Esileht Ajaviite- ja muud jutud Ma igatsen Anjut

Näitan 30 postitust - vahemik 181 kuni 210 (kokku 245 )

Teema: Ma igatsen Anjut

Postitas:
Kägu

Väga paljud ei saanud sellest “kasutuselevõtust” seal selle aasta eksamil aru.

Ja neid sõnastusprobleeme esineb Innove eksamitöödes IGA AASTA

Need sinu poolt toodud laused on täiesti korrektsed ja üheselt mõistetavad. Kas eesti keel on ikka su emakeel? Võibolla on selles probleem, et sa aru ei saa? Lõpueksami ajaks peaks noor olema nii hästi lugema õppinud, et suudab ka pisut keerukamaid lauseid mõista.

Muideks, su enda kirjutatud lauses on ka viga. Korrektne on: “Ja neid sõnastusprobleeme esineb Innove eksamitöödes IGAL AASTAL”.

Eesti keel on minu emakeel. Ja vaata uusi eesti keele õpikuid välismaalastele (nt M.Pesti “E nagu Eesti”), seal on kirjas, et “iga” on erandlik sõna ja seda pole vaja alalütlevasse käändesse panna.

Siin on nt selle “iga” kohta juttu:

http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=1&otsi=iga

Veel kord: keeruline lause EI OLE KIPAKAS ÜLELIIGSE SÕNAVAHUGA LAUSEVÄRDJAS.

“Iga aasta” ja “igal aastal” on tõesti mõlemad lubatud.

Muus osas on raske aru saada, mida püüad tõestada ja miks vaidled. Ainult lühikeste lihtlausetega räägivad vaimse mahajäämusega indiviidid. Seda ei ole vaja peale suruda kõigile, sest valdav enamus on võimeline keerukamat keelt mõistma.

Keerukas ei võrdu üleliigse vahuga lausevärdjas.

+1
-17
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 33 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

20ndate kohta ma ei tea, aga minu ema on 50ndate kohta rääkinud, et loomad pidid toidetud saama, lapsed sõid ise, mida juhtus.

Jah, loomi söötma ajas joodikud kolhoosi/sovhoosi ülemus.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Lapsevanema vabadus lõpeb seal, kus algavad tema lapse õigused. Lapsel on õigus puhtale soojale toale, toidule ja haridusele.

Veel 100 aastat tagasi oleks siis pidanud teie (vana)vanaemad kõik nende vanematelt kokku korjama ja asutustesse pistma või muusse riiki lapsendamiseks.

Sest 1920. aastal hoidis enamik Eesti peresid oma lapsi näljas, kaltsudes, pesemata ega saatnud kooli?

20ndate kohta ma ei tea, aga minu ema on 50ndate kohta rääkinud, et loomad pidid toidetud saama, lapsed sõid ise, mida juhtus.

Voolavat vett loomulikult polnud, kasutati kuivkäimlat. Pesu pesti käsitsi. Hügieeni kohta seega suud täis ei võta. Koolis muidugi käidi. Lastekaitset polnud, kelleltki lapsi ära ei võetud, vähemalt mitte ülaltoodud põhjustel.

Aga sellest ju saad aru, et 100 aastat tagasi (millele viitasid), oli 1920, mitte 1950?

Selliseid vanemaid, kelle lapsed peavad ise vaatama, kas ja kust süüa saavad, on alati olnud. Seda ei ole kunagi normaalseks peetud ja see ei ole kunagi normaalne olnud. Sõja ajal orvuks jäänud hulkurlaps pidi ehk ise toitu otsima, normaalselt toidavad last tema vanemad. Muidugi, lastekodud on ka olemas vanemliku hoolitsuseta lastele ja seda juba väga ammu.

Ennast pestud ja pesu pestud, st puhtust peetud, on korralikes peredes ka alati. Tänapäeval on dušid ja pesumasinad. Need on osa normaalsest olmest.

Võib-olla märkad, et sulle vastavad erinevad inimesed, enne kui vihjad, et mõni ei oska 100 piires arvutada vms. Praeguse aja Kägundus võimaldab seda kontrollida, seal on märge, mitu korda on keegi vastanud.

See, et “lapsed vaatavad ise, mida süüa saavad” tähendas, et kui kõht oli tühi, tuli ise sahvrist võtta. Kui vanemad kuskil põllul, siis ise vaaritada. Mitte et lapsed peaks mööda küla kerjama. Sul on nagu kaks varianti ainult: “normaalne”, “korraliku pere” variant ja “hulkurid” ning viimasel juhul tuleb laps ära võtta. Sulle juba öeldi, et paar põlvkonda tagasi olid väga paljud selles mõttes “hulkurid”. Ometi on nende lapsed (praegused pensionärid) elus, isegi hea tervise juures, ja erinevalt noortest õiguslastest, isegi väärtustavad normaalseid peresuhteid. Hoolimata sellest, et puhtust peeti hädapärast.

