Teema: Lutikad

kuidas sa sellised elukad avastasid? elavad voodis linade peal või? kas silmaga märgatavad?

Appikene, mis jube elukoht see küll olema peab, kus tänapäeval lutikad elavad?!

#3998049:

Appikene, mis jube elukoht see küll olema peab, kus tänapäeval lutikad elavad?!

Elukoht võib sul olla täiesti korralik, aga nagu öeldud, siis on võimalik, et need satikad on kaasa tulnud näiteks reisilt. Kortermajas võivad sinu elamisse imbuda ka naabri juurest, siis tuleb korraga tervel majal tõrjet teha.

Egiptuse reisid on popid, sealt võib ka neid kaasa tarida kogemata, oleneb kus keegi ööbis. Seal need tärnihotellid on ka niisugused, et viis tärni võib olla nagu öö ja päev. Olen seal olnud sellises viietärnikas, kus mööda vannituba jooksid suured prussakad ringi. Õnneks ei pidanud sinna kauemaks kui paariks tunniks jääma, aga oli hirm küll, et vean sealt mõne satika kaasa.

Veel võib lutikaid ja muid toredusi kaasa saada kellegi teise poolt kasutatud esemetega. Eriti mööbli või kodutehnikaga.

Ega lutikas sul lihtsalt mustusest ei sünni. Kodu võib sul olla hiilgavalt puhas, aga üks läbimõtlemata samm ja oledki olukorras, kus pead võitlema lutikate, kirpude või täidega.

Kirpe, muide, võib saada ka õuemurult õnnistuseks kaasa.

#3998069:

Olen seal olnud sellises viietärnikas, kus mööda vannituba jooksid suured prussakad ringi.

Just sama siin. Me olime Rumeenias 5 tärni hotellis ja suuuured prussakad jooksid mööda tuba ringi. Mitte ainult vannitoas vaid kogu toas. Valges ei saanud arugi aga pimedas…

#3998082:

Mul on lutikatega kogemusi mitu-mitu aastat. Tulid ilmselt siis, kui naaberkorteris käisid renditöölised remonti tegemas. Ühistu ütles, et kuna ainult ühes korteris, siis pole nende mure. Tellisin tõrje, ei aidanud. Tellisin veel 4 tõrjet, erinevate mürkidega (neid ei olnud 5 a tagasi Eestis veel kuigi palju). Ikka ära ei kadunud. Kasu oli nii palju, et nad ilmselt ei olnud enam väga paljunemisvõimelised selle keemiakokteili järel. Ostsime aurupuhasti. Igal nädalavahetusel tegin mõne voodi ja magamistoa sellega üle. Tolmuimeja sisu viisin iga koristamise järel otse õue prügikasti. Riideid voodile jätta ei julgenud. Külla minnes kloppisin kogu pere riided enne riietumist aknast välja. Pesin lakkamatult kardinaid, tekke, kuumutasin pesumasinas patju. Möödunud suvel veel üksikuid hammustusi oli meil. Praegu on vaikus. Kusjuures kõigi nende aastate peale kokku nägin ainult ühte elusat ja 3-4 surnud lutikat. Selle eest hulgaliselt plekke ja hammustusi.

Ehk siis: tõrjefirmaga võite proovida, saab ehk vähemalt paljunemisele piiri peale. Aga meie puhul aitas ainult järjekindlus ja aurutamine, vahepeal lõin ka lihtsalt käega ja ootasin.

No väga õudne lugemine.
Me elasime ülikooli ajal ühikas, kus olid lutikad. Keegi nendega midagi ette ei võtnud, harjusime. Aga pole kunagi kuulnud, et keegi oleks neid kodudesse kaasa viinud, kuigi kodus käidi pea igal nädalavahetusel või vähemalt kord-paar kuus. Viidi kaasa oma must pesu, vahel voodiriided, vahetati talvine garderoob suvisema vastu vms.
Enne abiellumist elasin oma mehega poolteist aastat nii, et tema ühikas (lutikad olid kindlalt), mina erakas (lutikaid polnud), üle õhtu ööbisime, kummas kohas just tuju oli – ei jõudnud ükski lutikas minu koju, kuigi ühikas nägin neid ise ka, elavana. Riided vedelesid siina ja seal. Ei osanud kartagi.
Reisidel olen palju käinud, prussakaid näinud ja täid saanud, aga lutikat pole õnnestunud kuskilt kaasa tuua. Ptüi-ptüi-ptüi.

#3998069:

Kirpe, muide, võib saada ka õuemurult õnnistuseks kaasa.

Jah, võib. Aga inimesekirp on tänapäeval selline haruldus, et seda vaevalt kellelgi kuskilt saada õnnestub. Õuemurult saab endale kassi- või koerakirbud. Need hammustavad inimest ka, kuid paljunemiseks on neil kassi või koera vaja (kassikirbud olla kõige levinumad, elavad ka koeral), inimene ei sobi.

#3998573:

Isegi inimesekirpe võib saada. Meil oli mõnda aega tagasi üks kirbatanud naisterahvas, kaugelt sugulane, nüüd juba aastaid surnud. Meie tõime sealt kirbud kaasa, kuigi riideid seljast ei võtnud ja saapad olid jalas kogu aeg. Tõrjusime nii nagu oskasime, õnneks saime lahti kähku. Laps tuli ka ükskord maalt üleni kirpudest puretud. Arst veel naeris, et mis kirbud, ammu juba kadunud, aga need nad olid.

Kust sa tead, et need olid just inimesekirbud? On teist keegi entomoloog või võtsite kätte ja määrasite need kirbud täie kindlusega liigini ära ja oligi kahtluseta Pulex irritans? Inimesekirp on praegu lausa punasesse raamatusse kantud ja entomoloogidele oleks teie leid kindlasti väga huvi pakkunud.

Ega sel kaugelt sugulasel juhuslikult kasse või koeri polnud? Lemmikloomaomanikel võib küll kirpe olla ja kui lemmikloom kirbud saab ning tõrjet ei tehta, siis on kogu lemmikloomaomaniku kodu kirpe püsivalt täis ja jagub inimestelegi. Kui sellises kodus käia, siis võib muidugi kirbud kaasa saada, aga kui endal pole kodus lemmikloomi, siis surevad nad varsti välja ja pikemat tüli ei tee.

https://maarahvapood.ee/toode/kahjuritorjepuuder-insectosec-majas-ja-aias-200-g/

Ainuke asi mis toimis.

Kõik seinaliistud ja madratsialused voodi servad jms.

Nädal ja vaikus oli majas.

Ps: Ära seda pubrit pärast tolmuimejasse tõmba. Hullem kui pahtlitolm.

Edu!