.
Näitan 13 postitust - vahemik 1 kuni 13 (kokku 13 )
Teema: .
02.02.2020 15:06
To report this post you need to login first.
02.02.2020 15:18
Keele kõla, nagu proosagi puhul. Tabamatu rütm, kujundid, varjatud alltekstid. Raske seletada, kui need sind ei puuduta.
To report this post you need to login first.
02.02.2020 16:07
Aga kas ma saaksin ise midagi teha, et see mind veidigi kõnetaks? Võtan kätte ja loen ja loen…?
just, harjutamine teeb meistriks.
luule puhul võlub just see mõtte esitamise kaunilt kontsentreeritud vorm ja sõnadega mängimise ilu.
To report this post you need to login first.
02.02.2020 17:03
Aga kas ma saaksin ise midagi teha, et see mind veidigi kõnetaks? Võtan kätte ja loen ja loen…?
Alustuseks tuleks sirvida erinevaid luulekogusid, et leida kes või mis meeldib.
Eelmisel aastal võtsin kogust 4-5 äsjailmunud luulekogu. Ühest leidsin huvitava keelekasutuse, teised viisin kiiresti tagasi ja unustasin.
To report this post you need to login first.
02.02.2020 17:15
Väga kummaline küsimus. Kas sulle muusika meeldib? On sind kunagi kõnetanud mõne laulu sõnad? Oled kuulnud laulu, mille sõnad tabavad nagu naela pea pihta? Annavad edasi täpselt seda, mida sa tunned, ainult sa pole osanud sõnadesse panna? Kui laulust muusika ära võtta jääbki alles luule.
To report this post you need to login first.
02.02.2020 17:29
Pead leidma luulestiili, mis sind parasjagu kõnetab. Selleks tulebki palju lugeda – katsetada. Kunstis näeb inimene ainult seda, mida ta teab. Sa ei saa Sinu jaoks päris umbluu asju nautida. Kunsti teeb nauditavaks ja elamuslikuks nn “ohhooefekt”. See tähendab, et loetu peab sind ka üllatama.
Mina ei suuda lugeda riimluulet. Alustasin täiskasvanutele mõeldud riimluule lugemist esimeses klassis. Kasvasin sellest ammuaega välja. Toonased lemmikud tunduvad praegu naeruväärsed. See ei tähenda, et nad oleksid naeruväärsed. Lihtsalt ma vajasin seesugust luulet ühes teises arengufaasis.
Mina nt ei loe/kuula iialgi teatrisoovitusi. Sest tean, et mind absoluutselt ei kõneta etendused, mis enamikke ahhetama panevad. Ja kuna leian, et teatrikunst on luulekunstile lähim kunstiliik, siis soovitan sulle sama. Ära kuula teisi, leia oma. Kui tunned, et ei vaja luulet. Ära loe. Vägisi ei maksa. See ei muuda Sind kuidagi väärtuslikumaks inimeseks. Aga kui ühel hetkel leiad, et vajad mõtteselgust või oma mõttepuntrast eemal viibimist, leia tee luuleni. Ning seejuures ära kuula kellegi soovitusi. Leia oma luule.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 02.02 17:29; 03.02 15:34;
To report this post you need to login first.
02.02.2020 17:39
Aga kas ma saaksin ise midagi teha, et see mind veidigi kõnetaks? Võtan kätte ja loen ja loen…?
Alustuseks tuleks sirvida erinevaid luulekogusid, et leida kes või mis meeldib.
Eelmisel aastal võtsin kogust 4-5 äsjailmunud luulekogu. Ühest leidsin huvitava keelekasutuse, teised viisin kiiresti tagasi ja unustasin.
Huvi pärast, kes see oli, kes sõelale jäi?
To report this post you need to login first.
02.02.2020 19:17
Eriti vinge kui õpiksid ja harjutaksid ise luuletama. See on sihikindlalt pingutades täitsa võimalik. Hobiluuletajad on täiesti omaette nähtus, neil mitmeid kinniseid gruppe fb-s: üks postitab mingi oma sähvaka, mis võib inspireerida ka teisi.
Ma ka ei kujutanud umbes 4 aastat tagasi ennast poetessina. Nüüd võin vabalt kasvõi betoonseina vaadates luuletada. Proosa- või vabavärsiline luule on väga lahe. Omamoodi raskem – aga kõvasti lahedam kui riimluule!
Siis on veel haikud. Kivisildnik (:) teeb Luuleraadiot, kuula – seal üks haikumeister seletab, kuidas see käib. Ta on küll vist pisut svipsis salvestamise hetkel aga see käib nagu asja juurde 🙂 Kivisildnikul on veel mingeid vanemaid podcaste, kus ta ilmunud teoseid arvustab ja üldist degradeerumist sarjab, ajusurma-teoste eest hoiatab jne
Üldiselt pean tõdema, et inimesena mulle see onkel ei meeldi. Saated olen siiski ära kuulanud.
Luule õilistab. Ütleks lausa: proosat võib kirjutada (leebelt väljendudes) iga vähegi kirjaoskaja, riimluulet on võimalik õppida ja treenida, head vabavärssi suudab luua tõeline vabahing.
