Ma hakkasin lihtsalt mõtlema miks nii tehakse?
Mul üks tuttav tegi oma esimesele lapsele nii, et kohe kui 1-aastaseks sai siis vahetas kunstpiima poepiima vastu välja. Teine laps tal sai ka 1-aastaseks ja jutu sees ta ütles, et ,, ta joob poepiima ,,. Mis point sellel on? Ma ei hakanud tema käest uurima, sest ta suudab iga väikese asja peale draama üles kiskuda. Ma imestan kuidas see laps küll kasvada saab, sest tahket toitu talle tuttava jutu järgi anda ei või ( tema ei luba ), sest lapsel ainult 4 hammast ja tõmbab kurku. Ja see laps reaalselt kasvabki ainult tuubitoitudega. Ma pole veel näinud, et talle antakse korralik kõhutäis omatehtud püreed/putru. Kusjuures tuttav ise ka ütles, et arst oli ka imestanud, et kas see laps kasvab ka üldse. Hästi pisike on. Pikkust ma ei tea aga väga lühike ja vist 9kg umbes. Aga sellest poepiima jootmisest lapsele lutipudeliga mina küll aru ei saa.
Teema: Lutipudelist poepiima jootmine 1-aastasele
küllap teadmatusest või rumalusest. mingit väärtust sellisel piimatarbimisel tõepoolest pole, aga ei saa ka kindlasti väita, et beebide valmistoidud oleksid ebakvaliteetsed, ja kodus valmistatu tingimata rohkem toitaineid sisaldab, kõik sõltub ikka sellest, mis seal sees on, ja mis koguseid mis vahekorras laps sööb. manustamise viis imedes pole enam aastaselt kindlasti tarvilik, pigem hambumusele ohtlik. aga ma väga ei usu, et vähene kasv tingimata nendes harjumustes kinni on. mu laps oli kaheselt napilt 10kg. selles vanuses laste põhiline probleem on rauapuudus, siis imetamisest enam ei piisagi, peab saama lisatoiduna liha, ja miks mitte juba väikeste tükkidena. see pole tingimata hammaste hulgas kinni, mõni laps sööb meeleldi tükke juba hambutuna. ma olin ka liha sunnitud andma poepüreedes päris pikalt, sest pisemategi tükkidega tekkis lapsel okserefleks. kuigi olin lisa- ja näputoiduga alustanud juba enne 5. kuud. eks üleminek tahkele toidule on iga lapse jaoks natuke erinev. tõenäoliselt varsti sööb juba see laps ka normaalselt.
see piimalugu on muidugi natuke nukker, sest vähese kasvuiibega ja tahke toiduga harjuval lapsel on piimajoomine “tühjad kalorid”. selle võrra ju sööb veel vähem muud toitu. mingit mõtet sellel küll ei ole jah, kui et laps on harjunud, talle maitseb, ja tõenäoliselt nõuab juba, et ema annaks.
rpa-s on veel raud sees, aga poepiimas ei ole suurt midagi peale kaltsiumi, sedagi saab mujalt seeditavamal kujul. eks ta ole, et mõnikord teiste emade valikud tunduvad imelikud ja valed, ehk meie omad ka mõne jaoks. siis tuleb kas nõu anda või vähem ringi vahtida.
Minu meelest on rõhk lutipudelil. Laps peaks kruusist jooma, kui nii vanalt rinnapiimast erinevat antakse.
Minu esimel lapsel toidu tükilisusega probleeme polnud – ta sai alates 6.k rinnapimale lisaks beebiputrusid, omatehtud (kahvliga purustatud) püreesid ning hiljem ka blenderis tehtud lihapüreed.
Et toidu vähimgi tükilisus võib olla probleem – seda sain teada teise lapsega. Proovisime anda omatehtud püreesid – järjekindlat ei tahtnud neid, keerutas keelega suus ja ajas välja. Appi – kuidas saada see laps üldse muud sööma kui rinnapiim?!? Õnneks arst soovitas: “Mõni laps tahab ainult ideaalselt tükivaba toitu – proovige esialgu poepüreesid”. Ja tõesti – ideaalselt ühtlasi poepüreesid oligi nõus sööma. Ka liha saime esialgu anda vaid ideaalselt tükivabade poepüreede vormis – jehuuu, suur asi seegi! 1a ja 1,5a vahel õnnestus siis kuidagimoodi järk-järgult tükilisemale kodutoidule üle minna.
Seda põhimõtet olen küll järginud, et üle 1a lapsele ei mingit vedelike andmist lutipudelist. Alguses õpetasin jooma nokatassist ja siis tavalisest tassist.
Teemaalgatuses toodud lapse kohta ütleks, et poepüreed – kui seal liha sees on, siis ei peaks hullu toitainetepuudust ja kasvupidurdust tekkima. Lutipudeli võiks soovitada asendada nokatassiga – las laps õpib jooma. Ja teiseks, tassist ei ludista laps ka liiga suurt piimakogust sisse – mis tõesti võib panna muud toitu liiga vähe tahtma.
Lutipudel on siin teemas ainult üks väike komponent.
Poepüreed+palju lehmapiima ja aneemia on väga tõenäoline.
Kogu toitumine on paigast ära. Lehmapiima võib ta loomulikult saada, aga mitte tavatoidu asemel, vaid selle hulgas. Kui sööb ainult poepüreesid, siis kardetavasti on proportsioon paigast (ja liha on nendes ülivähe).
Kui sööb ainult poepüreesid, siis kardetavasti on proportsioon paigast (ja liha on nendes ülivähe).
Oleneb, mis püreesid kasutab. On ka 100% lihast koosnevaid poepüreesid (näit. Hipp), kus liha on hästi tükivabaks homogeenseks massiks purustatud (nagu pasteet) ja purki pandud – veiseliha, kanaliha, kalkuniliha. Teise lapsega olidki need alguses ainus võimalus talle liha sisse sööta.
Kui sööb ainult poepüreesid, siis kardetavasti on proportsioon paigast (ja liha on nendes ülivähe).
Oleneb, mis püreesid kasutab. On ka 100% lihast koosnevaid poepüreesid (näit. Hipp), kus liha on hästi tükivabaks homogeenseks massiks purustatud (nagu pasteet) ja purki pandud – veiseliha, kanaliha, kalkuniliha. Teise lapsega olidki need alguses ainus võimalus talle liha sisse sööta.
No aga loe silte. Võtsin huupi ette Hippi veiselihapüree. veiseliha 41%, vesi, keedetud riis, rapsiõli 0,8 %. See oli kopeeritud tekst, originaaletiketil oli veel tärklis.
Isegi hästi, et seal liha on arvestatavalt esindatud, aga enamik purgi sisust on riis. On paljusid teisi lihapüreesid, kus liha on vaevu 10%. Loomulikult võib seda toodet anda beebidele, kuid see ei sobi eineks ilma köögiviljata ja samuti tuleb jälgida last kõhukinnisuse osas (suht hull kombinatsioon selles purgis). Ja peab teadma, et seal ei ole 100% liha.
See pole midagi, mu sõbranna jootis poe tavalise tükivaba jogurtit piimaga segamini, mis on minuarvates veel hullem.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
