Esileht Pereelu ja suhted ma ei oska elada

Näitan 17 postitust - vahemik 1 kuni 17 (kokku 17 )

Teema: ma ei oska elada

Postitas:
Kägu

ma kohe ei oskagi öelda midagi. ma koguaeg tahan midagi, otsin perfektsionismi, terves oma elus aga ma kuidagi ei suuda seda saavutada ja siis mõtlesin , et äkki ma peaksin oma täiuslikkuse soovist saama vabaneda. Lapsi on mul viis ja ma vahest ei saa kuidagi hakkama. Ma soovin, et nad oleks riietatud tip top, et nad käituks tip top, et mu elu oleks tip top. Ma ei jaksa, kõik käib ülejõu, kas mu nõudmised on ületamatud. Ma tahan et mu kodu oleks perfektselt korras, ükskordki. ma ei otsi vastust, ma lihtsalt kirjutasin. sõimata- pole vaja. enne pereelu elasin ma segadusevabalt, kas perega kaasnebki see kaos, mis mul on ja ma ei suuda kuidagi selle üle kontrolli saavutada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: ma ei oska elada

Hakatuseks soovitan perfektselt kirjutama hakata, sealt liigu edasi. Sea sihiks üks asi korraga! Ära nõua elus kõike korraga, see tekitab kaose, nagu näed.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: ma ei oska elada

Ainus asi, mida mina tahan, on see, et suudaksin leida tasuva töö. Kõik muu on mul juba super. Lihtsalt ei jätku raha laste ja enda vajaduste jaoks. Olen küll kõrgharidusega ja pika töökogemusega, kuid enesekindlus ja eneseusk on nullilähedased, mis on kõva takistus karjääri tegemisel. 🙁

Sulle soovitaks seda, et kujuta endale ette, et kaotad midagi väga olulist oma elus lõplikult (nt kõige kallima inimese). Siis hakkad tundma, kuidas muud pisiasjad (see, et kõik koguaeg oleks tip-top ongi pisiasi) oled lihtsalt üle tähtsustanud ja saad elu vabamalt võtta.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: ma ei oska elada

no kes ei tahaks neid asju, mida sina. kõik tahavad.
mina harjutasin endalt selle perfektsuse küljest ära, aga ma pole ikka rahul tulemusega. elamine on segi, lapsed õpivad kah kuidagi.
tegelikult see perfektsus on siiski parem, sest kui sa seda ei suuda, oled sa vähemalt sinna poole teel ja sul on siiski palju kenam elamine ja lapsed õpivad paremini, kui mul, kes ma olen sellele käega löönud (ja ikka pole rahul, sest mulle ju tegelikult meeldib, kui on korras ja lapsed saavad kenasti hakkama ja nad oleks ka kenasti ja puhtalt riides)

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt


Postitas:
rotsik

RE: ma ei oska elada

Jah, perega kaasnebki see kaos ja lapsed on just need, kes peavad õppima selle kaosega toime tulema. Loodetavasti sa ei korista nende segadust nende eest ära?

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: ma ei oska elada

kas sa tõesti viitsid viie lapsega perfektsionist olla? elu tuleb võtta funiga. mul on kolm last, eks korralekutsumisi ja käsklusejagamisi tuleb ikka ette. aga laias plaanis… ma tahan ise mõnusalt võtta ja lapsed kah. mis ma neid ja ennast painan… ma arvan, et see tolmurulli hullus aetakse meisse sisse kodust. kui sa oma lastest samasuguseid muretsejaid kasvatada ei taha, siis katsu mõtlemist muuta. endal lihtsam ja perel kah.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: ma ei oska elada

Sellise elu saavutad siis, kui ka teistel pereliikmetel on sama eesmärk ja samad vaated elule. Seniks kui seda pole, pead ainult kannatust varuma.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: ma ei oska elada

suurepärased vastused naised!
aga kuidas elada sellistest peredest, nagu teie tulnud meestega, kes ei lase ka end korratusest häirida ja kes ei viitsi vaadata laste õppimist ega üldse… elavad nagu linnukesed oksal ja laeiavad et tal pole mingit probleemi peale naise.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: ma ei oska elada

