Olen üksikema ja ma saan kõigega hakkama. Tüüpiline eesrindlik uhkeldamine. Ma saan ka hakkama!
Aga teate mis, lõpetage endale valetamine ja vastu rinda tagumine, et jube vahva on üksi. Ega ikka ei ole küll. Kahekesi oleks väga palju kergem, ma ka valetasin endale, et ah mul ei oel midagi viga.
Tegelikult ei olegi aga samas kahekesi ei pruugiks senti veeretada, kahekesi oleks mul rohkem lapse jaoks aega, kahekes olles saaksin tihedamini du¨i alla, kahekesi …oleks igati etem ja kui peaksin uuesti otsustama, et kas …sünnitada siis kui aus olla, ega ma pead pakule küll ei pane, et üksi selle uuesti ette võtaksin.
Mul on siiber lugeda siit perekoolist (enam ei avagi neid teemasid) eneseõigustusi miks hakati üksikemaks ja samas ka süüdistusi üksikemade suunas.
Kas tõesti keegi siiralt usub, et üksi on kergem? No ei ole! Kahekesi oleks palju toredam, kasvõi rõõmu lapsest jagada.
Teema: lõputu teema üksikemadest…
Parem üksi kui halvas suhtes. No ja kui pole normaalset meest silmapiiril, siis nad ongi ju rahul, et üksi on?!
Iga asi omal ajal. Ma usun, et üksiolemine on ka mingis eluetapis vajalik ja see on ainult hea, et inimene on rahul parajasti sellega, mis tal on.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen üksikema ja ma saan kõigega hakkama. Tüüpiline eesrindlik uhkeldamine. Ma saan ka hakkama!
Aga teate mis, lõpetage endale valetamine ja vastu rinda tagumine, et jube vahva on üksi. Ega ikka ei ole küll. Kahekesi oleks väga palju kergem, ma ka valetasin endale, et ah mul ei oel midagi viga.
Tegelikult ei olegi aga samas kahekesi ei pruugiks senti veeretada, kahekesi oleks mul rohkem lapse jaoks aega, kahekes olles saaksin tihedamini du¨i alla, kahekesi …oleks igati etem ja kui peaksin uuesti otsustama, et kas …sünnitada siis kui aus olla, ega ma pead pakule küll ei pane, et üksi selle uuesti ette võtaksin.
Mul on siiber lugeda siit perekoolist (enam ei avagi neid teemasid) eneseõigustusi miks hakati üksikemaks ja samas ka süüdistusi üksikemade suunas.
Kas tõesti keegi siiralt usub, et üksi on kergem? No ei ole! Kahekesi oleks palju toredam, kasvõi rõõmu lapsest jagada.[/tsitaat]
Minul on kahekesi:
Vähem raha, sest suid 3, raha samapalju, kui 2 puhul.
Vähem aega lapsele, sest mees tahab ka tähelepanu.
Du¨i alla minekuks pean ootama, kuni mees ära käib.
Seega, üksi oli RAUDSELT kergem.
Kui küsite, miks veel koos elame- siis veendun järjest rohkem, et igatsen üksikemapõlve tagasi ja ju me varsti lahku lähme ka.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Jarka kirjutas:[/small]
Loomulikult on üks parem kui kaksi aga see ei saa olla ideaal! Ma küll ei kinnita endale, et mul on üksi parem kui kaksi heas suhtes!
Ja kõige lõpuks, minul ju isekalt ongi hää võibolla aga laps? [/tsitaat]
Ma ju ütlesin, et parem üksi kui halvas suhtes. Kaksi on muidugi parem, kui elu muutub kergemaks. Kui ma pean üksi peret üleval pidama, mees nõuab muudkui süüa, ise vedeleb päevad läbi tv ees ja öösel nõuab eiteamida, siis on üksi loomulikult parem. Aga häid mehi on ka siin ilma peal, kes teevad naise elu natuke kergemaks, nii materiaalse kui ka vaimse poole pealt. Aitavad last kasvatada igas mõttes. Aitavad kodu korras hoida. Kahjuks kõigile ei jagu neid häid mehi, vähemalt mingiks ajaks, siis peabki üksi olema, mitte leppima halva variandiga.
oeh-see on lõputu teema vist.
mehega elamise miinused-
-kui tahan rahulikult lõunauinakut teha, tuleb tema kaissu ja hakkab miilutsema. lõunauinakust kujuneb teadagi mis.
-üksikemana tegin söögi mitmeks päevaks, nüüd viib mees ülejäägi tööle ja pean igal õhtul vaaritama.
-vahepeal kipub mossitama ja rikub mul ka tuju ära. siis karjun ta peale ja tunnen, et olen paha inimene.
aga muidu on ta tore, temaga saab hommikusöögilauas jutustada, ta peseb vabatahtlikult nõud ja kastab lilled ja mis peamine-lapsed on tema juuresolekul kukununnud, ilma temata aga parajad põrgulised, nii et mees kaitseb mind muuhulgas ka laste eest:)
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
