Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Lootusetuse tunne

Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )

Teema: Lootusetuse tunne

Postitas:
Kägu

Ma siin seltskonnas uus postitaja, aga vahelduva eduga teemasi lugenud. Triipe püüdnud 2018 aasta juunist ja tulutult. Pole seni ühtegi rasedustesti saanud käes hoida ja näha kahte triipu. Selle aja sisse jäänud juba korduvad uuringud, LAP jne.
LAP-ist nüüd möödas kohe 5k (oli asja eest, sest eemaldati üks pisike endo kolle ja liiteid). Endokrinoloogiga olen ka juba tuttav, kes peab mu näite piisavaks, et ise rasestuksin. Ootan nüüd viljatusravi arsti vastvõttu, kuna ühtegi nö rohtu pole rasestumise soodustamiseks saanud…Vitamiine söön suhteliselt usinasti.

Kuidas Te saate hakkama selle pideva uue kuu punastega? Ma tunnen, et eriti peale LAP-i, kui arst ka lohutas ja kinnitas, et kõik korras ja nüüd võiks õnneks minna on iga kuu aina enam uute punaste vastvõtmine hullem. Nutan patja ja terve esimene päev veedan vaid voodis…

Kräsu

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen püüdnud triipe dets 2018.
Kas oled proovinud Clearblue advance ovulatsiooni testi ja jälginud basaali korralikult?
Minul see aitas õigel ajal nö pihta saada. Ov oli 6 päeva hiljem kui ülejäänud äpid ennustasid – nii et täiesti valesti arvestasin.
Lisaks tarvitanud infolic pulbrit, multivitamiini ning välisfoorumist sain idee, lisaks tarbida veel B7 vitamiini. Kas see oli nüüd kokkusattumus või mitte aga just sellel kuul kui lisasin b7 (ostsin b-grupi vitamiinid) juurde lisaks multivitamiinidele, olen nüüd ootel.
Eks ikka mossitasin igakuu aga lohutas, et pole ainus ja 10a veel pole ka kulunud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minul küll neli last olemas, aga mõtlesime mehega et võiks üks laps veel olla. Jaanuaris sai aasta proovimist juba täis.
Loobusin juba, nii pikalt pole jäänud (eelnevad lapsed on tulnud 1-4 kuu proovinisega).
Pesin beebi riided puhtaks, poisi riided antsin sõbrannale ja tüdruku riided pakkisin kokku, et viia kuskile müüki. Muudkui venis ja venis see viimine.. lõpuks ostsin testi sest oli “imelik” sisetunne. Kohe paistis testilt 2 triipu, ei uskunud tegin teisegi kohe veel ja ka sel oli 2 triipu. Mees veel küsis, kas ise joonistasin teise triibu? 😀

Mina lihtsalt n-ö loobusin beebi plaanist juba, et ju pole rohkem ette nähtud mulle lapsi. Aga 1 kuu hiljem oli test positiivne, vb tõesti on see kõik mõtlemises kinni ja tekitame ise kehale sellega stressi,see oma korda jällegi ei lase rasestuda?

Loodan, et sinagi saad need kaua oodatud triibud juba õige pea ❤️

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen püüdnud triipe dets 2018.

Kas oled proovinud Clearblue advance ovulatsiooni testi ja jälginud basaali korralikult?

Minul see aitas õigel ajal nö pihta saada. Ov oli 6 päeva hiljem kui ülejäänud äpid ennustasid – nii et täiesti valesti arvestasin.

Lisaks tarvitanud infolic pulbrit, multivitamiini ning välisfoorumist sain idee, lisaks tarbida veel B7 vitamiini. Kas see oli nüüd kokkusattumus või mitte aga just sellel kuul kui lisasin b7 (ostsin b-grupi vitamiinid) juurde lisaks multivitamiinidele, olen nüüd ootel.

Eks ikka mossitasin igakuu aga lohutas, et pole ainus ja 10a veel pole ka kulunud.

Olen teinud erinevae OV testidega ja lisaks on gün teinud UH ja nii olen ka näinud et OV aeg ikkagi õigesti arvestatud (Glow appi kasutan, kus äpi ajast veidi nihkes). Lisaks jälgin ka keha ja voolust, mis peab paika. Basaali mõõtmist pole teinud.

