Mul oli kunagi klassiĂ”de, kes tuli meie kooli pĂ”hikooli lĂ”puklassidesse, sest teda kiusati eelmises koolis. Ta oli omapĂ€rase stiiliga natuke omamoodi tĂŒdruk, kuid kunagi ei tahtnud kellelegi halba, oli vĂ€ga tark ja pĂŒĂŒdlik ning proovis vĂ€ga endale sĂ”pru leida. Muidugi vĂ”tsid meie klassi populaarsed tĂŒdrukud ta kohe ette. Nii tema ees kui selja taga ilguti ja tehti just niisuguseid “heatahtlikke” kommentaare. “Kui sa enda juukseid paremini kammiksid, siis oleks sind normaalsem vaadata.” “KĂ€i normaalsemalt riides. See sĂ€rk on tĂ€iega imelik.”
MĂ€letan, kuidas ta sĂ”i ĂŒkskord jÀÀtist ning need tĂŒdrukud siis tema söömisstiili matkisid. Ănneks jĂ€id nad sellega ĂŒhele Ă”petajale vahele ning nende selgitus oli, et miks ta siis limpsib seda jÀÀtist nii imelikult.
Kahjuks on suur osa TL teemades kommenteerijatest kiusajad. Te vĂ”ite ennast pidada heategijateks vĂ”i lihtsalt arvata, et kui ta oma elu eksponeerib, siis on teil Ă”igus tema igat liigutust kommenteerida, mĂ”nitavalt oma naerunĂ€gusid igasse kommentaari lisada, aga fakt on see, et te pĂ€riselt oletegi need minu klassi tĂŒdrukud. “Miks ta siis kĂ€ib oma murdunud kĂŒĂŒntega ringi.” “Ise ta tantsib nii imelikult.” “Kui ta neid juukseid ei kakuks, oleks ta palju normaalsem.”
VĂ”tan auga oma miinusterahe vastu ning minu sĂŒdametunnistusele jÀÀb alati natuke see, et ma selle tĂŒdruku kaitseks vĂ€lja astuda ei julenud.