Ei, ma ei ole lesbi, aga ma heameelega elaks koos naisega.
Kohe selgitan miks.
Leidsin omale mehe üsna hilises eas, olin isegi valmis üksikuks jääma, sest seda õiget ei tulnud ja ei tulnud. Lõpuks siiski leidus üks mees, kes oli minu meele järele. Ta oli kena, haritud ja huvitav. Me abiellusime ja elu oli nagu lill kuni tulid lapsed. Lapsed tekitasid rida kohustusi ja energiatki ei jäänud nii palju üle kui varem. Mees muidugi ei ole selline aktiivne, et aitaks mind majapidamistöödes või laste kantseldamises. Meie praegune igapäeva elu näeb välja umbes nii, et mina tõusen poolkaheksa, teen hommikusöögi, panen lapsed riidesse, koristan, söön ise, söödan lapsed ja siis püüan lapsi hoida hiirvaikselt, et mees saaks magada vähemalt kümneni. Kui mees välja magada ei saa, siis on ta tige, karjub minu ja laste peale, paugutab uksi ja lõhub väiksemaid asju.
Hommikupoolikut kasutan ma ka nö palgatöö tegemiseks. Mees ärakab kuskil kümme sööb ja läheb arvutisse, FB on kõige popim sait. Mees käib vahel ka loenguid andmas, aga see pole oluline, kuna perele sellest mingit suurt lisaväärtust ei teki. Vahel harva mees küll käib poes, ostab leiba-saia, mõnikord maksab ka mõne kuu kommunaalarve kinni. Lastele riiete ostmiseks ja muuks majapidamises tarviliku eseme soetamiseks mehelt raha ei tule. Arusaadav ka, sest mees ei teeni väga palju. Koduses remontöödes on mehe osalus napp, kuna mulle endale meeldib ehitada ja tulen tööriistadega paremini toime. Auto remont jms on samuti minu kanda kuna see tuleb mu paremini välja ja toidu tegemisest ja koristamisest rääkimata. Lapsi ta küll hoiab, aga kui ma kauemaks jään, siis peab laps ise vaatama mida kõhtu saab. Lapsed on siis alla viie aasta vanused.
Ühesõnaga, mees on kodus olle peamiselt arvuti taga, peaaegu mitte ühtki majapidamistööd ta ei tee, isegi ei korista enese järelt. Minu päev koosneb kõikidest majapidamistöödest, poes käimisest ja laste eest hoolitsemisest. Vahel lisanduvad mõned asjaajamised ja perekondlikud kohustused seoses sugulaste ja tuttavatega.
Ma üldse ei pahandaks sellise elukorralduse üle, aga närvi ajab mustaks, et mees ikka veel viriseb kui väsitav ja raske elu tal on.
Ja vaatamata kõigile nendele loetletud puudustele leian, et mul on üks parimaid mehi, mida üldse Eestis saada on. Mu mees on tark, haritud, ei joo, ei suitseta, naistes ei käi, puhas, lõhnav, ilus, mängib lapsega jne. No mis sa hing veel oskjad ühelt mehelt tahta.
Nii ma mõtlesingi, et parem elu saab olla vaid koos naisega, kellel on ka väiksed lapsed. Nii tore oleks jagada nii majapidamistöid kui ka laste kantseldamist. Raha teenimise ja nö mehetööd võtaksin enda kanda. Ma kujutan ette kui tore oleks veel õhtuti pidutsemas käia, kui ei ole ennast mitmel rindel rabamisega oimetuks väsitanud. Saaksime üksteisele anda vabasid õhtuid, teeksime koos süüa, käiksime koos shoppamas, spa-des jne.
Siin ma nüüd mõtlengi, et kui kooselu mehega päris kiiva kisub, siis järgmine valik oleks naine:).
Teema: Ma abielluksin naisega
Enne lapsi ja enne teist last tegi mees siis kõike?
Järjekordne liba.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Mu mees on tark, haritud, ei joo, ei suitseta, naistes ei käi, puhas, lõhnav, ilus, mängib lapsega jne. No mis sa hing veel oskjad ühelt mehelt tahta.
[/tsitaat]
Miks nii tagasihoidlikud nõudmised mehele? Minu oma on kõike seda ja lisaks teenib raha, teeb ausalt vähemalt poole majapidamistöödest ega vingu, et tema elu on raskem kui mul. On küll võimalik.
Sinu oma sarnastele tuleb ilmselt puust ja punaseks ette teha, et teil kahepeale on näe selline nimekiri asju, mis tuleb ära teha. Alates raha teenimisest või söögi tegemisest laste sõpradele kingituste ostmiseni. Ja siis hakkate märkima, kes seda praegu teeb. Tal peaks olema päris raske vastu vaielda, kui ikka mustvalgel näha on, et sina üksi rabad.