Vitamiine olen igasuguseid pidevalt söönud: Inofolic nii 3-4 k järjest siis vahetan muu vatsu välja näiteks nüüd teen kuuri korraliku B grupi vitamiinidega, kus ka foolhape, inositool ka sees, lisaks d vitamiin, magneesium. Vitamiini tasemed vereprooviga ka ideaalsed ja korras, nende puudust pole.
Mingiaeg proovisin ka Conceive plus geeli, ikka ei midagi.

Lihtsalt mul juba aju krussis, kui iga kuu kui mul punased saabuvad näen kellegi tutvusringkonnast uut rasedat. Siis mõtlen, et miks mina? Mees ka juba pikkisilmi ootab, kuna rasedaks jääksin, perest rääkimata. Meile naistele on tohutu pinge sellega peale pandud..

Kräsu

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul küll neli last olemas, aga mõtlesime mehega et võiks üks laps veel olla. Jaanuaris sai aasta proovimist juba täis.

Loobusin juba, nii pikalt pole jäänud (eelnevad lapsed on tulnud 1-4 kuu proovinisega).

Pesin beebi riided puhtaks, poisi riided antsin sõbrannale ja tüdruku riided pakkisin kokku, et viia kuskile müüki. Muudkui venis ja venis see viimine.. lõpuks ostsin testi sest oli “imelik” sisetunne. Kohe paistis testilt 2 triipu, ei uskunud tegin teisegi kohe veel ja ka sel oli 2 triipu. Mees veel küsis, kas ise joonistasin teise triibu? 😀

Mina lihtsalt n-ö loobusin beebi plaanist juba, et ju pole rohkem ette nähtud mulle lapsi. Aga 1 kuu hiljem oli test positiivne, vb tõesti on see kõik mõtlemises kinni ja tekitame ise kehale sellega stressi,see oma korda jällegi ei lase rasestuda?

Loodan, et sinagi saad need kaua oodatud triibud juba õige pea ❤️

Palju õnne! Oled õnnega koos naine! Ma olen 31 a vana ja ühtegi last pole, pole isegi kunagi tunda saand korrakski rasedust. Vaat see teeb mind eriti kurvaks..

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See ootamine on tõesti raske. Eriti kui keegi veel survestab ka.
Kas meest on uuritud? Ja tal kõik ok?

Ise olen ka iga kuu pettunud. Vahel on ka lootusetuse tunne. Tegelikult oleme IVF-i järjekorras, sest loomulikul teel on võimalus väike, aga ikka natuke loodan. Samas ei garanteeri IVF midagi. Ja enne seda, kui saime teada, et on mingi probleem, olid ju ka suured lootused.
Õnneks saan mehega oma tunnetest rääkida ja tema jagab minuga enda muresid. Vahel ütlen talle, et tahan lihtsalt temaga sellest rääkida ja tean ise ka, et muretsemisest pole kasu jne. Aga on vaja, et keegi kuulaks. Ta on väga mõistev ja toetav. Tean, et vahel on temal jälle kehvem päev.
Olen mehele ka survestamisest rääkinud – tööl vihjatakse ja paar korda on ka perekond vihjanud. Praegu pole perele midagi rääkinud, ei taha neid muretsema panna.

Jõudu Sulle! Loodan, et viljatusravi arst annab soovitusi, mida edasi teha.

