Ta on selline kinnine. Ei räägi ka. Kord mainisin, et tahaks suhtest nö. puhkust teha vms siis pistis röökima, jookse jah minema, mina sind kinni ei hoia. Kui üritan küsida, et kas midagi on juhtunud siis vastab äärmiselt külmalt, et mis siis olema peaks, et tema on väsinud. Põhiliselt on ta ainult tööl varahommikust õhtuni. Tema sõnul talle meeldib oma töö. Mingeid õrnusi ja hellusi pole. Kui üritangi näiteks musi anda vms siis alati ütleb, et ära hakka pihta jälle?! Mul on tunne, et tal on lihtsalt kõigest kõriauguni, pidevalt on ta selline kergesti ärrituv ja tülpinud olekuga. Ma ka ei jaksa enam paluda ja anuda. Võtaks lapse kaasa ja läheks kuskile mõneks ajaks puhkama vms aga ei tea kuhu ja mees läheb ju püstihulluks. Ma juba tean mis kisa sealt tulema hakkab. Ja kusjuures ise ta käitub enda arvates täiesti normaalselt. Mina tunnen ennast jällegi täiesti kõrvalejäetuna ja läbikukkununa.
Teema: Ma ei mõista enam üldse oma meest :S
Mees on lihtlabaselt stressis ja läbipõlemise äärel.
mida sa värised, mis mees tegema hakkab. ma ei muretseks eriti, sest pole ta ema. mehe jaoks just seda sa ilmselt oledki. kui krt kallistada ka ei tohi, siis ikka väga mööda asi.
Lugupeetud teemaalgataja, Sa jätad paljut rääkimata!
Sinu adekvaatsus a-la \”vms\” näitab selgelt sisutut dialoogivõimet. Loomulikult Sa ei maini ei Teie vanust, ega muid tingmärke, mis aitaksid pisutki mõista Teid.
Sedasi ei saa Teid keegi asiselt aidata.
Sa ise aitad mehel raha teenida, et tal kergem oleks?! Või on kogu äraelamise koorem ainult mehe õlul?
Kui mees on igapäev ära ja töö, kuidas laps oskab küsida, kus isa on. Küsida osatakse ikka siiskui midagi muutub tavapärasega võrreldes.
Mis tööd teeb mees ? Kui tal on oma firma, siis on töötegemine ehk isegi õigustatud tulevikku silmas pidades. Kui tegemist on tükitööga, siis peaks teil olema vahendeid võtta lapsehoidja tööle, et sa saaks veidi puhata. Ületunnid on muide kõrgema tasuga ka veel. See kui sa aga ütlesid mehel ,et tahad puhkust suhtes, tähendab tema jaoks sisuliselt lahutuse ettepanekut. Nii et ta võib selle ettepaneku peale ka väga väga solvunud olla ja loob endale siis nüüd tagalat selleks puhuks kui sa siis ükskord lähed.
Üleeile just ütlesin talle, et kui ta rääkima ei hakka mis tal viga on siis mina ei hakka ka kodus seda lollikese rolli mängima, võtan oma lapse ja tema võtku oma pangakaart tagasi ja elagu õnnelikult oma tööga… [/tsitaat]
No ja tee siis proovi anna pangakaart tagasi ja mine lapsega sinna, kus õnnelikum oled. Küllap märkad varsti, et on vaja tööle minna ja ise raha teenima hakata.
enda kogemusest soovitan, et kui tahad suhet päästa, siis kutsu mees kuhugi nõustaja juurde, teraapiasse, ma ei tea mida veel. et äkki aitab. nii kinnise inimesega on ääretult raske elada ja see muutub ajaga ainult raskemaks. kui mitte kunagi probleemidest ei räägita ega ennast ei avata, vabandust ei paluta, samuti ei räägita positiivsetest emotsioonidest ja tunnetest, siis teinepool ei suuda sellega ühel hetkel enam edasi elada, vähemalt mina ei suutnud.