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]suurepärased vastused naised!
aga kuidas elada sellistest peredest, nagu teie tulnud meestega, kes ei lase ka end korratusest häirida ja kes ei viitsi vaadata laste õppimist ega üldse… elavad nagu linnukesed oksal ja laeiavad et tal pole mingit probleemi peale naise.[/tsitaat]

Oot, mismõttes 😀
Lapsed saite koos, vastutada tuleb ka koos. Lepitegi kokku, et ülepäeviti vaatab mees laste koolitükid üle…ja ise võtad aja veidikeseks maha-lähed kinno, trenni või kasvõi sõbranna juurde kohvile 🙂

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: ma ei oska elada

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Oot, mismõttes 😀
Lapsed saite koos, vastutada tuleb ka koos. Lepitegi kokku, et ülepäeviti vaatab mees laste koolitükid üle…ja ise võtad aja veidikeseks maha-lähed kinno, trenni või kasvõi sõbranna juurde kohvile 🙂
[/tsitaat]
http://www.perekool.ee/index.php?id=36679&class=forum_schnell&action=view_post&post=9106888

kui viitsid teema läbi lugeda, siis saad aru, mis mõttes.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: ma ei oska elada

Elus on tihti nii, et ülihoolitsev ja -muretsev naine satub koosellu vastutustunnet mitteomava meesterahvaga – varsti: üks pool ägab hulluksajavate probleemide ning segaduse all ja teine pool kurdab, et naine ainult näägutab, nõuab, viriseb.
Oh, seda elu – ometi algavad kõik lood ilusasti…

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: ma ei oska elada

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]kas sa tõesti viitsid viie lapsega perfektsionist olla? elu tuleb võtta funiga. mul on kolm last, eks korralekutsumisi ja käsklusejagamisi tuleb ikka ette. aga laias plaanis… ma tahan ise mõnusalt võtta ja lapsed kah. mis ma neid ja ennast painan… ma arvan, et see tolmurulli hullus aetakse meisse sisse kodust. kui sa oma lastest samasuguseid muretsejaid kasvatada ei taha, siis katsu mõtlemist muuta. endal lihtsam ja perel kah. [/tsitaat]

ma imetlen sinu mõtteviisiga inimesi, kohe tõsiselt. Nii vaba suhtumine ja elu ongi ilusam, funim nagu sa kirjutad. Aga ma ei suuda. Ma võitlen iga päev oma tahtmistega. Ma tahan korda aga seda korraloomist on nii ääretult palju.

Aed vajab korrastamist (sodi ja prügi ehitusjärgus maaalal)- teen jupp jupi haaval aga mind kuidagi ei lohuta, et vaadata tuleb positiivselt ja märka seda, mis tehtud on sest seda on nii väike killuke ja ma näen koguaeg seda, mida veel vaja teha.

Elamu pole ka valmis, poolikus elamises pole igal asjal oma kohta, korista palju tahad, korda ei saa sest asju pole panna kuskile.
Ma tean, kõik tuli jube korraga, lapsed, maja- ehitus (nüüdseks kokku 9aastat), noh progress muidugi on toimunud aga jah…
Ma ei saa kurta mehe üle, ta on tubli, nii tubli, et mul hakkab paha (enda pärast), ta aitab mind koguaeg ja tobb leiva ka lauale. Puhas optimist, klaas on koguaeg pooltäis. Mina nimetan end realistiks, kuigi tegelikult arvan, et eks ma üks pessimist ole.

Ma ei oska organiseerida kõike seda, mis mul kodus on. Vaatan isegi seda \”täiuslik koduperenaine\” saadet (Anthe Turner), ostsin raamatu kah, vot nii rumal olengi. Õpin koristama, isegi riideid voltima jms. aga ma ei saa käega lüüa. Mul on niigi pidev segadus ja kui ma üldse midagi ei koristaks (teeks paremaks), siis ma ei tuleks hommikul teki alt väljagi. Stress on sellest juba.

Keegi kes soovitas mul mõelda selle peale, kui tühine kõik oleks kui kaotaksin kalli inimese- tahan öelda, et ma mõtlen sellest iga jumala päev ja värisen selle pärast, et issand kui midagi peaks juhtuma mu lähedastega, ma ei julge varsti autoga kaugele sõitagi.

