Teema: Ma ei viitsi tööd teha

Laiskust ei ole olemas. On ainete puudus keha. Keha on nii tark, et kasutab kõiki vahendeid, et ei peaks hakkama reserve kasutama ja sealt kõik see “laiskus”. Stressis inimene muidugi toodab laiskust koguaeg juurde, sest ained mida nagu nii pole, kulub rohkem. Hea oleks analüüsid teha, et mis ainetest puudu on. Näiteks südamelihastega seotud jamad ei annagi endast muul moel märku kui väsimus ehk siis laiskus. Ja inimesed kukuvad täis elujõus jalapealt kokku ja ongi kõik, sest suruvad jõuga keha märgid maha ja rügavad ikka tööd teha edasi. Nii et kuna sa viimati südant lasid kontrollida, laiskus võib olla märk, et ….

Kas päriselt on olemas selliseid inimesi kes teevad ära kohe kõik tööd mida vaja teha?
Kui ma seda vahel tööl olen, öeldakse et tark ei torma.
Keha on nii tark….kas ikka on? Keha tahab palju süüa, mis ajab paksuks. Ei viitsi füüsiliselt pingutada. Ja füüsis jääb nõrgaks. Ei viitsi õppida, see nõuab pingutust et õppida. Ja jääb rumalaks. Kas ikka keha on nii tark?

#3650677:

Aga teemaalgataja võiks vahepeal päris tööd proovida,vahelduseks. Füüsilist tööd.Liigutamine tekitab õnnehormoone ja ei lähe selliseks kaltsuks ära.

Kas tõesti meie praegusel sajandil keegi arvab, et füüsiline töö on päris töö?

See, et sina koolis hakkama ei saanud ja kraave kaevama pead, ei tähenda, et see pärs töö oleks praegusel ajal.

Kuigi eks liigutamine jah halb ei ole, soovitan ka.

…ma ka ei viitsi, venitan kogu aeg.

Ma süüdistan pimedat aega (mis õnneks juba vaikselt laheneb).

Suvel rügan kotralikult, hetkel nagu karu talveunes. (Aga tema ei pea midagi tegema, magab õigysega, mina liigutan vastu tshtmist ja aegluubis).

ma ei teeks üldse mingit tööd kui saaks

Lihtsalt vedeleks ja veedaks aega nii, kuidas parsjagu pähe tuleb. Loeks, vaataks filme, mängiks, kodus enda jaoks nikerdaks midagi. Aga mitte nii, et mingi kellast kellani ja kellegi teise reeglite järgi.

Õnneks mul on praegu selline töö, mis konti ei murra. Teen naksti valmis ja ülejäänud aja ei pea sellele mõtlema. Varem olen olnud sellise ameti peal, et töö käib kogu aeg kaasas, see väga hea ei ole, sest siis lõpuks enam ei viitsi mõelda ka.

Olen augusti keskpaigast põhitöölt koondatud.
Ja uskumatu kui kiirelt harjubki eluga hiline ärkamine, kohv, TV, jalutuskäik, ehk poodi, õhtu käes, TV. Jne päevast päeva.
Päris raske saab olema kunagi jälle tööharjumus taastada.

TK hüvitise ja säästudega saab veel suht kaua läbi, vastu suve ka tööle minna ei taha.

#3650853:

#3650679:

Kas päriselt on olemas selliseid inimesi kes teevad ära kohe kõik tööd mida vaja teha?

Mina. Ma olen hirmus laisk inimene ja seetõttu ma teen kohe kõik ära, mida kindlasti peab tegema. Kohe all mõtlen ma päris kohe ja tempokalt, kõrvalekaldumata. Mida kohe ei tee, seda ei teegi. See on otsustamise küsimus. Vaatan peale ja otsustan, kas teen esimesel võimalusel kohe või ignoreerin igavesti. Kolmandat varianti pole. Kui tööasjadest rääkida.