+5
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Sest 1920. aastal hoidis enamik Eesti peresid oma lapsi näljas, kaltsudes, pesemata ega saatnud kooli?

Maapiirkondades, kus enamus rahvast elas, et olnud ei voolavat vett ega elektrit ning neid kirjeldusi, kuidas maalapsed kooli läksid oma kolme vanema venna poolt kantud jalatsitega läksid, oled ehk lugenud. Pesti muidugi. Kord nädalas ja kausis. Anju pesi sagedamini ja ka kausis.

Näljast pole keegi midagi rääkinud, tsiteerisin väidetavat sooja toidu kohustus. Nojah, kui keedukartul soolasilguga sooja toidu alla läks…

Katsu palun ise olla 🙂

+2
-15
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

20ndate kohta ma ei tea, aga minu ema on 50ndate kohta rääkinud, et loomad pidid toidetud saama, lapsed sõid ise, mida juhtus.

Jah, loomi söötma ajas joodikud kolhoosi/sovhoosi ülemus.

Oma loomi söötma ajas see, et kolhoosist ei saanud rahapalka, vaid kotitäie vilja, millega piirdudes võinuks nälga surra. Ellu jäädi tänu oma aiamaalapile (60 sajandikku ehk 0.6 ha oli vist norm?) ja mõnele loomale. Sa ei kujuta ette, kui palju oli talitusi tol ajal. Sina käid tööl ja pärast tegeled hobidega. Aga tol ajal oli kogu “hobi” see, et pere toidetud saaks. Normaalne oleks ju, et töölkäimisega saabki toidetud? Siis aga toideti töölkäimisega riiki. Võib-olla koguni sinusuguseid?

+4
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Ja vaata uusi eesti keele õpikuid välismaalastele (nt M.Pesti “E nagu Eesti”), seal on kirjas, et “iga” on erandlik sõna ja seda pole vaja alalütlevasse käändesse panna.
Siin on nt selle “iga” kohta juttu:
http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=1&otsi=iga

Aitäh, sain targemaks. Huvitav, kas seda reeglit on muudetud viimase 30 aastaga või ma mäletasin valesti?

Aga see ei muuda seda, et need sinu poolt viidatud laused on täiesti selged ja ühemõttelised.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Ka tänapäeval kantakse õe või venna vanu riideid või secondhandist ostetud riideid. Kedagi ei võeta sellepärast vanematelt ära.
Tänapäeval ei ole sovhoose, kus töötamise tõttu ei saa oma laste eest hoolitseda.
Milleks tuua kas asjakohatuid võrdlusi või näiteid asjadest, mis pole probleemid ei praegu ega olnud minevikus?
Kuidas kõnealune pere elas, teab ainult pere ja kohalik lastekaitse.

+15
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Ja vaata uusi eesti keele õpikuid välismaalastele (nt M.Pesti “E nagu Eesti”), seal on kirjas, et “iga” on erandlik sõna ja seda pole vaja alalütlevasse käändesse panna.

Siin on nt selle “iga” kohta juttu:

http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=1&otsi=iga

Aitäh, sain targemaks. Huvitav, kas seda reeglit on muudetud viimase 30 aastaga või ma mäletasin valesti?

Aga see ei muuda seda, et need sinu poolt viidatud laused on täiesti selged ja ühemõttelised.

Kas sul on ka mõni vettpidavam selgitus oma väitele või väidad nii nagu EV ametnikud, et see lihtsalt on nii, sest meie ütleme ja jutul lõpp?

0
-11
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 33 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Pärast nende (siiani) 23 postituse lugemist on selge, et algklassilastega see kägu küll töötada ei tohiks. Sa oled liiga närviline, sul puudub endal korralik lugemisoskus eesti keeles, sul on mingid veidrad kinnismõtted, mis tekitavad su ajus seoseid, millest ainult sina ise aru saad. Ja käibesõnavarasse kuuluvad “rõve”, “värdjas” jms pärlid.
Kui kõik õpetajad sinu moodi oleks, poleks meil küll Pisa testides millegagi hoobelda.

+33
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Pärast nende (siiani) 23 postituse lugemist on selge, et algklassilastega see kägu küll töötada ei tohiks. Sa oled liiga närviline, sul puudub endal korralik lugemisoskus eesti keeles, sul on mingid veidrad kinnismõtted, mis tekitavad su ajus seoseid, millest ainult sina ise aru saad. Ja käibesõnavarasse kuuluvad “rõve”, “värdjas” jms pärlid.

Kui kõik õpetajad sinu moodi oleks, poleks meil küll Pisa testides millegagi hoobelda.

