel käimist, uute inimestega kohtumist isegi siis kui nendega hiljem rohkem tegemist teha ei taha. Igast kokkupuutest õpid midagi aga püüa ikkagi mitte kibestuda, see küll mehi ligi ei tõmba. Kui suudad leida sellise tasakaalu oma elus, et naudid iseenda seltskonda ning vabadust, siis see tõmbabki ka teisi inimesi ligi. Enesehaletsust ja lootusetust võid püüda peita, aga selle tunneb ju kohe ära su olekus, nii et teed endale ise praegu karuteene, kui neist kinni hoiad.
Sõnumi saatsin ka juba ära, nüüd jääb üle vaid oodata.
No nüüd on selge, mitte midagi ei saa.
nagu ma sulle kirjutasin.
Kui MULLE saadaks naine esimesena sõnumi (ja ise olen veel kahevahel või isegi juba otsustanud), siis ma võtaks seda lihtlabase ahistamisena. jasellena, et naine on meeleheitel või tahab lihtsalt mängida. Kumbki variant ei sobi.
Loodame, et see somm ei ole minu moodi kiiksuga.
PALUN öelge, et sellist inimest ei ole olemas? See on ju libateema! Lihtsalt veidi osavamalt serveeritud kui tavaliselt perekoolis kohtab. Sest mkmmm, sellist inimest reaalselt EI OLE OLEMAS.
Et siis sellise libateema tegija ja elus hoidja on ju ometigi kordades normaalsem inimene kui reaalselt 35-aastane neitsi…?
Ma olen vist üldse mingist teisest kultuuriruumist, sest kui keegi ütleb mulle, et tore oli ja kui järgmine kord linnas oled, siis saame kokku, siis ma võtan seda kui viisakusavaldust, mitte kui kindlat kohtingut või lausa ahistamist.
Oh issand… kas tõesti leidub keegi, kes seda teemat tõsiselt võtab?
Jajah… suhtlemispuudega vanatüdruk teeb 24 tunniga perekooli kägude toetusel läbi 180-kraadise muutuse ja läheb klubisse flirtima. Mhmh.
PALUN öelge, et sellist inimest ei ole olemas? See on ju libateema! Lihtsalt veidi osavamalt serveeritud kui tavaliselt perekoolis kohtab. Sest mkmmm, sellist inimest reaalselt EI OLE OLEMAS.
Et siis sellise libateema tegija ja elus hoidja on ju ometigi kordades normaalsem inimene kui reaalselt 35-aastane neitsi…?
Sellise libateema tegija ja elus hoidja on kordades REAALSEM inimene kui see tegelaskuju, kes loodud on.
Tegin selle teema, et nõuandeid saada, ning need, kes mind tõsiselt ei võta, ei ole kohustatud siin lugemas käima!
Rahune.
Nad ei saa teisiti, see on nendega ammu läbikäidud teema.
Ära lase rämpsust end häirida, praegu on isegi selle % veel suht madal, mingi 20 ainult ehk?
See on pk kohta juba hea tulemus.
(miks nad ei saa? Ma arvan, et see teema miskil moel erutab ka neid)
Ja me hakkame siin veel seiklustest kuulma, sest nagu keegi juba mainis – pole mingeid mehi, pole, ning siis, kohe peale teemat, tuleb soomlane Soomest justkui klaver põõsast.
Mul üsns suva, kas liba või ei, aga kui korra tsllinnas viibiv soomlane äkitsi kell 1 öösel “kurameerib” ja järgmisel päeval ise sõnumtki ei saada, siis see ei ole kurameerimine.
Minu arvates täitsa õige mõte sul ise SMS saata, mulle naisena sellised äbarikud naised ei meeldi, kes ei suuda paari ridagi kirja panna. Jahutakse küll mingist “mees peab püüdma” jamast, aga tegelikult lihtsalt ei julgeta ja kardetakse korvi saada.
Ja me hakkame siin veel seiklustest kuulma, sest nagu keegi juba mainis – pole mingeid mehi, pole, ning siis, kohe peale teemat, tuleb soomlane Soomest justkui klaver põõsast.
No mis ma ütlesin!
