Teema: Lõpetame vene keele õppimise kohustuse

Täiesti nõus. Kui juba mõne naaberriigi keel 2. võõrkeeleks valida, siis võiks Põhja- ja Lääne-Eestis olla valikus rootsi ja soome keel ning Lõuna-Eestis läti keel.

See arutelu alles oli siin. Otsi ja loe

Kirjutan kohe alla kus on petitsioon?

#4061755:

Miks me toodame neid mugavus venelasi aina juurde? Venekeelsed lasteaiad, koolid? Hakkaks sellest pihta. Praegu tööturul ju vene noortel ju lausa eelis eesti noorte ees. Vaadake töökuulutusi pidevalt nôutav venekeele oskus.

mina kaotaks ka veebilehtede venekeelsed versioonid – kohalikud muukeelsed kasutagu aga lahkesti eesti- v ingliskeelset varianti. kui ise hakkama ei saa, siis palugu kellelgi endale tõlkida. miks peavad meie asutused/ettevõtted neile selles asjas vastu tulema?

Seadus tegelikult piiranguid ei loo kooolidele- omavalitsused ja koolid on selle piirangu ise loonud.

põhikooli riiklikus õppekavas on lubatud B võõrkeelena õpetada kooli poolt valitud keelt- ükskõik millist keelt. 95% koole on selleks valinud vene keele. Ülikurb tänases maailmas. Seadus ütleb, et B võõrkeele valib põhikool, arvestades kooli võimalusi ning õpilaste soove. Kas teie kool on kunagi küsinud õpilaste soove. Ilmselt ei ole, aga seda küsimist saaks hoolekogu abiga algatada. Eriti adekvaatne on see praeguste 4-5 klasside lapsevanematel. Enne seda kui 6 klassis B võõrkeel algab.

Gümnaasiumi õppekava annab veel vabamad käed. Teist võõrkeelt peab lõpetaja oskama B1 tasemel, làbides selleks minimaalselt 175 ainetundi, see teeb 3 aasta peale u 1,6 ainetundi nädalas. Seega on reaalne gümnaasiumis otsustada mistahes B võõrkeele kasuks ja viia see 3 aastaga B1 oskustasemele.

kõik need otsused on kooli pädevuses teha ja vanemate piisava surve puhul väga reaalsed.

Lapsevanematest peabki see peale hakkama. Ka neis koolides kus valikut on, tuleb hoolitseda, et saksa jt võõrkeelte õpetajaid koondama ei hakataks, sest kõik arvavad, et “Eestis peab vene keelt oskama”. Esmalt võiks tekkida olukord, et mitme valikuga koolides on vene keele rühmad väiksemad kui saksa keele rühmad, mitte vastupidi.   Samas võiks algatada ka diskussiooni, et mis keeli võiks meie koolides veel lisaks inglise keelele õpetada. Kas need peaks olema lähinaabrite keeled, st läti ja soome keel, või mõned muud maailmas olulisel kohal olevad keeled – hispaania, prantsuse ja miks ka mitte mandariini keel (emakeelena rääkijate arvu poolest maailmas esikohal, kas esimese või teise keelena oskajate arvu poolest teisel kohal inglise keele järel).  Saksa keel on põhjendatud teatud ajaloolis-kultuurilistel põhjustel, aga praktilise kasutatavuse osas ei ole ta tingimata parem valik kui näiteks hispaania või prantsuse keel.  Pealegi, inglise keel juba on germaani keel, mille baasilt on mõnevõrra lihtsam õppida näiteks saksa või  rootsi keelt. Ehk võiks teise keelena õppida pigem mõnda mitte-germaani keelt.  Praegu kohe poleks ehk piisavalt õpetajaid võtta teistele keeltele, aga kui vastavad otsused teha, siis saab neid ka koolitama hakata.

TA kasutab ise russitsisme. Ja eesti keel kah natuke longab.