Tüüpiline EV ametniku suhtumine: issand, mis SÕNA sa ütlesid! “Rõve” ja “värdjas” on täiesti normaalsed sõnad, need pole roppused ega muu madalasse registrisse kuuluv sõnavara. Need on tõesti väga teravad sõnad, kuid terav ja jabur see olukord seal Innoves ongi.
Need seosed ei ole ainult minu ajus tekkinud, väga paljud on seda “kasutuselevõttu” kritiseerinud. Innove ülesannete koostajad on eurokantseliitlikust sõnavarast oma ajud juba nii läbi küpsetanud, et ei saa enam isegi aru, missugusi lausevärdjaid nad produtseerivad.
Läbimõtlematuid ülesandepüstitusi on eesti keele riigieksamites ennegi olnud.
Kui juba Tartu Ülikooli blogis tudengid soovitavad selleaastastele abiturientidele, et proovi ära arvata, mida sinult selle küsimusega kuulda tahetakse, siis millest me üldse räägime?
Kõik saavad aru, et see “objektiivsem” eesti keele eksam on üks suur loterii ja äraarvamismäng, et mida siis minult NÜÜD kuulda soovitakse.

0
-30
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 33 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Väga paljud ei saanud sellest “kasutuselevõtust” seal selle aasta eksamil aru.

Ja neid sõnastusprobleeme esineb Innove eksamitöödes IGA AASTA

Need sinu poolt toodud laused on täiesti korrektsed ja üheselt mõistetavad. Kas eesti keel on ikka su emakeel? Võibolla on selles probleem, et sa aru ei saa? Lõpueksami ajaks peaks noor olema nii hästi lugema õppinud, et suudab ka pisut keerukamaid lauseid mõista.

Muideks, su enda kirjutatud lauses on ka viga. Korrektne on: “Ja neid sõnastusprobleeme esineb Innove eksamitöödes IGAL AASTAL”.

Eesti keel on minu emakeel. Ja vaata uusi eesti keele õpikuid välismaalastele (nt M.Pesti “E nagu Eesti”), seal on kirjas, et “iga” on erandlik sõna ja seda pole vaja alalütlevasse käändesse panna.

Siin on nt selle “iga” kohta juttu:

http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=1&otsi=iga

Veel kord: keeruline lause EI OLE KIPAKAS ÜLELIIGSE SÕNAVAHUGA LAUSEVÄRDJAS.

Aga ole kena ja näita meile siis, kuidas sina oleksid need laused sõnastanud, et need ei oleks “üleliigse sõnavahuga lausevärdjad”. Mind täitsa huvitab. Need lugemisülesanded(nagu muudki eksamid, üllatus, üllatus) muidu ongi selleks, et aru saada, kas koolilõpetaja on sellisel tasemel, et suudab veidi keerulisematest tekstidest aru saada, tegu ei ole mingite esimese klassi astumise testidega vaid gümnaasiumi lõpuga – kui inimene ei suuda natuke raskemast tekstist aru saada ja seega eksameid vajalikule punktisummale ära teha, siis tal ilmselgelt ei olegi ülikooli asja. Pole siin mõtet rääkida, et inimeste elutee saab rikutud sellega, parem ongi kui arstiks, inseneriks vms saavad õppida ikkagi keskmisest targemad inimesed.

+19
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Kas sul on ka mõni vettpidavam selgitus oma väitele või väidad nii nagu EV ametnikud, et see lihtsalt on nii, sest meie ütleme ja jutul lõpp?

Kui ma kirjutan, et “Meri on sinine” ja sa ei saa sellest aru, siis on mul tõesti raske tõestada, et viga on selles, et sa ei oska lugeda, mitte selles, et minu lause oleks segane. Antud juhul täpselt samamoodi. Kõik teised siin teemas paistavad aru saavat, ainult sina ei saa.

Aga proovime niipidi. Copy-paste sinu tekstist.
Aprillis oli aianduskaupluses õuna- ja pirnipuude istikute eripakkumine: vähemalt 10 õunapuuistiku ostmisel oli ühe istiku hind 20% võrra tavahinnast madalam

Palun näita, milline sõna siin on üelliigne sõnavaht? Kuidas sa ise paneksid sama ülesande sidusa tekstina kirja?
Iseenesest faktid on siis sellised:
1. On olemas õunapuuistikute tavahind X.
2. Kui ostad 10 või rohkem õunapuuistikut korraga, siis on ühe hind 0,8*X, ehk siis kümne istiku hind sel juhul on 0,8*X*10=8’X (ja samamoodi saad arvutada, kui ostad 13 või 20 või 100 istikut korraga – see on muideks täiesti tavaline sooduspakkumiste teema (ostes kolm mingit toodet korraga, on hind mingi % võrra odavam).

See, mida mina tegin oli juba lahenduse algus. Kirjuta palun nüüd seesama ülesande tekst ümber sidusa tekstina ilma üleliigse sõnavahuta.

+17
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Väga paljud ei saanud sellest “kasutuselevõtust” seal selle aasta eksamil aru.

Ja neid sõnastusprobleeme esineb Innove eksamitöödes IGA AASTA

Need sinu poolt toodud laused on täiesti korrektsed ja üheselt mõistetavad. Kas eesti keel on ikka su emakeel? Võibolla on selles probleem, et sa aru ei saa? Lõpueksami ajaks peaks noor olema nii hästi lugema õppinud, et suudab ka pisut keerukamaid lauseid mõista.

