Hehee, asi pole selles, et “paber on jube tähtis”, mingid formaalsused.
Asi on selles, et mingi jama on mehe suhtumisega ja see tekitab teemaalgatajas ebakindlust.
Me näiteks mehega teadsime algusest saadik, et oleksime kohe valmis ka abielluma teineteisega, paber polnudki tähtis, seepärast abiellusime reaalselt aastaid hiljem suvalise hetkeemotsiooni ajel. Sama hästi oleks võinud jäädaka abiellumata. See teadmine, et kummalgi polnud mingit mentaalset blokki sellel teemal, oli oluline.
Kui aga mees on PÕHIMÕTTELISELT vastu sinuga abiellumisele, tekib ikkagi õigustatud küsimus- milles mure on? Mis teda tagasi hoiab? Kui arusaadavat vastust ei saa, siis tekibki küsimus- kas kaaslane suhtub ikka sinusse sama tõsiselt kui sina temasse? Kas ta soovib just sinuga luua pere, kodu ja sinuga koos vanaks saada?
Ja kui sind hoitakse selles teadmatuses aastaid- noh jah, pole tore seis.
Ehk küss pole “paberis”.
Teemaalgatajale- mina sinu asemel teeksin mehele korraliku abieluettepaneku.
Kui sellele tuleks eitav vastus, siis lõpetaksin suhte ja läheksin eluga edasi.