To report this post you need to login first.
03.02.2020 13:06
Alustuseks tuleks sirvida erinevaid luulekogusid, et leida kes või mis meeldib.
Eelmisel aastal võtsin kogust 4-5 äsjailmunud luulekogu. Ühest leidsin huvitava keelekasutuse, teised viisin kiiresti tagasi ja unustasin.
Algajale ma soovitaks pigem vanemaid, mis juba oma väärtust on ajas tõestanud. Nt suurema kiiksuga: Andres Ehin, paraja kiiksuga: Jüri Üdi, üldinimlikult ilus: Betti Alver, jne.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.02 13:06; 04.02 09:38;
To report this post you need to login first.
03.02.2020 13:25
Under ja Vaarandi ja Kareva on ka head. Mulle meeldivad veel Alle, Bernard Kangro ja Sütiste, Suits, Villem Grünthal-Ridala.
To report this post you need to login first.
03.02.2020 15:34
Vat, just selliste soovituste pärast ongi meie ümber neid, kes ütlevad, et luule ei meeldi, ei kõneta, ei saa aru. Ikka lähemalt kaugemale. Mitte vastupidi. See printsiip kehtib igasuguse õppimise ja arengu puhul.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 02.02 17:29; 03.02 15:34;
To report this post you need to login first.
03.02.2020 17:27
Olen filoloog, tohutu kirjandushuviline ja loen palju. Aga luule ei meeldi ikka. Ei loe ka.
To report this post you need to login first.
04.02.2020 09:38
Aga kas ma saaksin ise midagi teha, et see mind veidigi kõnetaks? Võtan kätte ja loen ja loen…?
Viimane kägu, sa siis soovitad teemaalgatajale, et viska see mõte peast, näed, mina ka ei loe luulet?
Aga inimene tunneb siirast huvi ju.
Mina ei ole kirjandusteadlane, nii et omast peast ei oska leida kohe vastust küsimusele, mis selles luules on, et paneb end armastama ja tahtma seda lugeda. Rütm, kujundid, alltekstid – muidugi, aga peaks olema võimalus veel arusaadavamalt seletada.
Esiteks, väga hea luule on kahtlemata nauditavam kui keskpärane. Teisalt, kui sinu kallim kirjutab luuletuse omast südamest just sulle, siis see on sinu jaoks kindlasti väga suure tundeväärtusega. Ma arvan, et luule kõnetabki lugejat siis, kui seal leidub tema jaoks midagi isiklikult puudutavat. St et seal on midagi üldinimlikku. Ma arvan, et eriti leidub seda juba küpsemas vanuses luuletajate loomingus, kelle maailmamõistmine on avaram. Teisalt, noort lugejat ilmselt puudutab lähedalt just omavanuste autorite luule.
Luuletaja loomingut on iseloomustatud näiteks nii: “Uuriv pilk on võimeline tungima teispoole tunnet, aimust ja prohvetliku läbinägevusega tabama asjade tuuma ning otsa, samuti mõistma paratamatust. Poetess usub mõtte (mõistuse) kõikvõimsusse, kuid teab ka, kui ränk on kanda mõistmise koormat. [—] Tahaks esile tõsta veel üht imetabast nähtust, nimelt vaimukust, mis koos fantaasiarikkuse ja lennuka hoogsusega loovad helgema poole Betti Alveri loomingus. See pea-püsti-luule sädeleb rahvalaulupärastest personifikatsioonidest ning paradoksidel ja oksüümoronil põhinevatest sõnamängudest, siin süüakse pannil praetud lund, mis kunagi ei jahtu, ja serveeritakse sulatõtt – suur portsjon seebivahtu. Neis luuletustes saab eriti märgatavaks poetessi oskus kasutada sõna võimalusi:
Kurat muudkui kurameerib.
Jutukas ja joviaalne
kuramus on kuulu järgi
päris kuradi normaalne.
Koomilise liikidest on Betti Alveril (muidugi täiesti eelduspäraselt) esikohal iroonia ja selle kõrval lihtsalt rõõmus huumor. Nali aga pole ainult nalja pärast (ja seegi on eelduspärane), vaid selleks, et klaastornides löödaks hädakella. (Ruth Mirov Betti Alveri “Eluhelvestest”)
Võib ju küsida, et kas see kõik ei ole võimalik ka proosa puhul. No ilmselt on, aga proosatekst, eriti romaani mahus, nõuab paratamatult ajamahukamat süvenemist, teose mõju avaldub aeglasemalt, pikem narratiiv koos sellega põimuvate ideede, visuaalsete piltide ja sõnamängudega on tervik, mida ilmselgelt minutiga ei meenuta. Hea luuletus võib anda sama tugeva elamuse oluliselt lühema lugemisajaga ja see võib ka hõlpsasti mällu süüvida ja olla sealt vajadusel leitav.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.02 13:06; 04.02 09:38;
To report this post you need to login first.
Näitan 13 postitust - vahemik 1 kuni 13 (kokku 13 )
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
