Ausalt nädal on möödas sellest kui pidasin oma lapse sünnat. Ausalt ei osanud ma eales oodata, et selleks, et pidada lapse sünnipäev nii nagu tema seda soovib, peab ema oskama käitumishäirete jms toime tulla. Mul kui lapsevanemal on oskus oma lapse probleemidega toime tulla kuid ma ei osanud elusees arvata et keegi toob oma lapse sünnipäevale kellel on pidevalt vaja järel kia ja korrutada, et ei hammusta, ei näpista, ei tohi küünistada ega lüüa, ei tohi siinsed asju lõhkuda jne jne…. Mul vist isegi pole meeles kik mille pärast pidin teda keelama. Sünnipevalistest pooltel olid lõpuks silmad sinised, kriimud kätel või näos. Mu enda lapsel oli näos neli kriimu…. Lisaks oli ka teisi lapsi kellel polnud just parim käitumismuster… MIKS VANEMAD ARVAVAD ET SÜNNIPÄEVA LAPSE EMA PEAB TEGELEMA NENDE LASTE KÄITUMISE OHJELDAMISEGA????
Ausalt ma alles nüüd tunnen et see stress on hakanud minust välja saama, ka teised täiskasvanud (lapse vanaema ja tädi jne ) kurtsid mitu päeva peale sünnipäeva et nad on sellest möllust nii väsinud.
Päris mitu korda läks mu laps mängutoast välja nutma kuna ta tundis et talle ei meeldi see sünnipäev… Ta tahtis sõpradegalihtsalt mängumaal mängid ja toredalt aega veeta. Lapsega hiljem rääkides selgus, et ka lasteaias on selle rühmakaaslasega pidevalt probleeme. Kuna minu laps käib seal rühmas vaid ala kuu ei osanud kedagi kindlat kutsumata jätta vaid viisakusest kutsusime kogu rühma. Kas see ongi tänapäeva reaalsus et vanemad ei taha ise juures valvata kui on teada et nende laps on agressiivne??? Kuidas teisedon seda olukorda lahendanud.Olete päriselt enda last karistanud et mitte ühtegi sünnipäeva enam?Järgmisel aastal läheb laps kooli ja siis on sammuti uued lapsed keda eriti ei tunne. Kas on õigust õpetajalt küsida kes on normaalse käitumisega ja kutsuda vaid neid?
Teema: Ma ei taha enam mitte ühtegi lapse sünnipäeva!
Tavaliselt käivad lapsevanemad sünnipäevadel kaasas, kui teavad, et nende lapsed sellises olukorras pidurdamatuks muutuvad. Ise käisin ka ühe oma lapsega veel 6-aastaseltki, ta päris meelega haiget ei teinud, aga pööraseks läks mõnedes mängudes küll. Üldiselt muidugi on lapsed sellises vanuses juba üsna adekvaatsed.
Järgmine kord palu kõigil lapsevanematel telefoninumbrid jätta ja kui probleemid tekivad, siis helista ja kutsu lapsevanem järele. Ja ei pea ju tervet klassi kutsuma, las laps ise kutsub need, kellega paremini läbi saab.
Aga see, et laste sünnipäev on väsitav ja täiskasvanutele mitte kuigi meeldiv kogemus, on tavaline. See, et sünnipäevalaps oma sünnipäeval nutab, on ka päris tavaline – ootused on suured ja tavaliselt on ikka mingi asi, mis ei lähe nii, nagu plaanitud on.
Tean mida tunned. Mul oli selline külaline kodus, lapse ema ei sekkunud kordagi. Ja ometi ei kutsunud me tervet rühma, ikka need kellega mängib. Järgmine aasta olen targem ja seda last enam ei kutsu.
Mul on täpselt samasugune kogemus. Mul oli õnneks palju muid sugulasi, kes käisid kordamööda selle lapsega rääkimas-tegelemas, kuid väsitav ja nördima ajav oli see siiski. Ja piinlik paari sõbranna ees, kelle lastele liiga tehti. Mul on olnud palju aega selle üle mõelda ning olen aru saanud, et ma tol hetkel oleksin pidanud helistama vanemale. Kahjuks ei tulnud ma too hetk nagu selle peale ja no eks ta valehäbi ja -hirm ole, et ka vanema saabudes ei suutnud ma olukorra üle kaevata. Järgmine aasta ma ei lubanud seda last lihtsalt kutsuda.
Aga nahhaalseid ongi palju. Eelmine aasta pakiti ühele lapsele 3-aastane vend kaasa!
Numbri küsimine peaks jah olema suht elementaarne koolieelikute puhul, sest selle 2-3 tunni jooksul võib paljugi juhtuda. Ise olen alati pakkunud oma numbrit, kui lapse peole jätan.