Selletõttu puuduvad mul absoluutselt tööalased süümekad, mu pärastlõunad on üldiselt töövabad – läksin enne koroonat koju või istusin kuskil restoranis, lugesin tööl midagi huvitavat, nüüd toimetan või pikutan kodus niisama. Loen raamatut. Kuna mingid tähtajad ei kummita, siis teinekord kuu lõpul on mitmeid tööpäevi, mida saan oma suva järgi veeta. Selleks, et asju edasi lükata, peab jube virk ja töökas olema ja armastama süümepiinu ning turjal olevaid kohustusi.

Kui muidugi keegi helistab või kirjutab, võtan tänagi tööpäeva lõpuni vastu ja vastan, aga kõik on mul ka tänaseks juba tehtud. Töökaaslased higistavad alles kuskil esimese kolmandiku peal tänastest ülesannetest, aga mõni ime – nad on tunnikese lobisenud, kolm korda kohvi käinud võtmas, internetis surfanud, FBs istunud vahepeal. Ma ei viitsi niimoodi ennast kinni panna, loivata ja päeva hakkida, olen selleks liiga laisk ja mugav. Teen vuhinaga kõik järjest ära, keskendun, teen üks kord ja korralikult ning siis olen vaba. Ei salli mingeid kohustusi ja seetõttu kaotan nad võimalikult kiiresti ära. Mida ebamugavam asi, seda kiiremini ja põhjalikumalt (et taeva pärast see ülesanne tagasi ei tuleks) selle kaela pealt maha saan. Laisa inimese asi. Tahan vaba olla painetest.

Koduseid asju lükkan küll edasi, mingeid põrandapesemisi näiteks. Lõpuks neid ma ei pea otseselt ka kunagi tegema mingiks tähtajaks ju.

Ma tahaks ka nii osata. Aga kuna töö hulk, mis tuleb teha, ei ole võimalik teha paari-päevaga ära nädalas, siis paratamatult tekib töö hakkimine rohkematele päevadele ja seega ka pidev planeerimine-laaveerimine-prokastineerimine-ümberplanneerimine, mis on vaimselt kurnab ja lõppeb ikka sellega, et viimasel hetkel teen hädavajaliku ära.

jubedalt häirib. tahaks ka mingit süsteemi saavutada.

ma ikka pigem pesen selle põranda ära, kui teen tööasja….
ma kuskilt lugesin, et paljud eelistaks õppimisele (võib laiendada ka siis vaimsele tööle) kergemat füüsilist piinamist. olen sellega nõus 🙂

Ma teen nii, kui enam teisiti ei saa:

jaga mahukas töö väikesteks osadeks ja kirjuta need osad üles.

siis võta sealt üks osa ja tee ära, ja tõmba see mis tehtud maha – tekib kohe hea tunne ja sammuke lähemal valmissaamisele.

#3651260:

Üldiselt jääb füüsilisest tööst alati jälg maha ja see muudab reaalselt kauba rahaks ja vastupidi. Kontoritööl piisab juhtme välja tõmbamisest GLOBAALSELT ja ongi teie “töö” jälle sajandiks lõppenud. Arvuti kasutamiseks ei pea ka just keenius olema. Enamus kasutajaid teevad rutiinseid operatsioone ja ei jaga arvutist, süsteemist ega Internetist ööd ega mütsi. Ainult suurustavad ja kekslevad jalalt jalale.

Mis need füüsilised tööd siis on ilma arvutita? Enamus füüsilisi töid leiab ikka tänapäeval aset kuskil tootmistsehhis, kassa-aparaadi ees, kombaini peal, kaubalao programmides. Isegi koristajad sõidavad iseliikuva põrandapesumasinaga.  Ei pea tõesti arvuti kasutamiseks geenius olema, kui 99% töid hõlmavad arvutit. Ja juhtme välja tõmbamisel kaotavad ühtemoodi töö nii kontoris istujad kui sinu “füüsilise töö” tegijad.

#3650853:

#3650679:

Kas päriselt on olemas selliseid inimesi kes teevad ära kohe kõik tööd mida vaja teha?