Ma üldiselt vene keele ja venelaste vastu ei ole aga ma kahtlustan, et meie haridussüsteemil ei ole hoobilt võtta piisavat hulka muude B võõrkeelte õpetajaid.

Sisuliselt vajavad muutust kaks õigusakti- Põhikooli riiklik õppekava ja Gümnaasiumi riiklik õppekava. Mõlemad vajavad üht lauset. Kool on kohustatud pakkuma B õppekeelena võimalust valida vähemalt kahe keele vahel. Neist üks võib vabalt olla vene keel, ma üldse ei vaidle sellega, aga teine valik peaks olema seal kõrval.

Kas on reaalne sellisele rahvaalgatusele saada 1000 allkirja? Selle arvu puhul on menetlemine Riigikogus ja kõige efektiivsem poliitiline protsess tagatud.

Siis ei oleks koolidel enam võimalik ignoreerida lapsevanemate soove ja pakkuda ainult vene keelt B võõrkeelena.

Gümnaasiumis edasi õppimise keelevalikud ei ole argument- esiteks muutub valikuvabadus gümnaasiumis järjest suuremaks juba loomulikul teel ning seal tekivad valikuvõimalused. Teiseks kohustab riiklik õppekava B võõrkeelt jõudma B1 tasemeni mitte B 2 tasemeni nagu Avõõrkeele puhul. See on 3 aastaga võimalik ka nullist alustades.

#4062387:

1. #4062333:

   Sisuliselt vajavad muutust kaks õigusakti- Põhikooli riiklik õppekava ja Gümnaasiumi riiklik õppekava. Mõlemad vajavad üht lauset. Kool on kohustatud pakkuma B õppekeelena võimalust valida vähemalt kahe keele vahel. Neist üks võib vabalt olla vene keel, ma üldse ei vaidle sellega, aga teine valik peaks olema seal kõrval.

   Kas on reaalne sellisele rahvaalgatusele saada 1000 allkirja? Selle arvu puhul on menetlemine Riigikogus ja kõige efektiivsem poliitiline protsess tagatud.

   Siis ei oleks koolidel enam võimalik ignoreerida lapsevanemate soove ja pakkuda ainult vene keelt B võõrkeelena.

   Gümnaasiumis edasi õppimise keelevalikud ei ole argument- esiteks muutub valikuvabadus gümnaasiumis järjest suuremaks juba loomulikul teel ning seal tekivad valikuvõimalused. Teiseks kohustab riiklik õppekava B võõrkeelt jõudma B1 tasemeni mitte B 2 tasemeni nagu Avõõrkeele puhul. See on 3 aastaga võimalik ka nullist alustades.

   Päris nôus ei ole. Väikestel koolidel ei ole vôimalik hoida palgal erinevate keelte ôpetajaid. Suurtes koolides pole muidugi probleem ja paljude suurte koolide ôpilased ôpivad vabatahtlikult vene keelt ja paljud ei ôpi üldse vene keelt.

   kôigepealt tuleks lôpetada vene keelne lasteaed ja kool. Haridus on EV eesti keelne.

Tegelikult on minuteada päris paljudel keeleõpetajatel selline kvalifikatsioon, et nad tohivad põhikooli tasemel õpetada vähemalt kahte erinevat võõrkeelt. Näiteks minu ema oli saksa keele õpetaja, aga õpetas nooremates klassides ka inglise keelt.

Iseküsimus on, kas see kvalifikatsioon on reaalselt olemas või ainult paberil.  Mu lapsele õpetas vahepeal inglise keelt endine vene keele õpetaja (venelanna) – see oli küll üsna katastroof.

Gümnaasiumisvõiks aga keeleõppe osas kasutada koroonaaja kogemust. Kui laps on varem õppinud võõrkeelt, mida konkreetne kool ei paku. siis äkki saaks mitu kooli koopereeruda ja korraldada selle keele õppimine (osalise) distantsõppe teel.