Ma tuleks sulle küll naiseks. A praegu mul endal üsna sarnane mees sinu omale. Paneks need mehed kokku elama ja ise hakkas koos elama. Mulle sobiks küll.
Hilises eas? Selle all mõtled, et 40-selt? Ja nüüd oled nii umbes 47? Ja tahad ööklubis pidutsemas käia jne? Hakkaja naine, ma ütleks…
Paljudel paaridel algavad probleemid siis, kui tulevad lapsed. Naised suudavad uute oludega kohaneda, mehed aga kujutavad ette, et elu peaks endiselt olema sama hea ja rahulik, ilma kisa, probleemideta ja lisanduva kohustuste koormata… Sellist meest küll heaks meheks nimetada ei saa, ta ju puhta ebaküps mõttetu FB friik.
Minu arvates sul küll hea mees ei ole, võiks palju paremaid saada…
Minu vastus muide ei ole liba ja mul tõesti on selline mees: ilus, hea (seab mind enamasti endast ettepoole), käib võitluskunsti trennis, teenib hästi, hoiab lapsi, teeb majapidamistöid, on voodis hea, ei ole mitte kunagi vägivaldne, ei pidutse, ei joo, ei suitseta, ei peta (teadaolevalt, aga aega ei tundu tal selleks olevat), on rahadega minu suhtes helde jne, jne. Ehk väga hea mees:) Ja armastab mind imelikul kombel:P
Irooniline on see, et mina olen seejuures krooniliselt depressiivne ja energiatu inimene (juba aastaid).
ma ei abielluks iial naisega ja mitte et ma oleks samasooliste abielude vastu…:P
Mina valin ka järgmisena endale naise,kui peaks mehest lahku minema.
Ma olen oma mehega väga rahul, aga tihti mõtlen et mida kuradit ma õigesti teinud olen et sellise mehe otsa juhtusin. Ainuke puudus tal et teeb riigitööd, madalapalgalist, kusjuures suhte alguses teenis ta väga hästi ja ees ootasid ka uued väljakutsed, aga peale laste sündi ta otsustas et aitab nürilt karjääri tegemisest, pühendab end hoopis pereelule ja lastele. Jäi 13-kuuse lapsega lapsehoolduspuhkusele ja selle ajal otsis omale uue töökoha, mis on paindliku tööajaga ja ta saab väga palju lastega koos olla.
Meestetööd teeb ta kõik ära, metsa teeb ise ja küttepuud kõik tema poolt, igas mõttes, puude langetamisest kuni riita ladumiseni ja kütmiseni ja tuha väljaviimiseni. Korterielu ma ette ei kujutaks, seal meestel vist polegi midagi teha? Kui remont tehtud.
Ainuke asi mida ta ei taha teha, on koristamine, vajadusel tolmuka kätte võtab kui ma tööl olen ja lapsed pudistanud kõvasti on.
Pesu viib kuivama kui vaja ja ma tööl, teeb süüa, lastega saab iga kell hakkama, ka öösiti tõuseb kui ma haige või liiga sügavalt magan. Triigib oma töösärke, ma vihkan triikimist.
Ausalt öeldes olen vahel pidanud teda paluma et ta nii palju ei pingutaks ja teeks sest muidu ma tunnen end kasutuna kodus. Hetkel vannitab ta me kolme last.
Ma olen ka mõelnud, et naiste kommuunid oleks päris tõhus elamisviis. Eeldusel, et kokku juhtuvad mõistlikud naised. Kõige lahedamad kooselud on minul olnudki naistega, ei midagi seksuaalselt, kõik osalised olid heterod, aga ühiselamus, korterit koos üürides on olnud igas mõttes elu ühed toredamad ajad. Olme pinnal on ütlemist palju vähem, ühiseid teemasid rohkem, õiglustunne ja ettekujutus hügieenist enamasti sama jne. Aga noh, eriti aktsepteeritavad sellised kooslused ilmselt ei oleks 🙂
mulle meeldiks see tööde jaotus ja laste kantseldamine koos küll.
aga naiste tujusid ei suuda ma taluda. kust leida aga naist, kellel on minguga samad arusaamad. seda on samaraske, kui leida samade arusaamadega meest. mehel vähemalt ei käi peas nii palju mõtteid, tõlgendusi.
ma tooks hea näitena ühe loo, siit. laps lõi nokatassiga vastu telekat. küsiti paranduse kohta.
ja mida tegid siinsed naised. nemad nägid et nii vana laps ei peaks üldse enam kasutama nokatassi ja edasi läks nämmutamiseks selle kallal.
no kas sa suudaksid ikka naisega koos elada. nad leiavad kuskilt mingi iva enda jaoks, mis ei puutu üldse asjasse. ela siis sellisega koos.
ei, parem juba mees.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Võtaks kontaktid ja arutaks seda asja ja oleks nö valmis juhuks kui tõesti vindi üle keerab:)
Mõni siin räägib üliheadest meestest, aga olgem ausad Eestis piisab mehe headuseks sellest, et kahel jalal püsti seisab:)[/tsitaat] Ja et \”kolmas jalg\” ikka seisaks.