Mina. Ma olen hirmus laisk inimene ja seetõttu ma teen kohe kõik ära, mida kindlasti peab tegema. Kohe all mõtlen ma päris kohe ja tempokalt, kõrvalekaldumata. Mida kohe ei tee, seda ei teegi. See on otsustamise küsimus. Vaatan peale ja otsustan, kas teen esimesel võimalusel kohe või ignoreerin igavesti. Kolmandat varianti pole. Kui tööasjadest rääkida.

Selletõttu puuduvad mul absoluutselt tööalased süümekad, mu pärastlõunad on üldiselt töövabad – läksin enne koroonat koju või istusin kuskil restoranis, lugesin tööl midagi huvitavat, nüüd toimetan või pikutan kodus niisama. Loen raamatut. Kuna mingid tähtajad ei kummita, siis teinekord kuu lõpul on mitmeid tööpäevi, mida saan oma suva järgi veeta. Selleks, et asju edasi lükata, peab jube virk ja töökas olema ja armastama süümepiinu ning turjal olevaid kohustusi.

Kui muidugi keegi helistab või kirjutab, võtan tänagi tööpäeva lõpuni vastu ja vastan, aga kõik on mul ka tänaseks juba tehtud. Töökaaslased higistavad alles kuskil esimese kolmandiku peal tänastest ülesannetest, aga mõni ime – nad on tunnikese lobisenud, kolm korda kohvi käinud võtmas, internetis surfanud, FBs istunud vahepeal. Ma ei viitsi niimoodi ennast kinni panna, loivata ja päeva hakkida, olen selleks liiga laisk ja mugav. Teen vuhinaga kõik järjest ära, keskendun, teen üks kord ja korralikult ning siis olen vaba. Ei salli mingeid kohustusi ja seetõttu kaotan nad võimalikult kiiresti ära. Mida ebamugavam asi, seda kiiremini ja põhjalikumalt (et taeva pärast see ülesanne tagasi ei tuleks) selle kaela pealt maha saan. Laisa inimese asi. Tahan vaba olla painetest.

Koduseid asju lükkan küll edasi, mingeid põrandapesemisi näiteks. Lõpuks neid ma ei pea otseselt ka kunagi tegema mingiks tähtajaks ju.

Täitsa tõsiselt huvitab, mis alal sa töötad? St mis sorti su tööülesanded on?

#3650677:

Pöörane rügamine arvutihiirega:D:D   Aga teemaalgataja võiks vahepeal päris tööd proovida,vahelduseks. Füüsilist tööd.Liigutamine tekitab õnnehormoone ja ei lähe selliseks kaltsuks ära.

Ega see traktoriga kündmine ka mingi õige töö ole, eriti tänapäevase traktoriga. Õige mees künnab ikka hobusega- see on õige töö.

#3651796:

Nojah, sa korjad selle töö hulga ajapiiri lõppu ja teed siis ühe-kahe sahmakaga ära, enne prokrastineerid ja pabistad ja tunned süümekaid. Tõsta see lõpp lihtsalt algusesse. Pane hirmsa kiiruga minema ja saabki tehtud. Muidugi mina sinu asemel kõiki väga mahukaid töid kohe ei esitleks. Ülemustele võib tulla pähe geniaalne idee, et kuna su jõudlus on nii suur, siis anda kohe uus ülesanne. Kui sulle ei maksta just sooritatud projektide pealt, siis kui tähtaeg on reede, sinul on valmis teisipäeva hommikuks (näiteks pusisid seda teha terve esmaspäeva ja pool ööd ka veel), siis kolmapäev ja neljapäev mina sinu asemel elaksin endale ja töö annaksin üle neljapäeva õhtupoolikul. Ikka vara ülemuse jaoks, kiiduväärt, aga sina oled pärast surmväsinud teisipäeva kaks päeva peenikest naeru pidanud ja enesekindlus on ka laes, kui oma ajahädas olevaid ja aegaraisanud kolleege vaatad. Kui aga makstakse tehtud projektide vms pealt, siis on sul kohe aeg uus raha sisse võtta. Ega keegi vist ei sünni selle teadmisega. Eks see eduelamus, kui esimest korda proovid ja saadki kõik tööasjad seljast maha kolm korda kiiremini kui töökaaslased, innustab ja enam ei tahagi teisiti elada, koorem kukil. Minu tänased tööd on mul näiteks tehtud. Tööd on praegu tõesti palju. Uni läks ära ja kell 6.05 alustasin, kell 8 lõpetasin. Kaks pisiasja, mida teised teeksid poolteist tundi lobisemisega, aga mina teen 20 minutit intensiivselt, on veel tulemas, aga nende saabumisaeg ei sõltu minust. Nüüd on siis mul mitu tundi vaba aega, filmidki välja valitud. Sõbrannaga lobisemine jne. Paraku reeded on sellised, et need lobisevad laiskvorstid ???? panevad mind ootama, sest oma nädalaülesanded saavad nad tehtud reedel kell 16.57.