Last küll ei karistaks seetõttu, et ise korraldanud talle nii paljude (temale ja sulle) veel tundmatute lastega sünnipäeva. Meil peeti nii lasteaias, kui ka praegu kooliajal sünnipäevi väljakujunenud sõpradega ja siis ilmselt jäävad ära need probleemid. Laps kiusajat sünnipäevale ei oleks ise soovinud ning lasteaiaealiste laste suhtluse arendamisel sai ka vanematega suheldud, nii et lapsevanemate vastuolud kasvatusviisides oleks eelnevalt ka välja tulnud. Lisaks olid tõesti paljud tel numbrid olemas tänu tagasisidele kutsele (tullakse või mitte).
Esimesel kooliaastal ja eriti kohestel sügisestel sünnipäevalastel olid paljud külalised sünnipäevalise lasteaia sõpruskonnast ja siis mõned lähemad koolis tekkinud sõbrad (need ka enamasti juba teise poolaasta sünnipäevadel). Teilgi ilmselt lapsel sõpru mujalt seltskondadest ja näiteks eelmisest lasteiarühmast, ei pea ju kohe võõramaid inimesi eraldi sünnipävapeole kutsuma. Lasteaias üldjuhul tähistatakse koos ka sünnipäevi (sünnipäevaline viib midagi kõigile ja koos süüakse, teised laulavad või õnnitlevad).
Suure lärmakama (terve rühmatäie laste mängutoa sünnipäev on kindlasti lärmakam, kui kodus 2-3 lapse koosmängimine)melu keskel viibimine väsitabki täiskasvanuid rohkemgi kui lapsi. Lapsed naudivad ja möllavad, täiskasvanud on “sunnitud” olema.
Kas said ikka vanematele öeldud, et laps polnud teiste suhtes heatatahtlik ja kakles?
Üldiselt oled mitu asja ise valesti teinud ja võta seda kui õppetundi.
Sa ei peagi suutma üksinda ohjata kogu rühma ja seda veel mängutoas.
Sa ei pea minema kaasa iga viisakuse ja iga hullusega.
Sa ei pea laskma ka oma lapsel endale pähe istuda, tema on laps ja ei taju võimalikke probleeme. Ja kuidas ta saakski, kui emagi ei taju. Süüdistad ainult teisi, aga vaata ikka endale ka otsa.
Lapselegi tuleks kasuks, kui mass-sünnipäevad ära jäävad, kutsub ainult oma häid sõpru.
Pigem nii pisikestel lastel, kes näpistavad, küünistavad ja hammustavad, peaksid vanemad kaasas olema. Üksi jäetakse ikka kuskil 6 aastasest(erandina siis mõned üksikud, kelle vanemad tõesti head tuttavad juba on)
Kurb, et tänapäeval peetakse ainuvõimalikuks “piletiga” kogu rühma/ klassi sünnipäeva mängutoas, kus toimub meeletu möll. Ometi on elutingimused kõvasti paranenud… Vanasti peeti sünnipäevi kodus lähemate sõpradega. Mängiti rahulikult ja vaadati koos kingitusi.
Ei ole sellise probleemiga kokku puutunud, kuna ei kutsu võõraid või suvalisi inimesi ei enda ega lapse sünnipäevadele. Isegi kui laps on olnud aias kuu aega, siis kuu aega on lapse elus pikk aeg ja aeg mille jooksul juba kujunevad välja kindlamad mänguseltsilised. Oleksid sa lapselt küsinud 5-6 nime, kellega ta rohkem mängib, siis oleks ehk sünnipäev kõigile meeldivamalt välja kukkunud.
Pigem nii pisikestel lastel, kes näpistavad, küünistavad ja hammustavad, peaksid vanemad kaasas olema. Üksi jäetakse ikka kuskil 6 aastasest(erandina siis mõned üksikud, kelle vanemad tõesti head tuttavad juba on)
Nii pisikestel? Laps läheb järgmisel aastal kooli, seega ongi juba 6 aastane ja tema rühmakaaslased ilmselt ka.
Jah, mind ka huvitab väga, kas ikka julgesid peo lõpul järeletulnud vanemale öelda, mismoodi tema võsuke ennast teiste peol üleval pidas? Või valad ennast ainult siin, anonüümselt, tühjaks?