Muideks, su enda kirjutatud lauses on ka viga. Korrektne on: “Ja neid sõnastusprobleeme esineb Innove eksamitöödes IGAL AASTAL”.

Eesti keel on minu emakeel. Ja vaata uusi eesti keele õpikuid välismaalastele (nt M.Pesti “E nagu Eesti”), seal on kirjas, et “iga” on erandlik sõna ja seda pole vaja alalütlevasse käändesse panna.

Siin on nt selle “iga” kohta juttu:

http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=1&otsi=iga

Veel kord: keeruline lause EI OLE KIPAKAS ÜLELIIGSE SÕNAVAHUGA LAUSEVÄRDJAS.

Aga ole kena ja näita meile siis, kuidas sina oleksid need laused sõnastanud, et need ei oleks “üleliigse sõnavahuga lausevärdjad”. Mind täitsa huvitab. Need lugemisülesanded(nagu muudki eksamid, üllatus, üllatus) muidu ongi selleks, et aru saada, kas koolilõpetaja on sellisel tasemel, et suudab veidi keerulisematest tekstidest aru saada, tegu ei ole mingite esimese klassi astumise testidega vaid gümnaasiumi lõpuga – kui inimene ei suuda natuke raskemast tekstist aru saada ja seega eksameid vajalikule punktisummale ära teha, siis tal ilmselgelt ei olegi ülikooli asja. Pole siin mõtet rääkida, et inimeste elutee saab rikutud sellega, parem ongi kui arstiks, inseneriks vms saavad õppida ikkagi keskmisest targemad inimesed.

Korralik lause oleks nii välja näinud:
“Analüüsi teksti põhjal 4 aspektist lähtuvalt interneti mõju huumorile.”
Ka selle kipaka sõnade järjekorra oleks võinud üle elada, kui see vahutav “kasutuselevõtt” poleks seal segadust tekitanud.

Kas tõesti on raske mõista, et keerukas tekst ei ole mingi kantseliidist nõretav üllitis? Keerukas tekst on sisutihe, kus ometigi igal sõnal on oma koht, mõte ja otstarve.
Kui hindajad ajavad eksamil juuksekarva lõhki, siis peaks olema elementaarne, et nende enda koostatud eksam on VEATU, ei tekita mitte ühestki aspektist mitmetimõistmist ja segadust.

0
-16
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 33 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Väga paljud ei saanud sellest “kasutuselevõtust” seal selle aasta eksamil aru.

Ja neid sõnastusprobleeme esineb Innove eksamitöödes IGA AASTA

Need sinu poolt toodud laused on täiesti korrektsed ja üheselt mõistetavad. Kas eesti keel on ikka su emakeel? Võibolla on selles probleem, et sa aru ei saa? Lõpueksami ajaks peaks noor olema nii hästi lugema õppinud, et suudab ka pisut keerukamaid lauseid mõista.

Muideks, su enda kirjutatud lauses on ka viga. Korrektne on: “Ja neid sõnastusprobleeme esineb Innove eksamitöödes IGAL AASTAL”.

Eesti keel on minu emakeel. Ja vaata uusi eesti keele õpikuid välismaalastele (nt M.Pesti “E nagu Eesti”), seal on kirjas, et “iga” on erandlik sõna ja seda pole vaja alalütlevasse käändesse panna.

Siin on nt selle “iga” kohta juttu:

http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=1&otsi=iga

Veel kord: keeruline lause EI OLE KIPAKAS ÜLELIIGSE SÕNAVAHUGA LAUSEVÄRDJAS.

Aga ole kena ja näita meile siis, kuidas sina oleksid need laused sõnastanud, et need ei oleks “üleliigse sõnavahuga lausevärdjad”. Mind täitsa huvitab. Need lugemisülesanded(nagu muudki eksamid, üllatus, üllatus) muidu ongi selleks, et aru saada, kas koolilõpetaja on sellisel tasemel, et suudab veidi keerulisematest tekstidest aru saada, tegu ei ole mingite esimese klassi astumise testidega vaid gümnaasiumi lõpuga – kui inimene ei suuda natuke raskemast tekstist aru saada ja seega eksameid vajalikule punktisummale ära teha, siis tal ilmselgelt ei olegi ülikooli asja. Pole siin mõtet rääkida, et inimeste elutee saab rikutud sellega, parem ongi kui arstiks, inseneriks vms saavad õppida ikkagi keskmisest targemad inimesed.

Korralik lause oleks nii välja näinud:

“Analüüsi teksti põhjal 4 aspektist lähtuvalt interneti mõju huumorile.”

Ka selle kipaka sõnade järjekorra oleks võinud üle elada, kui see vahutav “kasutuselevõtt” poleks seal segadust tekitanud.