Tead, sa tundud muidugi väga taibukas ja tubli, aga kas sa selle peale ei tule, et tööstiilid (ja laiemalt elustiilid) on inimeseti erinevad? Sulle sobib nii, et tõused kell 6 ja kella 8-ks on töö tehtud. Paljudele sobib ja meeldib teisiti. On hulk inimesi, kes just nimelt TAHAVAD töötada nii, et teevad veidi, siis joovad kohvi, siis teevad veel veidi, siis jutustavad, teevad veel veidi, siis käivad toidupoes, siis teevad veel veidi jne jne. See ei ole tingimata prokrastineerimine või laiskus, see on nende inimeste TÖÖSTIIL. Ja ongi kõik. Neile meeldib. Sulle meeldib sinu stiil, neile nende oma. Ei pruugi su sõbrannad, kes reedel 16.57 oma töö lõpetavad, olla ‘lobisevad laiskvorstid’. Vbl kui nemad sind foorumis kirjeldaksid, kasutaksid nad näiteks väljendeid ‘hüsteeriline rabistaja’ vms. Tead, iga inimene ei väärtustagi seda, et tal on keset töönädalat mitu vaba päeva või et tööpäev algab varahommikul ja lõpeb samuti juba varahommikul.

Mina üldiselt olen vaadanud, et tööstiil sõltub väga ka isikuomadustest, mitte ainult töö eripäradest. Ühte ja sama tööd teeb koleerik-sangviinik nii, nagu sina – intensiivselt, lühidalt ja ennastunustavalt. Ütleks, et veidi hüsteeriliselt. Flegmaatikud kulgevad sama tööd tehes aeglaselt läbi päevade ja nädalate ja pane tähele – neile meeldib see. Ja kokkuvõttes on nad lõpuks teinud ära samasuguse hulga sama kvaliteetset tööd nagu sina, lihtsalt neile sobival moel. Ei tunne nad seal vahepeal mingeid süümekaid ega piinle kohustustelaviini all ägisedes. Sina oled sellist tüüpi, et sind need tegemata tööd piinavad, neid aga mitte.

Mina olen oma töös üldiselt põhjalik, kohati teen asju liiga korralikult. Kui alustan mingit tööd liiga vara, siis võib juhtuda, et viimistlen mingit ebaolulist asja liigselt ja kokkuvõttes kulutan sellele jamale mõttetult palju aega. Seetõttu alustangi selliste mõttetumate asjade tegemist pigem hiljem, et tähtaeg oleks lähedal ja ma lihtsalt ei saaks sellele liiga palju aega kulutada.
Prokrastineerimine, eriti enne mahukate tööde alustamist, on mulle ka muidugi vägagi tuttav. Aga päris raisatud ajaks ma seda ei pea, ma kuidagi häälestan end sel ajal vastavale tööle, mõtlen veidi struktuurile jms. Sel juhul läheb ka töö pärast kiiremini ja süstemaatilisemalt. Olen proovinud ka kohe kiiresti pihta hakata, aga suuremate tööde puhul see hästi ei toimi, teen küll midagi ära, aga pärast on vaja ümber teha jne