Please wait...
Postitas:
Aine

Mina olen triipe püüdnud 2019.a kevadest. Olen tänaseks 37.a, ei ole kunagi rase olnud… Ei tea mis tunne see on… Igal tsüklil veel 3-4 päeva enne menstruatsiooni püüan uskuda, et seekord õnnestus. Samas sisetunne ütleb alati, et ei-ei – ei ole siin mingit rasedust. Ja päev enne menstruatsiooni algust tean alati kindlalt, et kohe on päevad kohal. Väga raske on nende tunnetega toime tulla. Ja minu jaoks on see ka üks väga üksildane teekond. Just üksildus on see, mida ma igal korral kogen, kui menstruatsioon jälle algab. Püüan ikka uskuda ja usaldada elu kulgu ja loodan, et ühel hetkel on ka minul võimalik neid kahte maagilist triipu rasedustestil näha. Seni püüan enda elu elada täisväärtuslikult, suhelda-käia-teha… Ja kui on vaja patja nutta, siis see on ka okei. Luban endal seda teha. Mind aitab veidi meeldivate tegevustega tegelemine, sõpradega-perekonnaga suhtlemine. Aga üksildustunne on ikka valdav – lõputult ei saa partneriga enda kurbust ja igakuist pettumust jagada (vähemalt mina ei saa). Mul on üks lähedane sõbranna, kellega olen enda teekonda jaganud. Aga ka temaga ei taha ma sellest lõputult rääkida, sest vastasel juhul võtab minu lastetuse teema sõprussuhte üle. Aitab mind veidi Perekooli foorumis teemade lugemine – just see, kui kellelgi õnnestub need maagilised triibud kätte saada. Annab lootust. 🙂
Soovin Sulle jõudu ja usku! Ja muidugi triipe!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina tunnen end samamoodi. Nutan iga kord, kui päevad saabuvad. Kuna kaotasin ka eelmisel aastal lapse, siis sel kuul, kui tema oleks pidanud mul sündinud olema, sain ma mingi hüsteeriahoo. Nutsin terve öö ja karjusin hääletult appi. Jõud on lihtsalt otsas. Käin nõustamisel. Hirm on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kontrollige mehi.
Spermogramm ja oksüdatiivse stressi test.
Meie proovisime kaks aastat rõõmsalt kuust kuusse kuni jõudsin viljatusraviarstile.
Kohe saatis mehe ka uuringule kust tuligi vàlja, et ainult IVF. Isegi mitte IVF vaid ICSI.
Nüüd siis proovime nii. Aeg on armutu, niiet tegutsege.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Palju õnne! Oled õnnega koos naine! Ma olen 31 a vana ja ühtegi last pole, pole isegi kunagi tunda saand korrakski rasedust. Vaat see teeb mind eriti kurvaks..[/quote]

Jätsin enne kirjutamata selle, et meie pere neljas laps on sündinud meie perre tegelikult viienda lapsena.. enne seda oli väga raske aeg, rasedus katkestati 20 nädalal beebi haiguse tõttu. Esimesed kuud olin kindel, et ei taha kunagi enam rase olla, siis aga muutus miski mu sees ja rasestumine tundus ainuke viis et üldse eluga edasi minna. Iga kord, kui päevad jälle hakkasid nutsin endale palaviku. Ja nii kõik need 4 kuud. Lõpuks õnnestus ja see oli kõige raskem rasedus, kuni 30 rasedus nädalani nägin õudus unenägusid ja hirm oli meeletu… Alguses mõtlesin isegi et oli mul siis ikka vaja rasedaks jääda…
Kui beebi sündis oli kõik hirm kadunud.
Nüüd uuesti rase olles, proovin olla rahulik ja võtta asja kaine mõistusega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Naised võiks võtta veel lisaks folaadile Q10-t. Raua tase võiks ka normis olla ( ferritiin ja hemoglobiin). Ja mehele sermatrop alfa vitamiinid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina olen triipe püüdnud 2019.a kevadest. Olen tänaseks 37.a, ei ole kunagi rase olnud… Ei tea mis tunne see on… Igal tsüklil veel 3-4 päeva enne menstruatsiooni püüan uskuda, et seekord õnnestus. Samas sisetunne ütleb alati, et ei-ei – ei ole siin mingit rasedust. Ja päev enne menstruatsiooni algust tean alati kindlalt, et kohe on päevad kohal. Väga raske on nende tunnetega toime tulla. Ja minu jaoks on see ka üks väga üksildane teekond. Just üksildus on see, mida ma igal korral kogen, kui menstruatsioon jälle algab. Püüan ikka uskuda ja usaldada elu kulgu ja loodan, et ühel hetkel on ka minul võimalik neid kahte maagilist triipu rasedustestil näha. Seni püüan enda elu elada täisväärtuslikult, suhelda-käia-teha… Ja kui on vaja patja nutta, siis see on ka okei. Luban endal seda teha. Mind aitab veidi meeldivate tegevustega tegelemine, sõpradega-perekonnaga suhtlemine. Aga üksildustunne on ikka valdav – lõputult ei saa partneriga enda kurbust ja igakuist pettumust jagada (vähemalt mina ei saa). Mul on üks lähedane sõbranna, kellega olen enda teekonda jaganud. Aga ka temaga ei taha ma sellest lõputult rääkida, sest vastasel juhul võtab minu lastetuse teema sõprussuhte üle. Aitab mind veidi Perekooli foorumis teemade lugemine – just see, kui kellelgi õnnestub need maagilised triibud kätte saada. Annab lootust. 🙂

Soovin Sulle jõudu ja usku! Ja muidugi triipe!