täielik depressioon tekkis, õhtuti nutsin end magama ja hommikul nutsin edasi, seni kuni ühel hetkel said pisarad otsa, tekkis tuimus ja tundsin, et selle inimesega ma lihtsalt ei ole võimeline end õnnelikuna tundma. raske on see kui kõrvalised isikud, kes midagi ei tea, tulevad siis naist süüdistama, et sul ju nii hea mees, rabab tööd ja ei peta, ei joo. kahjuks sellest ei piisa kui seesama inimee ärritub kergelt, vabandust ei palu, probleemidest konstruktiivselt vestelda ei suuda, üldse teeb suu lahti vaid selleks et süüa või midagi negatiivset öelda, naist kõiges süüdistada. see võtab teise inimese nii läbi, et ei suuda oma elus ka midagi teha. mina muutusin lisaks asotsiaalseks, ei suutnud ega tahtnud teistega ka lävida, depressioon missugune. ja siis see kõige kallal ironiseerimine. et kui räägid, et teeme pausi, siis selle asemel, et väljendada mingit kahetsust või tundeid, öeldakse sulle, et \”ah mine, mina sind küll kinni ei hoia\”. ja siis naine peaks justkui sellise mehe seest otsima seda killukest, et ta siiski tahab oma peret. võibolla tahabki, aga on liiga uhke või kõnevõimetu, et seda tunnistada kui naine pausi ettepaneku teeb. täiskasvanud inimeselt eeldaks ju ikka, et ta oskab rääkida nii nagu asi on.
mina näiteks ei pidanud sellisele asjale vastu. kui mees oma käitumisega ja sõnadega (ah nojah, lähme siis lahku muidugi kui sa nii soovid) ei suuda kuidagimoodi mingit armastust välja näidata, siis mina ei taha temaga ka ülejäänud elu koos elada, fantaseerides sellest, kuidas ta mind tegelikult ikka väga armastab, kui sellest pole mitte mingit välist märki (peale töörabamise) et ta seda tõesti teeb. võibolla sai segane tekst. olen ikka veel üsna segi omadega. lapse pärast peame ju edasi suhtlema ja see on ka raske.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]enda kogemusest soovitan, et kui tahad suhet päästa, siis kutsu mees kuhugi nõustaja juurde, teraapiasse, ma ei tea mida veel.
kui mees oma käitumisega ja sõnadega (ah nojah, lähme siis lahku muidugi kui sa nii soovid) ei suuda kuidagimoodi mingit armastust välja näidata, siis mina ei taha temaga ka ülejäänud elu koos elada, fantaseerides sellest, kuidas ta mind tegelikult ikka väga armastab, kui sellest pole mitte mingit välist märki (peale töörabamise) et ta seda tõesti teeb. lapse pärast peame ju edasi suhtlema ja see on ka raske.[/tsitaat]
Kui mees on nii lihtsalt nõus lahku minema, siis ta ilmselgelt ei armasta enam. Siis pole mõtet ka terapeutide vahet saalida – ja ega selline mees sinna lähekski. Kergendusega ootab ta lahkumineku-algatust naiselt ja kui see siis sõna paotab, kasutab mees hea meelega juhust vabanemiseks. Pärast veel südametunnistuse rahustamiseks hea öelda ka, et naine jättis maha ja tema oli suurepärane mees ja abikaasa :S
Sellised kooselud kestavadki tänu naise heale fantaasiale ülihästi peidetud armastuse olemasolust.
Mul tekkis küsimus – kas mees ikka kindlasti just tööl on?
Kui ta oli enne samasugune, siis sa ju teadsid, millise mehega sa lapse teed.
õnneks ma jätsin ka sellise mehe peale 8 aastat suhet maha, tänan Jumalat taevani, et me ei otsustanud koos last saada – ma tundsin, et ei ole kindel VEEL ja õige ta oli. Praegu on mul hoopis teistsugune mees, toob lilli ja räägib tunnetest ning emotsioonidest, on muidu tähelepanelik ja tubli.
Olen eksist täiesti prii, lapsed ja miski ei seo
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kahjuks läheb iga mehega lõpuks ikka ühtmoodi, huvi kaob. Tavaliselt on mesiperiood 1-2 aastat, siis on kõik. Jääb harjumus. Või siis ei jää midagi.[/tsitaat]
Ei ole ikka kõik niisugused. Mis paarisuhe see on kui koos ollakse vaid harjumusest? Siin ei ole ju mingist armastusest, hoolimisest ja austusest juttugi. Normaalses ja toimivas suhtes on aga need tõesti olemas ja koos ollakse seetõttu, et tahetakse koos olla ning kõigele koos vastu astuda.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kahjuks läheb iga mehega lõpuks ikka ühtmoodi, huvi kaob. Tavaliselt on mesiperiood 1-2 aastat, siis on kõik. Jääb harjumus. Või siis ei jää midagi.[/tsitaat]
Vot, sellised nagu sina ongi need õnnetusehunnikud, kes ei oska teised midagi ilusat näha ja head leda.