Mul on just täpselt sama suhe oma mehega, millest sina unistad, et see oleks naisega, mistõttu on mul loogikat raske tabada. Selle asemel, et unistada heteroseksuaalina heast mehest, unistad sina naisest. Jabur.
Mina ei suudaks ntx eluski elada koos naisega… päriselt nagu. Kujutage ette, et elate koos omasugusega PMS on juba üheks faktoriks. Õudus kuubis ja kui kaks tk majas siis pool kuud katastroof enam vähem. Kaks naist ühes köögis? No ei !!! Kaks naist kasvatusküsimustes… jällegi ei . Olen pigem kael edasi sellele kolmejalgsele aga endale 24/7 näkku vaadata ei soovi, veel enam endaga rääkida. Vahekorrast ei räägikski siinkohal… orientatsioon erinev aga just voodi poole pealt… kes krt viitsiks kaissu pugemise pärast kiskuda voodis.
Naine? Nope!
See koht oli nii armas, et mess on puhas, lõhnav ja ilus. Kena küll, aga mina ootan mehelt, et mul temaga mugav, kindel ja lõbus oleks elu koos veeretada.
Kui see olukord peaks millegipärast lõppema, siis pigem elaksin üksi, koos lastega muidugi, kui nad olemas on.
Satub keegi meeldiv mees teele, tore on, aga kooselu vist ei tahaks.
Naisega lööks kampa ainult siis, kui lesbi või bi oleksin.
Ise ei näe siis, mis meestega te loos elama hakkate? Ma küll ikka proovisin enne mitu aastat, kui lapsed tegin. Nii et ainult süüdista ennast ja su valikut.
Teemaalgataja on ilmselgelt Saare naine Milvi:
http://www.youtube.com/watch?v=NGVvaLCt45Y&list=PLF5997C83CD6644EA&index=1
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina ei suudaks ntx eluski elada koos naisega… päriselt nagu. Kujutage ette, et elate koos omasugusega PMS on juba üheks faktoriks. Õudus kuubis ja kui kaks tk majas siis pool kuud katastroof enam vähem. Kaks naist ühes köögis? No ei !!! Kaks naist kasvatusküsimustes… jällegi ei . Olen pigem kael edasi sellele kolmejalgsele aga endale 24/7 näkku vaadata ei soovi, veel enam endaga rääkida. Vahekorrast ei räägikski siinkohal… orientatsioon erinev aga just voodi poole pealt… kes krt viitsiks kaissu pugemise pärast kiskuda voodis.
Naine? Nope!
[/tsitaat]
Ausalt, ülalkirjeldatud naisega ma ka koos olla ei sooviks.
Ma tuleks väga hea meelega sulle naiseks!
Sa tundud niisugune tore – koristad ja teed süüa, hoolitsed kogu majapidamise eest. Ma vihkan seda! Luban, et kui lased mul elada nagu sinu mees praegu, siis ma ei virise üldse oma raske elu üle. Mul pea-aegu sama profiil nagu su mehel, pool aastat veel doktorikraadist puudu, aga siis saan ka hakata ehk kuskil loengupidajaks ning akadeemikutel ju reeglina pole (niiväga) fikseeritud tööpäevi – võin ka kodus lastega mängida. Ehk saaksin isegi natuke rohkem rahaliselt ka panustada – siiamaani olen küll elanud pigem nagu linnuke oksal. Remonditöödes võin vähe aidata, söögi tegemises ka ehk hädapärast.
Väga mulle meeldib su puhul ka see fakt, et laseksid mul hommikul kaua magada!
Samas, ma sinuga kahjuks shoppama ei tuleks – see on ka ikka väga ebameeldiv tegevus…
mina olen elanud söbrannaga koos ja ma pean mainima, et oli tõesti nii, et jagasime kohustusi.
sõbrannal lapsi polnud, aga majapidamistöid aitas teha üüri eest. vahel hoidis lapsi ka. nii kuidas just parasjagu tuju oli, aga naisel tekib tuju aidata kudagi nii iseenesest, ilma tema kallal vingumata ja pressimata, nii loomulikust intelligentsist, millest paljudel meestel puudu jääb…:)
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
