Teema: Lõputu teema – nohu-köha lasteaias

Ma pole küll 4 aasta jooksul oma lapse rühmas näinud massiliselt tatiseid ja köhivaid lapsi. Üldse tegelikult pole näinud, et keegi oleks suure nohuga lasteaias. Oma lapse saadan ka siis kui suurem nohu juba möödas ja enam eriti nuuskama ei pea. Samas neil enamasti kohal 2/3 lastest, seega massilist puudumist ka pole. Osad lihtsalt käivadki harvem kuidagi, äkki siis need ongi rohkem haiged, ei tea.

#3994224:

Mind huvitaks, kuidas sellele nohule lõpp teha. Hetkel minemas juba 4. nädal, kõik arsti soovitused kasutusele võetud, aga rohelist tatti ikka tuleb. Teeb nõutuks.

Hoidu on paari kuu jooksul saanud paari nädala jagu. Pendeldame kodukontori ja vanavanemate vahel…

retseptiga nohurohtu pole määratud?

põskoopa põletik on välistatud?

Mind huvitaks, kuidas sellele nohule lõpp teha. Hetkel minemas juba 4. nädal, kõik arsti soovitused kasutusele võetud, aga rohelist tatti ikka tuleb. Teeb nõutuks.

Sellel aastal mul väiksemal lapsel olnud juba kaks korda selline nohu. Ja mõlemal korral on taandunudki 5. nädalal alles ehk siis kui olin juba lootust kaotamas. Õnneks ta veel lasteaias ei käi ja suurem laps pole kunagi nii pikalt nohu põdenud, pigem 2 nädalat max.

Väga imestama paneb, et praegusel ajal neid nohuseid lapsi siis koju ei saadeta ja muudkui aeda tulla lastakse. Mina küll pöörduks lasteaiaõpetaja poole ja teeks asjakohase märkuse, et milles ometi asi. Mitte ühelgi vanemal pole aega istuda haige lapsega kodus nädalaid, kuna mõni teine lapsevanem ei taipa oma haiget last ravida ja toob aeda. Nohuse, köhase lapse võiks küll rühma huvides koju saata. Miks seda ei tehta, on küll küsimus.

Kolme päevaga on ju terve rühm juba ära nakatatud nagunii. Laps tuleks kohe koju saata, kui ikka näha on, et on nohu. Normaalsest tervest ninast ju ei voola tatti ja seda pole nuusata vaja.

#3994224:

Mind huvitaks, kuidas sellele nohule lõpp teha. Hetkel minemas juba 4. nädal, kõik arsti soovitused kasutusele võetud, aga rohelist tatti ikka tuleb.

Küsi arstilt mingit kõvemat nohurohtu, pikemalt kestev roheline tatt tähendab bakteriaalset nohu juba, mitte viirusnohu, on vaja kas ninaloputusi või kangemaid rohtusid kui mingid soolaveed. Samuti soovitan vaadata, ega laps peavalu ei kurda jne, põskkoopapõletiku pärast.

#3994410:

Laps on isutum, kui tavaliselt näiteks. Lapsel tuleb ette selline haiglane nägu, kahvatum jume näiteks, punetus või läige silmades, kehv üldine olemine, loidus või on nutusem kuna tunneb end kehvasti.

Ja selle jutu peale annab iga perearst otsekohe ja rõõmuga hoolduslehe, onju?

See mida sina kirjeldad, on juba haiguse algus.

#3994462:

#3994410:

Laps on isutum, kui tavaliselt näiteks. Lapsel tuleb ette selline haiglane nägu, kahvatum jume näiteks, punetus või läige silmades, kehv üldine olemine, loidus või on nutusem kuna tunneb end kehvasti.

Ja selle jutu peale annab iga perearst otsekohe ja rõõmuga hoolduslehe, onju?

See mida sina kirjeldad, on juba haiguse algus.

Arstid üldjuhul selleks ongi, et haiguse korral nende poole pöörduda.

