Tüüp läks isegi pidulikku kirikupulma rebitud teksaste ja eest nabani lahti triiksärgiga… Eesti kultuuriruumis peetaks sellist asja lihtsalt matslikuks. Teiste piduliku ja olulise sündmuse jaoks ei suuda ka end korralikult riidesse panna. Tänapäeval on küll kombed oluliselt lõdvenenud, aga teatud üritustele on ikkagi normaalse viisaka riietuseta minek labane ja matslik.
Trenni tegemine ja tervislik toitumine on igati kiiduväärt ja super elustiil ning prioriteedid, aga kui see kõik on tehtud peamiselt selleks, et ennast ainult päevast päeva teistele presenteerida, siis on minu meelest see kõik valedel alustel ja fookus paigast ära. Mis saab sellistest suunamudijatest 60+ vanuses? Me kõik jääme vanaks. Süstigu seda Botoxit palju tahes, loodusega ei võitle. Kui elus on ainuke kese välimus ning iseendal ka nagu muud väärtust peale välise ei näe, siis sellistel inimestel võib vanaduses ikka väga-väga valus kukkumine olla. Tohutu depressioon ja elu mõtte kadu, ma kujutan ette. Vanaduses ei ole võimalik enam selline kehakultus ja eneseekspositsioon. Mis siis saab? Tõmbavad kõik oksa end, sest ei näe enam viimase peal välja ja ei näe enda elul ega iseendal mingit mõtet?
See arutelu pole otseselt Lõvide kohta, aga üleüldine tendents on nn suunamudijatel selline. Ja no mis suuna mudimine see küll selline on. Õpetada lastele juba maast madalast, et inimesel pole siin elus muud funktsiooni, kui omada võimalikult seksikat ja pandavat lihakeha. Teha oma samadest kehaosadest 200 erinevat pilti ja laadida neid iga päev üles. See on ikka haiglane suund, mida mudida… Tahame või ei, aga see kõik mõjutab meie järeltulijaid ka ja räigelt. Mis lõpeb paljudele depressiooni, ärevuse, eneselõikumise, toitumishäirete ja mille kõigega veel, sest ei suuda välja näha nagu mingi äge tüüp/tibi kuskil filtritega fotol. Haige maailm ja nii õudne tegelikult. Sisutu sisu, mida need sisuloojad loovad ja haige suund, mida mudivad.
Loodan, et kunagi liigub asi sinna poole, kus võidutsema hakkavad päris sisuloojad. Inimesed, kes tõesti midagi teevad, oma töös ja hobides edukad ning eeskujuks on. Päris rollimudelid mitte keegi, kel pole muud peale tuunitud välimuse ja piltide…
Suunamudijad, kellel pole peale oma isikliku elu mitte midagi muud müüki panna, on jah üks uuema aja kahetsusväärseid nähtusi. Eks see tundub üsna magus diil olevat – lihtsalt filmi oma igapäevast elu, paiska see netti ja oota koostööpakkumisi…
Paraku kaasneb iga rammusa palaga ka suutäis aganaid ja suunamudijate elus on selleks tõsiasi, et iga jälgija on ühtlasi kriitik ning kritiseeritakse ju seda, mida inimesed ise letti laovad. Loogiline. Kui letti laotakse välimus ja mis seal oli… toidutegemine ja armuelu… siis ei ole mõtet pahaks panna, et ka neid aspekte kritiseeritakse. Kui suunamudija esitleks mingit muud sisu, nt “teeme ise kodus remonti” sisu, siis oleks rumal küüsi või juuksepikendused kritiseerida, aga kui muud sisu pole, siis on selle välimuse arvustamine täiesti ootuspärane. Ehkki maitsetu.
Aga nagu öeldud, lõvisid mina ise jälgida ei suudaks, proovisin ja see oli tapvalt igav (ja ma tahaks näha, kes küll julgeb mind sellise arvamuse pärast kohtusse kaevata), kogu oma mulje neist olen ma loonud siinse teema põhjal (mis on olnud tunduvalt põnevam, selline perekoolikate kirglik ühislooming, niisugune kestev seebiromaan, kus külalisesinejana teeb olulise rolli ka keegi R. S.) nii et minu arvamused on pigem üldist laadi ja kehtivad vabalt ka teiste suunamudijate kohta. Moodsa aja haigus on see eimillestki mudimine. Võiks isegi öelda, et digitaalne katk. Ma kahjuks ei usu, et see kaob või paraneb. Kirjaoskustki kasutatakse tänase päevani peldikuseintele kritseldamiseks. Mis siis veel sellisest, khm, eneseväljendusest tahta.
Las ma pakun, teie sõnavõtud on heatahtlikud püüdlused neid aidata, nagu väga paljud siin üritavad oma mõnitusi õigustada. Mis viha peab küll enese sees olema, et nii kettas olla? See on üks faas, mis tuleb ühiskonnal arenemiseks läbida, miks nii kuri küll olla?