Kas tõesti on raske mõista, et keerukas tekst ei ole mingi kantseliidist nõretav üllitis? Keerukas tekst on sisutihe, kus ometigi igal sõnal on oma koht, mõte ja otstarve.

Kui hindajad ajavad eksamil juuksekarva lõhki, siis peaks olema elementaarne, et nende enda koostatud eksam on VEATU, ei tekita mitte ühestki aspektist mitmetimõistmist ja segadust?

Kas see on mingi nali?
“Kasutuselevõtt” ei ole kantseliit (saad sa sõna “kantseliit” tähendusest üldse aru?), pole keerulise tähendusega sõna ja selle ärajätmine muudab lause tähendust.
Kuidas on võimalik, et sellise keeleoskusega inimene on õpetaja? Või pole sa tegelikult mingi õpetaja? Vähemalt mitte tavakoolis?
Võibolla nõrgem õpilane ei suuda kõiki nelja aspekti tekstist leida või oma vastuseid arusaadavalt sõnastada, kuid küsimus ise EI TEKITA mitte mingit mitmetimõistmise võimalust ega segadust. Mida juttu!!

+20
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Kas sul on ka mõni vettpidavam selgitus oma väitele või väidad nii nagu EV ametnikud, et see lihtsalt on nii, sest meie ütleme ja jutul lõpp?

Kui ma kirjutan, et “Meri on sinine” ja sa ei saa sellest aru, siis on mul tõesti raske tõestada, et viga on selles, et sa ei oska lugeda, mitte selles, et minu lause oleks segane. Antud juhul täpselt samamoodi. Kõik teised siin teemas paistavad aru saavat, ainult sina ei saa.

Aga proovime niipidi. Copy-paste sinu tekstist.

Aprillis oli aianduskaupluses õuna- ja pirnipuude istikute eripakkumine: vähemalt 10 õunapuuistiku ostmisel oli ühe istiku hind 20% võrra tavahinnast madalam

Palun näita, milline sõna siin on üelliigne sõnavaht? Kuidas sa ise paneksid sama ülesande sidusa tekstina kirja?

Iseenesest faktid on siis sellised:

1. On olemas õunapuuistikute tavahind X.

2. Kui ostad 10 või rohkem õunapuuistikut korraga, siis on ühe hind 0,8*X, ehk siis kümne istiku hind sel juhul on 0,8*X*10=8’X (ja samamoodi saad arvutada, kui ostad 13 või 20 või 100 istikut korraga – see on muideks täiesti tavaline sooduspakkumiste teema (ostes kolm mingit toodet korraga, on hind mingi % võrra odavam).

See, mida mina tegin oli juba lahenduse algus. Kirjuta palun nüüd seesama ülesande tekst ümber sidusa tekstina ilma üleliigse sõnavahuta.

“Sõnavaht” käis “kasutuselevõtu” kohta.
Matemaatikaülesande kohta kirjutasin, et sõnastus on ebaselge. Sa ei viitsi nagu Innoveski mitte millessegi süveneda, ainult lahmid.

Miks sa kopeerisid Innove lehelt ülesande lahenduse maha, selle asemel, et selle LAHENDUSKÄIKU (antud sõnastuse põhjal) süveneda?
Täpsem sõnastus ülesandes oleks selline:
Aprillis oli aianduskaupluses õuna- ja pirnipuude istikute eripakkumine: vähemalt 10 õunapuuistiku ostmisel oli ühe ÕUNAPUUistiku hind 20% võrra tavahinnast madalam.

Sest Innove lahenduskäigust on näha, et 20% soodustust arvutatakse õunapuuistikutelt maha, aga pirnipuu istikutelt 25% jne. Sellest fraasist “ÜHEST ISTIKU HIND” ei selgu täpselt, missuguse puu istikuid silmas peetakse, aga laheduskäigu mõttes on seda väga oluline teada.
Ongi ebatäpne sõnastus.

0
-20
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 33 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Miks sa kopeerisid Innove lehelt ülesande lahenduse maha, selle asemel, et selle LAHENDUSKÄIKU (antud sõnastuse põhjal) süveneda?

Ma ei kopeerinud midagi maha, ei ole INNOVE lehte avanudki. See oli minu kirjutatud lahenduskäik antud sõnastuse põhjal, nii nagu mina sellest aru sain. Kas väidad, et mul on sõnasõnalt copy-paste? Ei usu.

+12
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

On ju SELGE, et kui lause räägib õunapuuistikutest, siis ka sõna “istik” selles lauses on “õunapuuistik”. Keelereeglid ei käsi korrata osa “õunapuu-“.
Keeletaju on nihkes ja funktsionaalse lugemise oskus puudulik, kui ei saa aru sellistest asjadest.
Aga ikkagi küsimus: KUIDAS saab selline inimene õpetada?

+23
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Väga paljud ei saanud sellest “kasutuselevõtust” seal selle aasta eksamil aru.

