Esileht Väikelaps Ma ei usalda oma lapse vanaema!

Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )

Teema: Ma ei usalda oma lapse vanaema!

Postitas:

Ühesõnaga ei usalda oma last tema hoolde. Kui laps oli veel beebi, siis vanaema ise ei tundnud hoidmise ja lapse vastu erilist huvi, nüüd aga on kodusel pensionäril vist mingid süümekad tekkinud. Nõuab last enda juurde ja pakub ennast hoidjana välja. Samas puudub tal igasugune kogemus, oskused ja arusaam. No tunnikesek nii moepärast võin ju viia aga kindlasti mitte pikaks päevaks ja ka m itte ööseks. Ämm ei ole temaga olnud ja laps ise ka alles liiga väike, et ise enda eest vastutada. Nüüd siis ämm pahane ja solvunud, et last temale ei tooda.
Kui meil vahel harva külas käib räägib poisiga nii naljakalt, peab pikki loenguid jonnimisest ja söödab teda oma lusikast. Ei taju absoluutselt ohtusid, nõuab luti kasutamist, kammib lapse juukseid oma kammiga jne. jne. Laseb beebil pärlitega mängida, annab talle kätte asju, mis on ohtlikud jne.
Nüüd te kindlasti küsite, et kuidas ta küll oma lapsed üles kasvatas. Aga selles see konks ongi. Tal isiklikke lapsi pole, lapsendas minu mehe ja tema kaks õde varases teismeeas.
Mida teha ja kuidas sellises olukorras käituda. Ma tõesti ei usalda teda!
Samas on ta solvunud kui dagi teist kutsun. tema kasutütreid näiteks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 27.01 22:17; 27.01 23:00; 28.01 00:06; 28.01 02:20;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Esiteks- mitte mingil juhul ära jäta last inimesega, kes pisikese heaolule, tervisele või lausa elule ohtlik. Ja halvasti ei pea sa ennast kindlasti selle tõttu tundma!!!

Kas temaga on võimalik sellel teemal rääkida? Alustagi hästi sõbralikult sellest, et ega sa ju teda ei süüdista, ise samuti ei oleks enne lapse saamist kõigi nende asjade peale tulnud, mida silmas peab pidama. Parim võimalik variant oleks see, et igal teemal räägid talle hästi viisakalt muu jutu sees jooksvalt teooriat ja korduvalt kinnistad tema uusi teadmisi oma tegude ja jutuga. Näiteks- väikestega on jube keeruline, tahavad pidevalt kõike endale suhu toppida, aga seda ei tohi lasta juhtuda. Kui jälle pärlid vms kätte saab, siis räägidki ämma kuuldes juurde, et ma tean, et sulle meeldivad, aga emme peab need ära võtma, need võivad kergesti katki minna, lähevad kurku või kõhtu ja lisad, mis siis kõik juhtuda võib.

Kui on normaalne inimene, kellega rääkida saab, küll ta siis oma seisukohti muudab. Kui rääkida hästi ei saa, aga sa järjekindlalt tema juuresolekul \”ajuloputust\” teed, küll siis midagi külge hakkab. Ja kui ei hakka, siis tulebki käega lüüa, midagi ei ole teha ja laps võib tema juures olla pikemalt siis kui omal mõistus peas.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Samas ma tahaksin ise küll ka vahest kodust välja pääseda aga no tõesti ei julge jätta. Kardan kõige rohkem, et jätab lapse järelvalveta.
‘Ei oska või ei pea vajalikuks pidevat järelvalvet 2.AASTASEL lapsel. Rääkida temaga nagu ei saa. Ta
korrutab üha, et no küll ma saaN hakkama. Ta arvab ise, et on igati asjamees. Samas jagab mulle taolisi soovitusi, mida ka nõukogude ajal vaid vähesed ellu viisid. Olen tõesti hirmul, et kui lapse temaga jätan hakkab ta neid soovitusi praktiserima.
Samas üks kasutütardest toob aegajalt oma 2, 8 aastast hoida ja lausa mitmeks päevaks ja paariks tunniks on ka aastast jäetud. Imestn aina, et kuidas nad ikkka raatsivad ja julgevad. Kõrvalt seda asja jälgides saan aina kindlust juurde, et nii väikest mina ikka ei vii küll.
Vanaema ei oska nagu lähtuda lapse soovidest ega vajadustest vaid toimetab ainult oma arusaamade järgi. Samas on ta nii jäik ja range. Ta absoluutselt ei taju lapse emotsioone, riidleb aastasega kui see härdalt nutta tihub ja emmet igatseb. Või ei taipa, et laps, kes poole kümmne ajal haigutab võiks olla unine ja tahta magada jne, jne. Ja ainus nutu põhjus on jonn. Ja kui laps jonnib siis tuleb ju kõva häälega tänitada, et mis sa jonnid.
Ja tegelt on meil riid majas sel samal põhjusel, et mina last ei vii.Miks mina ei usalda kui teised usaldavad-see on tema põhi argument. Aga ma tõesti ei usalda!
Palun soovitusi!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 27.01 22:17; 27.01 23:00; 28.01 00:06; 28.01 02:20;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tere veelkord! Point ongi nüüd selles, et vanaema solvunud, et last talle ei tooda. Nüüd igal võimalusel püüab ta teha märkusi minu kasvatusstiili kohta. Ega ta otse ei ütle, vihjab niimoodi. Minul on seda eriti raske taluda. Samas ta on nüüd võtnud sellise kannatja hoiaku, et vot talle ei tooda jne. Mulle isiklikult tundub, et see hoidmine ise polegi nii tähtis, et käib talle nagu rohkem au pihta. Samas ei ole tal midagi positiivset öelda minu laste kohta ainult halvad märkused. Kui ütlen, et lapsed tublid ja hästi arenenud, siis ta vastab, et kodusel emal, kes kogu aeg oma laste järgi passib ei tohiks see teisiti ollagi.! Samas kannab just kui oma pahameele lastele üle ja maksab vanemate patud lastele kätte. Jõuludeks kudus ta kindad ja sokid kõigile lastelastele aga minu omad jättis ilma. Lihtsalt! Samas teeb ta alati sünnipäevale minnes koogi või piruka kaasa aga meile tuli tühjade kätega.Ja see kõik ikka ja ainult selle hoidmise pärast. Kas tõesti on minus probleem!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 27.01 22:17; 27.01 23:00; 28.01 00:06; 28.01 02:20;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga kui sa ei vii talle last, kuidas nad siis lähedasemaks saavad? Viigi alguses näiteks tunnikeseks puhanud ja söönud laps. Ja kui lapsele meeldib, siis tasapisi pikemaks ajaks. Kui lapsega tuttav juba on, küll siis koob sokke-kindaid ka. Mul oli väidetavalt väga kuri vanaisa, kellega keegi suhelda ei tahtnud ja kes muudkui pahandas kõigiga. Aga mul on ainult head mälestused temaga koos veedetud ajast. Tihti on täiskasvanud lapsega kahekesi hoopis teistsugused. Lapsele on oluline vanavanematega aega veeta ja luua lähedasi suhteid lisaks isale-emale ka teiste täiskasvanutega.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina ka ei jäta oma aastast last ei oma vanemate ega lapse isa vanemate hoolde. Ei nende kodus ega ka oma kodus. Peale lapse isa usladaksin oma lapse vaid oma vanema õe hoolde, kel ka 5-aastane laps kodus. Aga ma ei tunne ka vajadust ilma lapseta eriti kusagile minna või ilma temata olla. Ta on mul absoluutselt kõikjal kaasas. Mind ja minu elu ei sega lapse olemasolu.
Mis ma aga oma ja mehe vanematele ütlen?
Ütlengi, et saame ise oma lapse kasvatamise ja hoidmisega hakkama.
Mina ei arva, et nii väiksel lapsel oleks vaja veeta vanematest eraldi aega vanavanematega, et nendega lähedaseks saada. Kui laps on vanavanematel külas, olen ka mina seal ja hoian asjadel silma peal. Ning minu reeglid kehtivad lapse puhul nii minu kodus kui ka väljapool kodu.