Soovin Sulle ka kõike paremat! Tänud kõigile teistele ka!

Natuke teeb kergemaks, et ma pole üksi. Aga samas kurb, et meid peab nii palju olema. Mul ka samamoodi parim sõbranna, kellega saan absoluutselt kõigest rääkida. Temal aga juba beebi käes (hakkas minust hiljemgi proovima ja õnnestus vaid kahe kuuga). Siis tekib eriti tröts, et miks tal aga mina siiani vaevlen…
Nõme on ka see, et ma saan kevadel 32 aga arstid ikka kõik günek, kuni endokrinoni välja, et rahu aega sul on. Aga ma tunnen et ei ole aega, soovisin enne 35 eluaastat kaks last saada. Ei taha lihtsalt seda nii hilja peale jätta.

Mees igatepidi kontorollitud ja kõik näitajad korras..

Nüüd ootan siis Märtsi lõppu, et uued vereproovid anda ja Aprillis ivf arsti aega.

Oeh, nii raske on täna eriti. Kõht valutab ja emotsioonid igati pilla palla…

Kräsu

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Naised võiks võtta veel lisaks folaadile Q10-t. Raua tase võiks ka normis olla ( ferritiin ja hemoglobiin). Ja mehele sermatrop alfa vitamiinid.

Ma söön igati kõike. Tervislik toitumine, aktiivne eluviis.
Mehele ka korralikud vitamiinid ostetud.
Mul vereproovid vit ja hb osas ideaalsed…

Eks mul muud oodata pole, kui ivf arsti arvamust. Sest endokrino ja günekoloogil pole rohkem soovitusi olnud, kui et proovi veel…

Kräsu

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Käin teid siin ikka piilumas. Olin koos teiega 1,5a ja ootasin oma triipe. Nüüd on mul beebi kaisus. Ma tean, kuidas seee elu lõpuks segama hakkab,sest sa ei suuda end lõdvaks lasta. Pidev pettumus oli valus.Sõin isegi duphastoni… Lõpuks ma läksin naistearstil ja nõudsin viljatusarstile aega…Pani mind sinna kirja. (Kuigi väitis,et see pole üldse pikk aeg) Pidin ootama 5nädalat…Aga ma ei jõudnud sinna 🙂 sest sain enne triibud ja see päev kui pidin viljatusarstile minema istusin ma naistearsti juures. Mul tuvastati rasedus 🙂 Arst ütles,et tal ennegi nii juhtunud,et kui naine paneb kirja end viljatusarstile siis tulevad triibud 😀 Ma ise arvan,et duphaston aitas kaasa…Ja OV testid kindlasti ka…Hoian teile kõigile pöidlaid ja varbaid,et need triibud ikka juba tuleksid 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Käin teid siin ikka piilumas. Olin koos teiega 1,5a ja ootasin oma triipe. Nüüd on mul beebi kaisus. Ma tean, kuidas seee elu lõpuks segama hakkab,sest sa ei suuda end lõdvaks lasta. Pidev pettumus oli valus.Sõin isegi duphastoni… Lõpuks ma läksin naistearstil ja nõudsin viljatusarstile aega…Pani mind sinna kirja. (Kuigi väitis,et see pole üldse pikk aeg) Pidin ootama 5nädalat…Aga ma ei jõudnud sinna 🙂 sest sain enne triibud ja see päev kui pidin viljatusarstile minema istusin ma naistearsti juures. Mul tuvastati rasedus 🙂 Arst ütles,et tal ennegi nii juhtunud,et kui naine paneb kirja end viljatusarstile siis tulevad triibud 😀 Ma ise arvan,et duphaston aitas kaasa…Ja OV testid kindlasti ka…Hoian teile kõigile pöidlaid ja varbaid,et need triibud ikka juba tuleksid 🙂

Ma panin ise lihtsalt aja, kuna nüüd LAP opi teinud arst ütles, et võiksin juba ära panna. Mainis muidugi, et ma prooviks ikka aasta peale opi ise, samas enne seda ütles et 6 kuud tõenäline jääda, hiljem võivad juhad sulguda jälle vms. Seega segadust tekitav olukord mu jaoks. Samas ma aega ei taha ju enam kaotada. Selle aasta suvel saab ju kaks aastat juba igatepidi proovitud/mitte proovitud algusest..