Lihtsalt laisk ja mugav.
Suhte nimel tuleb tööd teha ja seda alati. Inimest erilisena näha (üllatada, hoida, öelda ilusasti) ka siis kui juba ollakse vana ja hädine.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kahjuks läheb iga mehega lõpuks ikka ühtmoodi, huvi kaob. Tavaliselt on mesiperiood 1-2 aastat, siis on kõik. Jääb harjumus. Või siis ei jää midagi.[/tsitaat]
Vot, sellised nagu sina ongi need õnnetusehunnikud, kes ei oska teises midagi ilusat näha ja head leida.
Lihtsalt ollakse laisk ja mugav ning loodetakse et neile kõik kandikuga ette tuuakse.
Suhte nimel tuleb tööd teha ja seda alati..A.L.A.T.I.
Inimest tuleb erilisena näha (üllatada, hoida, öelda ilusasti) ka siis kui juba ollakse vana ja hädine.
Ja siis püsib ka armastus !
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Vot, sellised nagu sina ongi need õnnetusehunnikud, kes ei oska teises midagi ilusat näha ja head leida.
Lihtsalt ollakse laisk ja mugav ning loodetakse et neile kõik kandikuga ette tuuakse.
Suhte nimel tuleb tööd teha ja seda alati..A.L.A.T.I.
Inimest tuleb erilisena näha (üllatada, hoida, öelda ilusasti) ka siis kui juba ollakse vana ja hädine.
Ja siis püsib ka armastus ![/tsitaat]
Kuldsed mõtteavaldused!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ta on selline kinnine. Ei räägi ka. Kord mainisin, et tahaks suhtest nö. puhkust teha vms siis pistis röökima, jookse jah minema, mina sind kinni ei hoia. Kui üritan küsida, et kas midagi on juhtunud siis vastab äärmiselt külmalt, et mis siis olema peaks, et tema on väsinud. Põhiliselt on ta ainult tööl varahommikust õhtuni. Tema sõnul talle meeldib oma töö. Mingeid õrnusi ja hellusi pole. Kui üritangi näiteks musi anda vms siis alati ütleb, et ära hakka pihta jälle?! Mul on tunne, et tal on lihtsalt kõigest kõriauguni, pidevalt on ta selline kergesti ärrituv ja tülpinud olekuga. Ma ka ei jaksa enam paluda ja anuda. Võtaks lapse kaasa ja läheks kuskile mõneks ajaks puhkama vms aga ei tea kuhu ja mees läheb ju püstihulluks. Ma juba tean mis kisa sealt tulema hakkab. Ja kusjuures ise ta käitub enda arvates täiesti normaalselt. Mina tunnen ennast jällegi täiesti kõrvalejäetuna ja läbikukkununa.[/tsitaat]
Sul on liiga palju vaba aega ja mõtled välja igasugu lolluseid.Suhtest puhkuse asemel võiksid omale ka mingi tegevuse või töö leida.Sinu mehele lihtsalt ei meeldi olesklemine.
Sulle äkki sobiks hoopis töötu parasiit,näiteks külajoodik,kes sulle lilli tooks ja oma õllepudelite müügist saadud raha eest mingi ilusa riidehilbu ostab.Siis käiksid ise tööl,et peret toita ja vaatad,et armastaval mehel külmikust õlu otsa ei saaks.
[small]yxikmees kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Sul on liiga palju vaba aega ja mõtled välja igasugu lolluseid.Suhtest puhkuse asemel võiksid omale ka mingi tegevuse või töö leida.Sinu mehele lihtsalt ei meeldi olesklemine.
Sulle äkki sobiks hoopis töötu parasiit,näiteks külajoodik,kes sulle lilli tooks ja oma õllepudelite müügist saadud raha eest mingi ilusa riidehilbu ostab.Siis käiksid ise tööl,et peret toita ja vaatad,et armastaval mehel külmikust õlu otsa ei saaks.[/tsitaat]
mis mõtet on suhtel, kus ollakse partneri vastu külmad ja jäised?
Aga miks sa minema ei jooksnud, kui ta seda sulle ütles?
Miks ei tehta nii nagu ise pakutakse?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