Ja neid sõnastusprobleeme esineb Innove eksamitöödes IGA AASTA

Need sinu poolt toodud laused on täiesti korrektsed ja üheselt mõistetavad. Kas eesti keel on ikka su emakeel? Võibolla on selles probleem, et sa aru ei saa? Lõpueksami ajaks peaks noor olema nii hästi lugema õppinud, et suudab ka pisut keerukamaid lauseid mõista.

Muideks, su enda kirjutatud lauses on ka viga. Korrektne on: “Ja neid sõnastusprobleeme esineb Innove eksamitöödes IGAL AASTAL”.

Eesti keel on minu emakeel. Ja vaata uusi eesti keele õpikuid välismaalastele (nt M.Pesti “E nagu Eesti”), seal on kirjas, et “iga” on erandlik sõna ja seda pole vaja alalütlevasse käändesse panna.

Siin on nt selle “iga” kohta juttu:

http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=1&otsi=iga

Veel kord: keeruline lause EI OLE KIPAKAS ÜLELIIGSE SÕNAVAHUGA LAUSEVÄRDJAS.

Aga ole kena ja näita meile siis, kuidas sina oleksid need laused sõnastanud, et need ei oleks “üleliigse sõnavahuga lausevärdjad”. Mind täitsa huvitab. Need lugemisülesanded(nagu muudki eksamid, üllatus, üllatus) muidu ongi selleks, et aru saada, kas koolilõpetaja on sellisel tasemel, et suudab veidi keerulisematest tekstidest aru saada, tegu ei ole mingite esimese klassi astumise testidega vaid gümnaasiumi lõpuga – kui inimene ei suuda natuke raskemast tekstist aru saada ja seega eksameid vajalikule punktisummale ära teha, siis tal ilmselgelt ei olegi ülikooli asja. Pole siin mõtet rääkida, et inimeste elutee saab rikutud sellega, parem ongi kui arstiks, inseneriks vms saavad õppida ikkagi keskmisest targemad inimesed.

Korralik lause oleks nii välja näinud:

“Analüüsi teksti põhjal 4 aspektist lähtuvalt interneti mõju huumorile.”

Ka selle kipaka sõnade järjekorra oleks võinud üle elada, kui see vahutav “kasutuselevõtt” poleks seal segadust tekitanud.

Kas tõesti on raske mõista, et keerukas tekst ei ole mingi kantseliidist nõretav üllitis? Keerukas tekst on sisutihe, kus ometigi igal sõnal on oma koht, mõte ja otstarve.

Kui hindajad ajavad eksamil juuksekarva lõhki, siis peaks olema elementaarne, et nende enda koostatud eksam on VEATU, ei tekita mitte ühestki aspektist mitmetimõistmist ja segadust?

Kas see on mingi nali?

“Kasutuselevõtt” ei ole kantseliit (saad sa sõna “kantseliit” tähendusest üldse aru?), pole keerulise tähendusega sõna ja selle ärajätmine muudab lause tähendust.

Kuidas on võimalik, et sellise keeleoskusega inimene on õpetaja? Või pole sa tegelikult mingi õpetaja? Vähemalt mitte tavakoolis?

Võibolla nõrgem õpilane ei suuda kõiki nelja aspekti tekstist leida või oma vastuseid arusaadavalt sõnastada, kuid küsimus ise EI TEKITA mitte mingit mitmetimõistmise võimalust ega segadust. Mida juttu!!

Ja kuidas see “kasutuselevõtt” siis lause tähendust täiendab? Ja kuidas selle ärajätmine lause mõtet muudab? Palun konkreetseid põhjendusi!
Kantseliit on see selles mõttes, et ametlikes tekstides on palju fraase a la “uute seaduste rakenduse kasutuselevõtt tagab blablabla…”.

Veel kord: internetti hakati kasutama juba 60. aastatest alates. Mingeid üldrahvalikke nalju sinna siis küll ei postitatud. Nendest 60. aastatest pole tekstis sõnagi juttu, ometigi on ülesandes juttu kasutuselevõtust, see tähendab kasutama hakkamisest?

Oma oiged ja ohked teemal “kas selline on tõesti õpetaja?” hoia endale. Mina küsin küll juba mitmekümnendat korda järjest, et kas selline sogane sõnastus ongi tõesti meie riigieksamite kvaliteet?

0
-17
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 33 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

On ju SELGE, et kui lause räägib õunapuuistikutest, siis ka sõna “istik” selles lauses on “õunapuuistik”. Keelereeglid ei käsi korrata osa “õunapuu-“.

Keeletaju on nihkes ja funktsionaalse lugemise oskus puudulik, kui ei saa aru sellistest asjadest.

Aga ikkagi küsimus: KUIDAS saab selline inimene õpetada?

Matemaatikaülesannetes ei ole miski iseenesest SELGE, seal tuleb kõik VÄGA TÄPSELT formuleerida ja sõnastada, sellest sõltub lahenduskäik. Pealegi lause alguses oli juttu nii õuna- kui ka pirnipuudest.

