Tere!
Mul lõppes selle aasta alguses suhe ja nüüd tunnen, et kuigi tahaks leida kaaslast ja pere luua, siis ega ei teagi kust kaaslast leida ja kas enam üldse usaldada suudaks, sest haiget on elus saadud omajagu. Ma olen 32 aastane ja lapsi veel pole. Olen alati lapsi tahtnud, aga paraku on elu viinud kokku valede meestega. Vanus on selline, et ega palju aega enam laste saamiseks ei ole ja see teeb murelikuks, et kas üldse kunagi emaks saan. Viimane mees oli varsti 40 aastaseks saav, kuid paraku tema polnud veel laste saamiseks valmis. Ütles, et me noored inimesed alles ja aega meil on. Tunnistas, et ta ei teaks kuidas lastega hakkama saaks ja et lähi aastatel kindlasti ta veel ei taha. Ta oli tõsine arvutimängur, mängis iga päev tundide kaupa ja sai väga pahaseks kui ma selles osas midagi ütlesin. Lisaks oli ta väga kinni oma emas, kohati jäi mulje, et ema arvamus oli olulisem kui minu oma. Suhte lõpetasin, sest tundsin, et mees oli pigem nagu laps kui mees, kelle eest ma pidin hoolitsema , lisaks emas kinni olemine, mängurlus ja laste mitte soovimine. Ma tundsin, et ma raiskan vaid oma aega. Lahku minnes ütles mees, et ma veel ei hoolitsenud piisavalt tema eest, ei armastanud piisavalt, kuigi ma andsin endast nii palju kui võimalik.
Kust üldse leida kaaslast, kes sooviks lapsi saada või oleks mõistlik saada laps üksi ja spermapangaga? Viimane mees oli leitud kunagi internetist, kuid pärast seda olen väga skeptiline internetist kaaslase leidmise osas. Tutvusringkonnas vabu mehi pole ja kokku ma oma elus puutun naistega, kuid meestega kokkupuude on minimaalne.