Samas, kahjuks endalgi kogemus selliste juhtumitega, kus üks põngerjas terve seltskonna tuju ära rikub. Ja kui lapsevanemale ütlema lähed, siis on vastus tavaliselt umbes: “Oi-oi, ei tea, mis ebakõla meie lastel siis oli, las sinu laps tuleb meie koju asja selgitama!” Või: “Ähh see on tal Reinolt õpitud, Reino on üks paha poiss, kes minu kullakesele külla tikub minu vastuseisust hoolimata, ja temale pahasid kombeid õpetab.” Või muud niisama ebaadekvaatset. Need vanemad, kes tõsiselt kohkuvad, vabandavad ja lubavad kodus oma lapsega rääkida, nende lapsed halvasti muideks ei käitugi (enamasti).
aga kas siis lapsevanemad om atel ei jäta, et kui midagi peaks päriselt juhtuma? Kui on teisi häriv laps, sisi vanem järgi kutsuda, et laps kakleb, minema viia ja edapsidi pole oodatud ilma vanemateta. Küll vanemaad teevad omad järeldused
Ma ei ole lasteaialastel sünnipäeva teinud koos lasteaiakaaslastega, ainult oma pere ja sugulased. Need mängutoa sünnipäevad on minu jaoks suht õudused ka ilma käitumishäireteta.
Alates koolist on meil sünnipäevad toimunud kodus. Kodu on suur ja sünnipäeva keskkond palju hubasem kui mängutoas. Ja teine asi minu puhul on, et ma ei tee üht sünnipäeva kõigile, vaid sünnipäevad toimuvad gruppide kaupa: lapse koolikaaslastele oma, perekonnale oma ja naabritega oma. Nii on peod palju nauditavamad ja jääb aega olemas olla kõigi külaliste jaoks.
Jah, lapsevanema kontaktide küsimine on elementaarne turvalisuse küsimus. Ma ei julgeks oma 6-aastast jättagi kohta, kust minuga ühendust ei võetaks probleemide tekkimisel… Praegu ei mõtle ma, et laps teisi kiusama võiks hakata vaid et ehk juhtub hoopis õnnetusi.
Mängutoas võib ju kukkuda õnnetult.
Peo ajal tõmbab keegi omale midagi kurku.
Rääkimata veel, et kui juhtuks tulekahju või veel midagi hullemat.
Laste pidudel on ikka turvalisus ülekõige. Täna õnne, et teil midagi ei juhtunud, muidu oleksid omadega veel hullamas seisus praegu.
Minu soovitus oleks, et lasteaiaealisi lapsi kutsutakse peole AINULT koos vanematega ja siis põhjaliku läbirääkimise tulemusena võib muidugi kokku leppida, et mõni vanem käib vahepeal ära, aga mudiugi jätab kontaktid
Milleks sellised massisünnipäevad?
Kui laps ei tunne kedagi lasteaias, polegi vaja kedagi sealt kutsuda. Kutsud sugulaste lapsed, eelmise lasteaia sõbrad.
Ka koolilaps ei pea tervet klassi kutsuma.
Mida vähem lapsi, seda lihtsam. Ja kutsuda võiks tõesti neid, kes on lapse sõbrad (nemad oskavad koos mängida, omavahel on asjad paika loksunud, ei teki selliseid situatsioone, et hakatakse üksteist paika panema või tähelepanu pärast võitlema).
Ei pea olema suur kamp lihtsalt selle pärast, et kogu mängutoa eest on makstud. Vähesemate külalistega jõuab siis ka sünnipäevalaps suhelda ja rahulikult koos mängida. Me oleme pidanud väiksemas mängutoas lapse sünnipäeva ka nii, et ta kutsus 8 last, väga mõnus ja tore oli. Kodus pidades kutsuvad nad 4-6 sõpra.
Ja minu tähelepanek (mul on lapsed 7 a ja 5 a, nii et nende sõprade sünnipäevadel mängutubades omajagu käidud) on, et mängutoasünnipäeval on väga sageli nii, et sünnipäevalaps on oma sünnipäevaootusest nii stressis lõpuks, et nutabki. See on muidugi iseasi, kui keegi vägivaldne on. Seetõttu tulekski paluda vähemalt osadel vanematel kohale jääda.
Tean, mis tunned. Meil oli see häda, et selline agressiivne laps on väga lähedalt sugulase laps. Nüüd teame – kinke lahti ei tee (ühel sünnipäeval suutis osa kinke lihtsalt ära lõhkuda). Kutsume vanematega – vanemad välja eriti ei tee, kui asi käest läheb – siis karjutakse korraks lapse peale. Õnneks on laps juba suurem ja probleemid on vähemaks jäänud.
Kuna lapse sünnipäev on sügisel, saad järgmisel aastal üldse koolisünna pidamata jätta, sest konkreetseid sõpru pole veel tekkinud.
Aga jah, suurtele pidudele tasub abijõudu kaasata. Muidu tõesti hullub ära.
Mina pole tegelikult suurte sünnade vastu. Kui lapsed on normaalse käitumisega, siis on suur pidu ka päris tore.
Kakukulle pole mõtet kutsuda.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