0
-17
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 33 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

On ju SELGE, et kui lause räägib õunapuuistikutest, siis ka sõna “istik” selles lauses on “õunapuuistik”. Keelereeglid ei käsi korrata osa “õunapuu-“.

Keeletaju on nihkes ja funktsionaalse lugemise oskus puudulik, kui ei saa aru sellistest asjadest.

Aga ikkagi küsimus: KUIDAS saab selline inimene õpetada?

Ikka saab. Mul oli algklassides õpetaja, kes parandas “Etteütluse” “Eteütluseks” ja “süüa” “süiaks”.

+11
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Muidugi ei ole siinne hüsteeriline ja maailmas pettunud inimene õpetaja!

+17
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Ka Eestis on olnud taolisi lugusid meedias, kus inimesed on tagajalgadel

Kas muidu käivad inimesed neljakäpukil?

+1
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Teate, mina olen arvatavasti ka sarnasest perest pärit. Kodu üliräpane, teiste lastega mängima ei lubatud, sest teised lapsed avaldavad halba mõju. Kirsiks tordil vägivaldne, joomisele kalduv isa. Ma ilmselt olen siiski õnnelik, et vene ajal perest ära ei võetud, sest selle aja lastekodud nüüd küll mingid toredamad kohad ei olnud. Ma natuke näen selle ema suhtumises sarnasusi oma ema suhtumistega asjadesse. Ta ilmselt ei hakka kunagi mõistma, et see keskkond, mis ta lapsele pakub, ei ole päris õige. Ta ei hakka kunagi arvama, et äkki see, mis talle lastekaitse poolt räägitakse, võiks õige olla ja olekski vaja kardinaalselt eluviisi muuta. Võib olla ma oma valusast kogemusest kibestununa kannan praegu üle, aga seda tüüpi emad peavad teisi inimesi endast madalamateks, rumalamateks ja nad näevad ainult seda, mida nad näha tahavad. Vaene laps, tal ei saa lihtne olema. Annaks jumal, et ka sellel lapsel tekib väljaspool kodu mingi turvavõrgustik, mis laseb kohale jõuda, et asjad ei pea nii olema nagu nende kodus on.

+26
-1
Please wait...


Postitas:
Kägu

Muidugi ei ole siinne hüsteeriline ja maailmas pettunud inimene õpetaja!

Ja polegi enam muud teha, kui selgeltnägijat etendada?

0
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 33 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Ja kuidas siis lahedada? Võtta allahindlus IGALT istikult eraldi (sest jutt on ju ÜHE istiku allahindlusest) või võtta allahindlus kõigi 10 istiku summalt ja sealt arvestada ühe istiku allahindlus?

Liitmine ja korrutamine on distributiivsed – see peaks olema keskkoolis selgeks õpitud.

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Ja kuidas siis lahedada? Võtta allahindlus IGALT istikult eraldi (sest jutt on ju ÜHE istiku allahindlusest) või võtta allahindlus kõigi 10 istiku summalt ja sealt arvestada ühe istiku allahindlus?

Liitmine ja korrutamine on kommutatiivsed – see peaks olema keskkoolis selgeks õpitud.

Masendav. Sa ei saa sellest ülesandest ju üldse aru.
Eestis on ju matemaatika eksami keskmine 50%. Ei imesta, siinseid vastuseid lugedes.

0
-12
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 33 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Veerimine ei ole lugemisoskus, muuseas

Koolieelse lasteasutuse (lasteaia) nõudeid tead?

Kooliküps on sh laps, kes VEERIB KOKKU 3- või enamatähelise sõna

st

veerimine ongi 6-7a arengu loomulik tulemus.

Jah, lasteaiaõpetajana ma tean, et on käärid I klassi alguses nõutava (programmi) ja lasteaia vahel, nõuetes mis riiklikult kinnitatud.

Tean, et kohe-kohe algavad I kl matemaatikas tekstülesanded jne

Seetõttu ongi mul hea meel tõdeda, et meie sel aastal lasteaia lõpetanud 20 lapsest enamus loeb, loeb soravalt (7 neist nii trüki- kui kirjattähti ja õpetaja käekirja ka) ning vaid 4 on nö veerijad.

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava

https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772

§ 18. Valdkond Keel ja kõne

(4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:

1) tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga;

2) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida;

3) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;

4) jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid;

5) kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid;

6) kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses;

7) valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada;

8) hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade kordamisel õigesti kõiki emakeele häälikuid;

9) tunneb tähti ja veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad;

10) kirjutab joonistähtedega 1–2-silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega;

11) teab peast emakeelseid luuletusi ja laule.

Aga edu sulle sinu 50% kirjaoskamatute leidmisel.