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See ootamine on tõesti raske. Eriti kui keegi veel survestab ka.

Kas meest on uuritud? Ja tal kõik ok?

Ise olen ka iga kuu pettunud. Vahel on ka lootusetuse tunne. Tegelikult oleme IVF-i järjekorras, sest loomulikul teel on võimalus väike, aga ikka natuke loodan. Samas ei garanteeri IVF midagi. Ja enne seda, kui saime teada, et on mingi probleem, olid ju ka suured lootused.

Õnneks saan mehega oma tunnetest rääkida ja tema jagab minuga enda muresid. Vahel ütlen talle, et tahan lihtsalt temaga sellest rääkida ja tean ise ka, et muretsemisest pole kasu jne. Aga on vaja, et keegi kuulaks. Ta on väga mõistev ja toetav. Tean, et vahel on temal jälle kehvem päev.

Olen mehele ka survestamisest rääkinud – tööl vihjatakse ja paar korda on ka perekond vihjanud. Praegu pole perele midagi rääkinud, ei taha neid muretsema panna.

Jõudu Sulle! Loodan, et viljatusravi arst annab soovitusi, mida edasi teha.

Selle survestamise osas… Mina püüdsin triipe veidi üle kahe aasta, sinna sisse jäi mitu katkemist katkemist ja emakaväline ja kuulsin ka sugulastelt seda “no, millal siis teie lapsi saama hakkate?” juttu. See on tegelikult nii nõme teema, sest see on ainult selle paari asi, kas ja millal nad lapsi saavad ja kellegi kolmanda survestamine ei tohiks siin mingit rolli mängida, aga kuskil kuklas ikkagi see teadmine tiksub, et teised ka ootavad (emad ootavad vanaemaks saamist jms), isegi kui seda endale täielikult ei teadvusta. Ja nii oligi, et kui üks kord ühes sünnipäevalauas see teema taas tõstatus, siis ma läksin täiesti endast välja ja käratasingi dramaatiliselt kogu oma triibupüüdmisloo välja ja lõppu ütlesin veel midagi ekstra totakat a la “tulge siis jalgu hoidma, kui nii täpselt teate, kuidas asjad käima peavad” 😀 Mulle tundub, et pärast seda vihapurset läks asi minu jaoks kergemaks, ma sain kuidagi sellest surve-tundest vabaks, pluss teised nooremad lastetud paarid meie suguvõsas paistavad ka selle eest tänulikud olema, sest ka neid on nende küsimustega pidevalt pommitatud, aga nüüd kuidagi jõudis vanematele sugulastele ka kohale, et see ei käi kõigil nii, et hops ja valmis ja et see võib olla väga valus teema ning et ei tasu torkida.
Ma nüüd ei ütle, et sõimake oma sugulased läbi 😀 , aga võib-olla natuke avatumalt sellest rääkimine võib enda olemise kergemaks teha, sest tegelikult pistavad paljud paarid sellega rinda ja see ei tohiks tabuteema olla. Siin võib muidugi kaasneda see, et hakatakse abivalmilt igasugust nõu andma, aga siis tuleb ka ses mõttes julm olla ja öeldagi, et tegeleme ja käime arstide juures ja ei taha neid soovitusi.

Jõudu kõigile!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina olen samuti pikalt triipe püüdnud, alates 2018 aasta mai kuust. Selle aja sees ei ole näinud mitte ühtegi kahe triibuga rasedustesti. Nüüd eelmisel kuul oli esimene viljatusraviarsti vastuvõtt ja sellel nädalal läheb ka mees oma esimesi analüüse andma. Imelikul kombel on aga just nüüd sellel kuul 08.03 algama pidanud menstruatsioon siiani algamata. Tsükkel on mul muidu väga regulaarne ja päevad käivad nagu kellavärk. Ma pole julenud see kuu isegi testi teha mitte.. hirm pettuda on liiga suur. Mõtlesin enda jaoks valmis, et kui menstruatsioon ei ole alanud nädala lõpuks siis teen testi. Järgmisel nädalal on mul juba järgmine viljatusravi arsti vastuvõtt, tahaks selleks ajaks ikka selguselw jõuda mis toimub ja kas toimud 🙂
Jõudu kõigile meile 🙂