#3994501:

#3994481:

Sõimes võiks jah rangem see asi olla, juba laste enda heaolu pärast – kui ikka ise/korralikult ei nuuska, siis see nohu ka niipea ära ei lähe, hea, kui kõrva või kuhugi ei löö. Vanemates aiarühmades pole nõiajaht jääkköha või nohukoorikute pärast küll õigustatud, rääkimata kevadistest allergilistest nohudest, kui need üldjoontes kontrolli all on.

See võiks olla nii igas lasteaia astmes, sest mitte kellelgi pole tegelikult sellist aega, et pidevalt haiguslehel lapsega olla.

Eelnevalt üks just selgutas, et nohu nagu enamus viirusi, on nakkusohtlik enne, kui lapsel üldse sümptomid tekuvad. Seega õpetajate rangus ei aita – kui mul täna ärkab laps tatiselt, siis nakatas ta jube eile kõiki. Ja ei ole nii, nagu pks tarkpea kirjeldas, et mitu päeva varem on laps kahvatu, isutu jne – siis juba on laps haige ju.

Näiteks tuulerõugete peiteaeg on 3 nädalat! 3 nädalat sa ei pruugi teada, et laps levitab viirust. Minul nt 2 last haigestusidki 2nädalase vahega, mitte paaripäevase vahega.

Jah, nohu on nakkav juba enne pärishaigeks jäämist, aga see, kui lapsel juba tatt voolab ja aina aevastab, aitab siiski viirusel oluliselt kiiremini veel rohkemate samas ruumis viibijateni jõuda. Need nohused käed (sest alguse vesist tilkumist nühib iga laps siuhti käeseljaga!) jõuavad ju kõigeni ja kõigini. Jah, jääkköha või juba ravitud nohu viimased riismed on lasteaias ok, aga sellele siis eelneb ju siiski lapse vahepealne kodune ravi.

#3994655:

See nohu paanika lasteaedades on lihtsalt õudne. Ütleks kohe, et lausa terror. Nii nagu eespool kirjutatud, nohu nakkab juba enne, kui üldse midagi näha on. Tihti hakkab laps enne aevastama ja siis nohu nakkab. Hiljem võib nö järel nohu ja köha kesta veel tükk aega.

No aga sinu räägitu tähendabki seda, et iga aevastuse järel TULEB laps koju jätta, sest muidu on ta rühmas ülinakkav, mis “terrorist” sa siis räägid?! Haige lapse koht on kodus. Igal emal võiks olla ka mingi plaan B, sest igaüks ju teab, et lapsed jäävad haigeks “just kõige ebasObivamal ajal” (nagu sellise asja jaoks oleks hea aeg olemas).

#3995251:

#3995226:

#3994655:

See nohu paanika lasteaedades on lihtsalt õudne. Ütleks kohe, et lausa terror. Nii nagu eespool kirjutatud, nohu nakkab juba enne, kui üldse midagi näha on. Tihti hakkab laps enne aevastama ja siis nohu nakkab. Hiljem võib nö järel nohu ja köha kesta veel tükk aega.

No aga sinu räägitu tähendabki seda, et iga aevastuse järel TULEB laps koju jätta, sest muidu on ta rühmas ülinakkav, mis “terrorist” sa siis räägid?! Haige lapse koht on kodus. Igal emal võiks olla ka mingi plaan B, sest igaüks ju teab, et lapsed jäävad haigeks “just kõige ebasObivamal ajal” (nagu sellise asja jaoks oleks hea aeg olemas).

Kui laps tuleb iga aevastuse pärast koju jätta, siis see on ikka korralik ´terror´.

Ei ole vaja lolli mängida. Iga aevastuse pärast loomulikult ei pea last koju jätma. Normaalne terve inimene võib päevas täitsa mitu korda aevastada (ja ka nt õuest tuppa tulles paar korda nuusata, ärgates veidi köhida jne), ilma et ta teistele kuidagi nakkusohtlik veel oleks.