See puhtuse ja korra kiiks on tulnud mul ilmselt lapsepõlvest, ma kohutavalt häbenesin oma kodu, see oli pidevalt must ja mul oli nii piinlik sinna kedagi kutsuda ja sellepärast ma seda ei teinudki. Mul ei näe võõrad pilgud kunagi mu segamini kodu, mul oleks nii häbi, et ma ei jõua iga päev.
Vähemalt lastega on kõik kenasti, koolis läheb neil hästi ja lasteaias, on terased nagu õpetajad ütlevad ja kodus teevad mis vaja- on kasvatatud üsna kohusetundlikeks ja nende eest ei tee ma asju ära, noh oleneb vanusest muidugi.

Kõike on nii palju ja ma ei oska kuskilt otsast alustada, mitte kuskilt aga tahaks, et oleks ilus. Kuidas küll organiseeridi oma elu nii, et pea poleks pidevalt pulki täis, pidev tõmblemine.

Ärge riielge kirjavigade üle, mul oli eesti keele grammatika küll üldjoontes väga hea aga aastaid on palju möödunud ja palju asju ununeb ja kiiruga ma ei mõtle kuidas oleks õigem kirjutada. Loodan, et ikka nii puusse ei pane ja teie aru ei saa.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
kasutusel

RE: ma ei oska elada

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

ma imetlen sinu mõtteviisiga inimesi, kohe tõsiselt. Nii vaba suhtumine ja elu ongi ilusam, funim nagu sa kirjutad. Aga ma ei suuda. Ma võitlen iga päev oma tahtmistega. Ma tahan korda aga seda korraloomist on nii ääretult palju.

Aed vajab korrastamist (sodi ja prügi ehitusjärgus maaalal)- teen jupp jupi haaval aga mind kuidagi ei lohuta, et vaadata tuleb positiivselt ja märka seda, mis tehtud on sest seda on nii väike killuke ja ma näen koguaeg seda, mida veel vaja teha.

Elamu pole ka valmis, poolikus elamises pole igal asjal oma kohta, korista palju tahad, korda ei saa sest asju pole panna kuskile.
Ma tean, kõik tuli jube korraga, lapsed, maja- ehitus (nüüdseks kokku 9aastat), noh progress muidugi on toimunud aga jah…
Ma ei saa kurta mehe üle, ta on tubli, nii tubli, et mul hakkab paha (enda pärast), ta aitab mind koguaeg ja tobb leiva ka lauale. Puhas optimist, klaas on koguaeg pooltäis. Mina nimetan end realistiks, kuigi tegelikult arvan, et eks ma üks pessimist ole.

Ma ei oska organiseerida kõike seda, mis mul kodus on. Vaatan isegi seda \”täiuslik koduperenaine\” saadet (Anthe Turner), ostsin raamatu kah, vot nii rumal olengi. Õpin koristama, isegi riideid voltima jms. aga ma ei saa käega lüüa. Mul on niigi pidev segadus ja kui ma üldse midagi ei koristaks (teeks paremaks), siis ma ei tuleks hommikul teki alt väljagi. Stress on sellest juba.

Keegi kes soovitas mul mõelda selle peale, kui tühine kõik oleks kui kaotaksin kalli inimese- tahan öelda, et ma mõtlen sellest iga jumala päev ja värisen selle pärast, et issand kui midagi peaks juhtuma mu lähedastega, ma ei julge varsti autoga kaugele sõitagi.

See puhtuse ja korra kiiks on tulnud mul ilmselt lapsepõlvest, ma kohutavalt häbenesin oma kodu, see oli pidevalt must ja mul oli nii piinlik sinna kedagi kutsuda ja sellepärast ma seda ei teinudki. Mul ei näe võõrad pilgud kunagi mu segamini kodu, mul oleks nii häbi, et ma ei jõua iga päev.
Vähemalt lastega on kõik kenasti, koolis läheb neil hästi ja lasteaias, on terased nagu õpetajad ütlevad ja kodus teevad mis vaja- on kasvatatud üsna kohusetundlikeks ja nende eest ei tee ma asju ära, noh oleneb vanusest muidugi.

Kõike on nii palju ja ma ei oska kuskilt otsast alustada, mitte kuskilt aga tahaks, et oleks ilus. Kuidas küll organiseeridi oma elu nii, et pea poleks pidevalt pulki täis, pidev tõmblemine.