Minu laste koolis oli see teemaks ja probleem on selles, et pole võtta teiste võõrkeelte õpetajaid.

#4065413:

#4062516:

Minu laste koolis oli see teemaks ja probleem on selles, et pole võtta teiste võõrkeelte õpetajaid.

Sellisel juhul peaks olema võimalus hoopis pakkuda süvendatult inglise keele õpet. Kes tahab õpib siis seda vene keelt ja kes vene keelt õppida ei taha, õpivad süvendatult inglise keelt, sest inglise keele õpetaja on ju olemas ilmselt? Või teine variant, kui omavalitsus ei suuda tagada keeleõpetajaid KOOLIS, peaksid nad kompenseerima keeleõppe erakursustel ja see võetaks arvesse, kui teise võõrkeele õpe. Kõike saab, kui see riiklikul tasandil seadustada, aga meil on jube mugav suruda kõigile peale vene keelt.

Nagu reaalselt on see võimalus lastel olemas? Miks sellest kusagil räägitud ei ole?Palun viidet seadusele?

Mina ei näe probleemi vene keele õppimises. Ehk jääb lapsele midagi külge ka.  Paar sõpra ka tal vene rahvusest.

Me väike rahvas, mida rohkem keeli seda parem.

Alati saab muid keeli ka juurde õppida täiskasvanuna.

#4065571:

Mina ei näe probleemi vene keele õppimises. Ehk jääb lapsele midagi külge ka. Paar sõpra ka tal vene rahvusest.

Me väike rahvas, mida rohkem keeli seda parem.

Alati saab muid keeli ka juurde õppida täiskasvanuna.

Mul oli vene keel nii põhikoolis kui gümnaasiumis “5”, käisin korra ka olümpiaadil, aga nüüd pole veel 30a ja meeles on vaid üks jõululuuletus ja paar fraasi. Kui keegi kõnetab vene k, oskan öelda, et ma ei saa aru, kuna ma tõepoolest ei saa. Võimalik, et kui oleks peale kooli lõpetamist järjepidevalt tutvusringkonnas umbkeelseid sõpru omanud, oleks teisiti.

#4065525:

#4065413:

#4062516:

Minu laste koolis oli see teemaks ja probleem on selles, et pole võtta teiste võõrkeelte õpetajaid.

Sellisel juhul peaks olema võimalus hoopis pakkuda süvendatult inglise keele õpet. Kes tahab õpib siis seda vene keelt ja kes vene keelt õppida ei taha, õpivad süvendatult inglise keelt, sest inglise keele õpetaja on ju olemas ilmselt? Või teine variant, kui omavalitsus ei suuda tagada keeleõpetajaid KOOLIS, peaksid nad kompenseerima keeleõppe erakursustel ja see võetaks arvesse, kui teise võõrkeele õpe. Kõike saab, kui see riiklikul tasandil seadustada, aga meil on jube mugav suruda kõigile peale vene keelt.

Mina olen koolis inglise keele õpetaja. Mul on 31 ainetundi nädalas. Normkoormus on 21. Mitte kuhugi ei õnnestuks panna mulle veel süvendatult inglise keele õpetamiseks lisatunde. Vajame koolis ka teist inglise keele õpetajat, kuid otsides ei laekunud ühtegi avaldust.

Teise keele valikust – olen nõus, et peaks valikut pakkuma. Õpetajaid aga ei ole… Ka minu diplom lubab õpetada lisaks saksa keelt, aga jällegi on siin takistuseks õpetaja koormus. Mind ei ole ju 2…

“Mina, mina, mina”…. Nõuda tuleb, seisma peab enda ja laste eest. Sellepärast midagi ei muutugi sest õpetajad ei oska enda eest seista. Ebakindel ja vähemotiveeritud  oled. Kirjutati selgelt, et asjad peavad muutuma riiklikul tasandil. Õpetajad seiske koos enda eest ja meie lapsevanemad toetame teid.