Teema: Lõunapausi kohustuslikkus

Tee veel paar teemat.

#4130567:

#4130560:

Tee veel paar teemat.

Kui oled siin üritanud teemat teha, siis see on nii keeruline ja viskabki topelt-teema, mida kahjuks ise enam kustutada ei saa. Kui adminn seda loeb, oleks tänulik, kui ta selle kustutab.

Sinu õelus on täiesti põhjendamatu.

Tee ise siia teema ja vaata, kuidas õnnestub…

Väga hästi õnnestub.

#4130586:

Pane oma ametlik paus tööpäeva lõppu?

Tööandja seda ei aktsepteeri kahjuks. 🙁

Töölepingu seadus:

§ 47.   Tööaja korraldus

  (1) Töötaja on kohustatud täitma tööülesandeid tööandja ettevõttes või käitises tavalisel ajal (tööaja korraldus), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööaja korraldus hõlmab eelkõige tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu.

  (2) Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal.
[RT I 2009, 36, 234 – jõust. 01.07.2009]

  (3) Kokkulepe, mille kohaselt alaealisele töötajale ei ole pikema kui 4,5-tunnise töötamise kohta ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisesest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka.

  (4) Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud.

#4131105:

#4131074:

Töölepingu seadus:

§ 47. Tööaja korraldus

(1) Töötaja on kohustatud täitma tööülesandeid tööandja ettevõttes või käitises tavalisel ajal (tööaja korraldus), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööaja korraldus hõlmab eelkõige tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu.

(2) Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal.

[RT I 2009, 36, 234 – jõust. 01.07.2009]

(3) Kokkulepe, mille kohaselt alaealisele töötajale ei ole pikema kui 4,5-tunnise töötamise kohta ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisesest vaheaega, on tühine. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka.

(4) Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud.

no seda tsiteerisin siin juba enne…aga jäigi arusaamatuks, et kas tööandja ja töövõtja kokkuleppel oleks asi ikkagi teostatav…? Et kui lepime kokku, et see pool tundi lõunat jääb sinna 6,5 h tööaja lõppu, kas see oleks nagu OK?

loe punkti 2 esimest lauset “kokkulepe, …, on tühine”

kui sul on tööpäeva pikkus 6,5 tundi, siis jah, tööandja on kohustatud sulle selle aja sees võimaldama vähemalt 30 minutit lõunapausi. vahet pole, kas teed selle pausi peale 3 või 4 või 6 tundi töötamist, tegema sa selle pead. ei saa kokku leppida, et seda ei tee.

#4131105:

aga jäigi arusaamatuks, et kas tööandja ja töövõtja kokkuleppel oleks asi ikkagi teostatav…? Et kui lepime kokku, et see pool tundi lõunat jääb sinna 6,5 h tööaja lõppu, kas see oleks nagu OK?

Kuidas saab jääda arusaamatuks nii lihtne lause TLSis: Kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ei ole ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega, on tühine.

Kui tööandja mingil põhjusel peab just nüüd hakkama täpselt TLSi järgima, siis selline kokkulepe ei vasta seadusele.

#4131257:

Issand kui imelik, mul pole küll üheski töökohas niimodi neid pause loetud või öeldud, et pean sellevõrra kauem tööl olema, et vahepeal söömas käisin. Kontoritöö puhul on nagunii raske tööaega sekundipealt mõõta. Et ma oma kohal arvuti taga istun, ei tähenda, et ma seal midagi asjalikku teen ja kui ma autos mingit teams’i koosolekut kuulan, ei tähenda, et ma tööd ei tee.

Ja kui sina töötad sellisel töökohal, siis järelikult töötavad kõik nii? Nii et sinu jaoks on täiesti ok, kui nt polikliiniku registratuuri, internetipakkuja tehnilisse tukke, panga klienditukke või kasvõi 112 helistades ei võta seal keegi telefoni, sest noh, parajasti on kogu kamp otsustanud konkreetse tööpäeva varem lõpetada?

Saad ju isegi aru, et on töökohti, kus peab olema korraldatud, et igal ajahetkel oleks piisav arv inimesi tööd tegemas ja näiteks kõnedele vastamas? Sellistel töökohtadel ongi töö algus, lõpp ja puhkepausid kindlalt fikseeritud ning inimesd ei saa lihtsalt suvaliselt töö ajal omi asju ajada.

#4131552:

Tukke? Kas niimoodi tõesti keegi räägib?

Tehniline tugi. Kuidas seda siis käänama peaks? Tehnilisse toesse oleks ju veel võõram minu jaoks. Mismoodi sina siis räägid, kuhu sa helistad, kui sul näiteks internetiprobleemid on?

#4131552:

#4131360:

internetipakkuja tehnilisse tukke, panga klienditukke

Tukke? Kas niimoodi tõesti keegi räägib?

Täiesti õige kõnepruuk ka ÕSi järgi. Lühike sisseütlev. Jõgi-jõkke, tugi-tukke, mägi-mäkke, regi-rekke. Kes on harjunud, räägibki nii. Kes pole harjunud, kasutab pikka sisseütlevat – jõesse, toesse, mäesse jne. Midagi pole valesti.

Küll siia on neid imestajaid viimasel ajal tekkinud. Inimeste silmaring on ikka nii kitsas, et kui temal endal pole, siis on kohe nii imelik. Või kui pole kuulnud, siis kohe ei saa olla.

#4131823:

Ma ei kasutagi sellist ebasuupärast väljendit. Ma ütlen: IT-abisse.

Panga või mõne muu firma  klienditugi ei tähenda ju alati üldse mitte IT-abi.

Aga eesti keele üle saab imestada alatihti. Kes kunagi otsustas, et lagi-lakke või laesse, aga nagi-nakki või nagisse? Miks nii sarnased sõnad täiesti erinevalt käänduvad?

#4131850:

Minu arust öeldakse, et helistan tehnilisele toele, mitte ma ei helista ka Annesse või Marti, vaid ikka kellele, millele helistatakse.

Sellega on nii ja naa. Räägitakse, et käiakse juuksuris, pediküüris ja arstil, mitte juuksuri või arsti juures, mis oleks ju keeleliselt õigem. Kui peetakse silmas tehnilist tuge pakkuvat asutust, siis pole sisseütlev kääne ju vale – helistan poodi, kiirabisse, panka, mitte konkreetsele inimesele.

#4131855:

Räägitakse, et käiakse juuksuris, pediküüris ja arstil, mitte juuksuri või arsti juures, mis oleks ju keeleliselt õigem.

Kes ütleb “Lähen arstile”? Ikka ju öeldaksegi “arsti juurde”.

#4131847:

Panga või mõne muu firma  klienditugi ei tähenda ju alati üldse mitte IT-abi.

Tehniline tugi ja klienditugi on kaks erinevat asja. Aga mina ütlen mõlemal juhul, et helistan toele, st inimes(t)ele, kes seda tuge pakub.