-vahtrad-

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina olen samuti pikalt triipe püüdnud, alates 2018 aasta mai kuust. Selle aja sees ei ole näinud mitte ühtegi kahe triibuga rasedustesti. Nüüd eelmisel kuul oli esimene viljatusraviarsti vastuvõtt ja sellel nädalal läheb ka mees oma esimesi analüüse andma. Imelikul kombel on aga just nüüd sellel kuul 08.03 algama pidanud menstruatsioon siiani algamata. Tsükkel on mul muidu väga regulaarne ja päevad käivad nagu kellavärk. Ma pole julenud see kuu isegi testi teha mitte.. hirm pettuda on liiga suur. Mõtlesin enda jaoks valmis, et kui menstruatsioon ei ole alanud nädala lõpuks siis teen testi. Järgmisel nädalal on mul juba järgmine viljatusravi arsti vastuvõtt, tahaks selleks ajaks ikka selguselw jõuda mis toimub ja kas toimud 🙂

Jõudu kõigile meile 🙂

-vahtrad-

Mina teema algataja. Kelle juures sa praegu käid ja mis analüüse v uuringuid ta Sulle veel planeeris/tegi, ravi osas ka midagi rääkis sulle juba? Kas siis tuli sul mees ka kohe kaasa vv? Ma märtsis annan endokrino suunamisel veel põhjalikud vereproovid ja siis ootan Aprilli viljakusravi arsti vv.

Ma hoian pöidlaid, et saad nüüd ehk ikka triibud!

Kräsu

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina olen samuti pikalt triipe püüdnud, alates 2018 aasta mai kuust. Selle aja sees ei ole näinud mitte ühtegi kahe triibuga rasedustesti. Nüüd eelmisel kuul oli esimene viljatusraviarsti vastuvõtt ja sellel nädalal läheb ka mees oma esimesi analüüse andma. Imelikul kombel on aga just nüüd sellel kuul 08.03 algama pidanud menstruatsioon siiani algamata. Tsükkel on mul muidu väga regulaarne ja päevad käivad nagu kellavärk. Ma pole julenud see kuu isegi testi teha mitte.. hirm pettuda on liiga suur. Mõtlesin enda jaoks valmis, et kui menstruatsioon ei ole alanud nädala lõpuks siis teen testi. Järgmisel nädalal on mul juba järgmine viljatusravi arsti vastuvõtt, tahaks selleks ajaks ikka selguselw jõuda mis toimub ja kas toimud 🙂

Jõudu kõigile meile 🙂

-vahtrad-

Mina teema algataja. Kelle juures sa praegu käid ja mis analüüse v uuringuid ta Sulle veel planeeris/tegi, ravi osas ka midagi rääkis sulle juba? Kas siis tuli sul mees ka kohe kaasa vv? Ma märtsis annan endokrino suunamisel veel põhjalikud vereproovid ja siis ootan Aprilli viljakusravi arsti vv.

Ma hoian pöidlaid, et saad nüüd ehk ikka triibud!

Kräsu

Mina sain aja omale dr. Kai Haldre juurde itk viljatusravi kliinikus. Esimene vastuvõtt oli pigem nagu konsultatsioon. Analüüsidest määras ainult vereanalüüsi mida pean minema andma menstruatsiooni 2-3’ndal päeval. Siiani ei ole seda veel saanud andma minna. Meest esimesel vastuvõtul kaasas ei olnud. Aga kuna ta määras kohe ka mehele spermaanalüüsiks saatekirja siis järgmisele vastuvõtule palus ta tulla koos mehega, et saaksime kõik koos otsa vaadata tema analüüside vastustele ja minu vereanalüüsidele. Ja ilmselt siis nendest vastusest sõltuvalt koostame järgmisel nädalal ka plaani edasisteks tegevusteks. Kui nüüd juba vahepeal tõesti mingit imet ei ole juhtunud 🙂

-vahtrad-

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )


Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Lootusetuse tunne