Aga kui laps aevastab enda kohta ebaharilikult sageli (nagu nohu alguses sageli toimub), nina on kinni ja vesine, siis isegi kui laps veel palavikus ja loid pole, on tema koht kodus, mitte kollektiivis, sest seesama aevastamine, millele väike laps ei jõua küünarvart ettegi panna sageli, laseb pisikutel ülehelikiirusega mööda väikest rühmaruumi laiali kanduda ja garanteeritult on varsti turtsuvad ja tõbised veel n+1 inimest. Lihtsam on ühel perel ravida oma ühte veidi haiget last, kui et kogu rühmas on haigus “sees”, samuti tuletan meelde, et ka õpetajatel ja abidel on keelatud tõbisena tööle tulla, mis muudab rühma töökorralduse juba päris keeruliseks ja ebamugavaks kõigile osapooltele.

Pean ütlema, et meie lasteaias on ikka väga hästi – lepingus punkt sees, et ilmselgete haigustunnustega laps lasteaeda ei tule ja õpetajal on õigus koju saata (erakas on ka muidugi). Saadavad ka ja päris julgelt.

Enamasti kõik vanemad peavad reeglist kinni (va ühe negatiivse näitega eelmisel aastal, kellega see aasta lepingut ei pikendatudki) ja ma ütleks, et meil on väga terve lasteaed. Õpetajad terved ja üldiselt lapsed terved, seega natuke see ikka hoiab ja aitab küll, kui vanemad on vastutustundlikud. Loomulikult on viirushaiguseid ja neist ei pääse, käis ka gripp see aasta lastest üle. Aga see, kui õpetaja peab tegelema korraga 10 lapse nina pühkimisega kordamööda ja siis otsast peale kui viimasega lōpetanud, on ikka ekstreemsus ja minu arvates täiesti ebanormaalne. Lisaks köha, no vabandust, aga kui on uneaeg teistel, siis ei saa nii, et üks köhiv laps hoiab tervet rühma üleval. Kodus on nende laste koht. Ja mis teha, kui see kange köha kestabki 2 nädalat!

Seega, kokkuvõttes on see ikka väga suhtumise küsimus. Iga lapsevanem näeb enda lapse pealt, et nooo vist hakkab haigus tulema – pisut silmad läigivad, natuke hakkab nina tilkuma, aga väga palju midagi ka pole ja palavikku ka pole. Kui siis saadad lapse lasteaeda teadmisega, et äkki keegi ei märka, oled ikka süüdi küll haiguse levitamises.

Ja see on ka mingi rumal jutt, et pole vahet – on väga suur vahe, kas laps aevastab vedela nohuga (haiguse algusjärgus) ja laias raadiuses kõik viiruseosakesed lendavad teisteni või siis tal pole veel üldse sümptomeid ja ta ei aevasta üldse (enne haiguse algusjärku). Seega, mina väidaks, et see ikka vanemate mugavus ja silma kinnipigistamine – oih, uups, ma ei näinud, et laps hakkab haigeks jääma ja tõin ikka aeda.

Ja kõik, kes väidavad, et nohu pole haigus. Kas te teate, kui palju on Eestis raskeid kõrva-, põskkoopapõletikke ja bronhiite?? Mis ka kroonilised muutunud tihti. Kõik saavad alguse mittehaigusest nimega nohu. Ja muutuvad pahaloomuliseks siis, kui ei ravita. Ja kas õpetaja lasteaiapäeval tohib last ravida? Vastus on: ei tohi! Raviprotseduuridega (aur, nina pritsimine jm.) peab tegelema lapsevanem mitu korda päevas kodus kuni tatt enam ei voola.

#3994224:

Mind huvitaks, kuidas sellele nohule lõpp teha. Hetkel minemas juba 4. nädal, kõik arsti soovitused kasutusele võetud, aga rohelist tatti ikka tuleb. Teeb nõutuks.

Hoidu on paari kuu jooksul saanud paari nädala jagu. Pendeldame kodukontori ja vanavanemate vahel…

Roheline tatt pole kindlasti okei. Tuleb lapsel võtta ninast bakterikülv ja vaadata kas mingi bakter on ninas. Sel juhul tuleb antibiootikumikuur. Mu lapsel oli ka kunagi nohu hästi pikalt, igal hommikul nuuskas väga palju tatti. Siis ta jäi angiini ja sai ab kuuri ja nohu lõppes paari päevaga nagu seina. Ilmselt ninas siiski oli mingi bakter kui see ab ka sinna mõjus.
Kui arst ei ole nõus tegema bakterikülvi ninast siis Synlabis tehakse ka seda.
Ma ei saa aru mis arst see selline on kes ei määra külvi kui on teada, et tatt roheline ja kestab kaua aega juba.