Ärge riielge kirjavigade üle, mul oli eesti keele grammatika küll üldjoontes väga hea aga aastaid on palju möödunud ja palju asju ununeb ja kiiruga ma ei mõtle kuidas oleks õigem kirjutada. Loodan, et ikka nii puusse ei pane ja teie aru ei saa.[/tsitaat]

Sa oled kuldne Naine, kes vääristab perekonda!

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: ma ei oska elada

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]ma imetlen sinu mõtteviisiga inimesi, kohe tõsiselt. Nii vaba suhtumine ja elu ongi ilusam, funim nagu sa kirjutad. Aga ma ei suuda. Ma võitlen iga päev oma tahtmistega. Ma tahan korda aga seda korraloomist on nii ääretult palju.

Aed vajab korrastamist (sodi ja prügi ehitusjärgus maaalal)- teen jupp jupi haaval aga mind kuidagi ei lohuta, et vaadata tuleb positiivselt ja märka seda, mis tehtud on sest seda on nii väike killuke ja ma näen koguaeg seda, mida veel vaja teha.

Elamu pole ka valmis, poolikus elamises pole igal asjal oma kohta, korista palju tahad, korda ei saa sest asju pole panna kuskile.
Ma tean, kõik tuli jube korraga, lapsed, maja- ehitus (nüüdseks kokku 9aastat), noh progress muidugi on toimunud aga jah…
Ma ei saa kurta mehe üle, ta on tubli, nii tubli, et mul hakkab paha (enda pärast), ta aitab mind koguaeg ja tobb leiva ka lauale. Puhas optimist, klaas on koguaeg pooltäis. Mina nimetan end realistiks, kuigi tegelikult arvan, et eks ma üks pessimist ole.

Ma ei oska organiseerida kõike seda, mis mul kodus on. Vaatan isegi seda \”täiuslik koduperenaine\” saadet (Anthe Turner), ostsin raamatu kah, vot nii rumal olengi. Õpin koristama, isegi riideid voltima jms. aga ma ei saa käega lüüa. Mul on niigi pidev segadus ja kui ma üldse midagi ei koristaks (teeks paremaks), siis ma ei tuleks hommikul teki alt väljagi. Stress on sellest juba.

Keegi kes soovitas mul mõelda selle peale, kui tühine kõik oleks kui kaotaksin kalli inimese- tahan öelda, et ma mõtlen sellest iga jumala päev ja värisen selle pärast, et issand kui midagi peaks juhtuma mu lähedastega, ma ei julge varsti autoga kaugele sõitagi.

See puhtuse ja korra kiiks on tulnud mul ilmselt lapsepõlvest, ma kohutavalt häbenesin oma kodu, see oli pidevalt must ja mul oli nii piinlik sinna kedagi kutsuda ja sellepärast ma seda ei teinudki. Mul ei näe võõrad pilgud kunagi mu segamini kodu, mul oleks nii häbi, et ma ei jõua iga päev.
Vähemalt lastega on kõik kenasti, koolis läheb neil hästi ja lasteaias, on terased nagu õpetajad ütlevad ja kodus teevad mis vaja- on kasvatatud üsna kohusetundlikeks ja nende eest ei tee ma asju ära, noh oleneb vanusest muidugi.

Kõike on nii palju ja ma ei oska kuskilt otsast alustada, mitte kuskilt aga tahaks, et oleks ilus. Kuidas küll organiseeridi oma elu nii, et pea poleks pidevalt pulki täis, pidev tõmblemine.

Ärge riielge kirjavigade üle, mul oli eesti keele grammatika küll üldjoontes väga hea aga aastaid on palju möödunud ja palju asju ununeb ja kiiruga ma ei mõtle kuidas oleks õigem kirjutada. Loodan, et ikka nii puusse ei pane ja teie aru ei saa.[/tsitaat]Siin on üks vastus: korra nädalas koduabiline. Kes teeb ära just need professionaalsust ja aega nõudvad tööd: san.ruumide ja esiku läikimalöömine, akende pesu, seinte pesu, köögikappide pesu, põrandate põhjalik \”süva\”pesu, tolm riiulitelt jm kohtadest (ukseraami pealsed, põrandaliistud, elektripistikute pealsed, riiulipealsed, laenurkadest ämblikuvõrgud jne). Kokkuleppel ka triikimine ja pesu panemine kappidesse. Kui sellised suuremad tööd pidevalt ülikorralikult tehtud on, siis on elamist jooksvalt korras hoida tunduvalt lihtsam, ja see raha on seda väga väärt.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: ma ei oska elada