Kui vana sa muidu ise oled?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vastuseks eelmisele: 30 on juba seljataga ja peoga aastaid veel lisaks!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 27.01 22:17; 27.01 23:00; 28.01 00:06; 28.01 02:20;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul on ämmaga sama teema. Ei oska nagu üldse lapsi hoida. Ega ta omal ajal ei hoidnudki neid eriti pikalt, mõlema lapsega oli aasta kodus, siis üks läks sõime, teine koguni nädalasõime. Ta ei tundnudki oma last õieti. Kui jonniiga tuli, tema ei tea sellest midagi, ka millegi õpetamisega lapsele ta ei tegelenud, riik hoolitses sel ajal kõige eest. Nüüd muudkui hõõrub käsi, kui minu laps eeskujulikult ei käitu, et näe, temal polnud aega lapsi kasvatada, aga kasvasid normaalseks, aga sina istud kodus mitu aastat, ikka laps jonnib. Lapse emotsioone tõlgendab täiesti valesti. Kui laps saab näiteks haiget ja nutab, tema siis teeb last mõnitades järele ja ütleb, et kas siis mees niimoodi tönnib nagu plika. Näiteks näitab kapi peal lapsele ¨okolaadimuna, et vaata kui ilus muna, aga sina seda võtta ei tohi. Laps siis karjub tükk aega, tema jälle naerab, et nii tühisest asjast siis nüüd karjutakse. Iga asjaga sama, mingit arusaama väikelaste kasvatamisest ei ole. Ohte ta tähele ei pane. Veekeetjad, noad, tikud jne, kõik on käeulatuses. Mina ei kavatse kunagi talle last hoida jätta, see pole mu lapse huvides, tema solvumine pole nii oluline.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

minul ei ole kedagi hoima kutsuda – ema on surnud, ämm elab 200 km eemal. on küll hoidja, aga vanaema on midagi muud – tahaks et laps kuuleks lugusid tema lapsepõlvest, teaks mehepoolseid sugulasi jne. Õnneks on ta ikka suvel seal nädal-kaks.
aga eks igalühel oma hädad.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina ka ei usalda oma ema, ta on ainult magavat last paar tundi valvanud. Ei usalda, sest ta on peehmelt öeldes närvihaige.

Ämm ja minu vanaema vaatavad pidevalt, usaldan pea täielikult.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.

kui vana see kõnealune hoitav laps sul nüüd ongi? kahene või?
sel juhul ma arvan, et võta rahulikult. kasuta teisi hoidjaid, ämma ümber kasvatada pole mõtet. see väikelaste hoidmise vajadus läheb ju nii kiiresti mööda. juba paari aasta pärast istub poiss talle ise niimoodi pähe, et vähe ei ole 😉 Siis võidki hoiule saata 😛

räägin omast kogemusest. pesamuna on neljane ja laste hoidmise teema on meie majas sisuliselt unustatud. käivad koolis-lasteaias, kui väljaspool lasteaia aega erandkorras vaja valvata, siis teeb seda mõni suurem laps nii muuseas või võtan pisemad oma käikudele kaasa.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lihtsalt ei vii ja kõik. ja sa ei pea üldse mingeid süümekaid tundma vms.
Tähtsaim on siiski lapse heaolu ja tervis.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )


Esileht Väikelaps Ma ei usalda oma lapse vanaema!

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.