#3995936:

#3995914:

Pean ütlema, et meie lasteaias on ikka väga hästi – lepingus punkt sees, et ilmselgete haigustunnustega laps lasteaeda ei tule ja õpetajal on õigus koju saata (erakas on ka muidugi). Saadavad ka ja päris julgelt.

Enamasti kõik vanemad peavad reeglist kinni (va ühe negatiivse näitega eelmisel aastal, kellega see aasta lepingut ei pikendatudki) ja ma ütleks, et meil on väga terve lasteaed. Õpetajad terved ja üldiselt lapsed terved, seega natuke see ikka hoiab ja aitab küll, kui vanemad on vastutustundlikud. Loomulikult on viirushaiguseid ja neist ei pääse, käis ka gripp see aasta lastest üle. Aga see, kui õpetaja peab tegelema korraga 10 lapse nina pühkimisega kordamööda ja siis otsast peale kui viimasega lōpetanud, on ikka ekstreemsus ja minu arvates täiesti ebanormaalne. Lisaks köha, no vabandust, aga kui on uneaeg teistel, siis ei saa nii, et üks köhiv laps hoiab tervet rühma üleval. Kodus on nende laste koht. Ja mis teha, kui see kange köha kestabki 2 nädalat!

Seega, kokkuvõttes on see ikka väga suhtumise küsimus. Iga lapsevanem näeb enda lapse pealt, et nooo vist hakkab haigus tulema – pisut silmad läigivad, natuke hakkab nina tilkuma, aga väga palju midagi ka pole ja palavikku ka pole. Kui siis saadad lapse lasteaeda teadmisega, et äkki keegi ei märka, oled ikka süüdi küll haiguse levitamises.

Ja see on ka mingi rumal jutt, et pole vahet – on väga suur vahe, kas laps aevastab vedela nohuga (haiguse algusjärgus) ja laias raadiuses kõik viiruseosakesed lendavad teisteni või siis tal pole veel üldse sümptomeid ja ta ei aevasta üldse (enne haiguse algusjärku). Seega, mina väidaks, et see ikka vanemate mugavus ja silma kinnipigistamine – oih, uups, ma ei näinud, et laps hakkab haigeks jääma ja tõin ikka aeda.

Ja kõik, kes väidavad, et nohu pole haigus. Kas te teate, kui palju on Eestis raskeid kõrva-, põskkoopapõletikke ja bronhiite?? Mis ka kroonilised muutunud tihti. Kõik saavad alguse mittehaigusest nimega nohu. Ja muutuvad pahaloomuliseks siis, kui ei ravita. Ja kas õpetaja lasteaiapäeval tohib last ravida? Vastus on: ei tohi! Raviprotseduuridega (aur, nina pritsimine jm.) peab tegelema lapsevanem mitu korda päevas kodus kuni tatt enam ei voola.

Selle kommentaariga olen täiesti nõus. Meie rühma on toodud silmanähtavalt köhivaid lapsi ja küsimise peale kas köha, vastavad vanemad, et kodus ei köhinud. Ühesõnaga, alles rühma ukse taga hakkas köhima, absurd. Puhas lohakus ja iseenda mugavus tuua haige laps lasteaeda, kelle koht on kodus.

Minul oli suur häda ühe õpetajaga, kui laps alles sõimerühmas käis. Iga kord kui tema päev oli, ütles ta mulle, et mu laps köhib nii hullusti, et ei saa rääkidagi. Kodus ei köhinud üldse. Tundsin ennast juba väga halvasti kuna teadsin, kuidas suhtutakse sellesse “kodus ta ei köhinud”. Teine õpetaja ei ùtelnud kunagi midagi köha kohta. Nüüd uute õpetajatega pole kunagi sellist probleemi olnud.