Kas su probleem üldse ongi perfektsionism? Mulle tundub, et sinu probleem on hoopis tahe KONTROLLIDA kõike enda ümber. Su jutt kõlab nagu ebarealistliku kontrollifriigi jutt, kuigi ise nimetad ennast realistlikuks.
Anna osa vastutust lastele. Kui siin soovitati lasta koduabilisel lülitipealseid pühkida, siis seda võiks näiteks hoopis üks lastest teha. Ka tolmu suudavad lapsed edukalt pühkida. Algul vaja vaid natuke õpetada ja kontrollida.
Ma saan aru, et 9 aastat poolikus elamises elada võib üsna närvesööv olla. Aga nagu sa ütled, oled sa realist ja peaksid olema juba ammu aru saanud, et see ongi sinu reaalsus ja sellega leppima. Miks sa tahad, et kõik oleks tip-top? Nagu sa ise näed, ei ole see sinu ebareaalne soov sulle meeldivaid kogemusi toonud. Programmeeri ennast ümber vastavalt oma tegelikule olukorrale. Ehk aitab sind see, kui sa suudad omale luua ühe nurgakese (näiteks magamistoa või mõne muu ruumi), kus kõik oleks lõpuni valmis tehtud ja selles ruumis on alati kõik korras. Pane või uks lukku, et lapsed ei saaks seda segi ajada. Ja siis käi selles korras ruumis ennast laadimas. Istu seal korra ja rahu sees ja puhka. Teiseks võid omale teha mingi plaani: esmaspäeval tegutsen aias, teisipäeval triigin jne. Kui sa sellise plaani järgi tegutsed, siis ei sebi sa mõttetult ringi, vaid tegeled ühel päeval ühe konkreetse asjaga. Lisaks saad veel positiivse tunde, et oled päevaga midagi konkreetset ära teinud.
Veel kirjutad sa, et asju pole panna kuhugi. See on ka suur probleem muidugi, aga püüa läheneda loominguliselt. Sa ei ütle täpselt, kas pole tube, kuhu asju panna (mööblit), või pole kappe/riiuleid, kuhu näiteks riideid ja mänguasju panna. Viimasel juhul võib tekitada mingid ajutised riiulid. Kui tahate kõige odavamalt (suisa tasuta), siis hankige poest tühje banaanikaste, pange need küliti üksteise otsa ja ongi teil suurepärased üsna tugevad lahtised riiulid. Ka võib riiulid teha laudadest ja vahele panna tellised või hoopis raamatud. Jah, see ei ole see tip-top, mida sina oma perfektsionismis ette kujutad, aga see on kindlasti parem kui mitte midagi.

0
0
Please wait...


Postitas:
yes1

RE: ma ei oska elada

Aga lastega peres ongi ju koguaeg midagi vaja teha. Need tööd ei saa iial otsa, ühe asja saad korda, teine, kolmas, neljas jne. ootavad järge. Ja nii iga päev. Mul 3 last ja ka muudkui teen-teen-teen, ja ikka on nii palju veel teha. Vahest ajab hulluks küll. Selline tunne, et nüüd istun maha ja mitu päeva midagi ei liiguta. Aga ei saa. Oleks pidanud vanatüdrukuks jääma, kui nii nõudlik oled. Oleks üksi elanud ja kodu läigiks. Sa oled valinud pere ja palju lapsi, nüüd pole enam midagi ohkida, proovi ainult lõdvemalt võtta. Teed palju jõuad ja nii ongi.

0
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: ma ei oska elada

Äkki sa tahad liiga palju korraga. Tee asju ükshaaval ja tunne röömu sellest, mida sa parasjagu teed. Korraga niikuinii kõike ei saa, saab ainult pulki pähe juurde.

0
0
Please wait...


Näitan 17 postitust - vahemik 1 kuni 17 (kokku 17 )


Esileht Pereelu ja suhted ma ei oska elada

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.