Oi, sa oleks võinud veel kopeerida lõigu lasteaia ÕKst, kus kirjas, et lasteaiaealine ei pea üldse neid tähti ega numbreid tundma. Nendega argumentidega armastavad Tallinna lasteaedade juhatajad rõõmsasti lehvitada.

Paraku koolis jäävad sellised lapsed, kes kirjutada ja lugeda ei oska, täiesti hätta. Sh ka need veerijad.

Issand kui loll sa oled!!! Lasteaia õppekava aluseks on Koolieelse Lasteasutuse riiklik õppekava! Lisaks peavad kõik õpetajad täitma iga lapse kohta koolivalmiduskaardi, kus on Välja toodud lapse õpioskused ja teadmised. Selle dokumendi esitab lapsevanem kooli.
Ja püsi palun teemas!!!

+13
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Veerimine ei ole lugemisoskus, muuseas

Koolieelse lasteasutuse (lasteaia) nõudeid tead?

Kooliküps on sh laps, kes VEERIB KOKKU 3- või enamatähelise sõna

st

veerimine ongi 6-7a arengu loomulik tulemus.

Jah, lasteaiaõpetajana ma tean, et on käärid I klassi alguses nõutava (programmi) ja lasteaia vahel, nõuetes mis riiklikult kinnitatud.

Tean, et kohe-kohe algavad I kl matemaatikas tekstülesanded jne

Seetõttu ongi mul hea meel tõdeda, et meie sel aastal lasteaia lõpetanud 20 lapsest enamus loeb, loeb soravalt (7 neist nii trüki- kui kirjattähti ja õpetaja käekirja ka) ning vaid 4 on nö veerijad.

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava

https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772

§ 18. Valdkond Keel ja kõne

(4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:

1) tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga;

2) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida;

3) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;

4) jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid;

5) kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid;

6) kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses;

7) valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada;

8) hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade kordamisel õigesti kõiki emakeele häälikuid;

9) tunneb tähti ja veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad;

10) kirjutab joonistähtedega 1–2-silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega;

11) teab peast emakeelseid luuletusi ja laule.

Aga edu sulle sinu 50% kirjaoskamatute leidmisel.

Oi, sa oleks võinud veel kopeerida lõigu lasteaia ÕKst, kus kirjas, et lasteaiaealine ei pea üldse neid tähti ega numbreid tundma. Nendega argumentidega armastavad Tallinna lasteaedade juhatajad rõõmsasti lehvitada.

Paraku koolis jäävad sellised lapsed, kes kirjutada ja lugeda ei oska, täiesti hätta. Sh ka need veerijad.

Issand kui loll sa oled!!! Lasteaia õppekava aluseks on Koolieelse Lasteasutuse riiklik õppekava! Lisaks peavad kõik õpetajad täitma iga lapse kohta koolivalmiduskaardi, kus on Välja toodud lapse õpioskused ja teadmised. Selle dokumendi esitab lapsevanem kooli.

Ja püsi palun teemas!!!

Ja sinna kaardile kirjutavadki lasteaednikud: “Oskab lugeda ja kirjutada.” Kuigi kooli tulles selgub, et mitte midagi see laps ei oska. Olen isiklikult sellise probleemiga kokku puutunud.

Loll oled sa ise, kui ei tea, et paber kannatab kõike.

0
-16
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 33 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Ei. Laste ilma põhjuseta perest ära võtmine ei ole “lohaks töö” või “praaktöö”, mida võib paljudel kõrgharidusega inimestest ette tulla, vaid see on pesuehtne rafineeritud sadism. Ajend, miks minna sotsiaaltööd tegema, ei peagi olema altruism (ehkki empaatia ja hoolivus peaks igal inimestega töötaval inimesel olemas olema), aga jällegi: lapse ilma põhjuseta perest eemaldamine ei ole enam “mittealtruistlik” tegu, vaid täielik jõhkrus, põhimõtteliselt kõige hullem tegu, mida üks inimene saab teisele teha. Kui põhjuseks ei ole lapse elu, tervis ja heaolu.

Ning ehkki lastekaitse ja laiemalt sotsiaaltöö osa on ka laste õpiraskused, käitumishäired jne jne jne, millega võibki spetsialistide poole pöörduda, siis kui jutt on lapse perest eraldamisest, siis see puudutab siiski justnimelt väga drastiliselt katkiseid peresid, kus lapsed ongi aastaid hooletuses, kus vanemad ongi alkohoolikud vm sõltuvuste küüsis ja kus keskkond pole lihtsalt natuke ligadi-logadi, vaid päriselt ka lapsele eluks kõlbmatu. Ehk siis pöörduda võibki “mistahes murega”, aga lapse perest eraldamise juhtumid toimuvad siiski neis peredes, millest mina oma eelmises postituses rääkisin.

Siin on nüüd jälle segadus sellega, kas me võime rääkida kitsalt vaid lapse äravõtmistest või lastekaitse tööst üldisemalt? Praaktööks võib lugeda nt sedagi, kui lastekaitseametnik usub vaid ühe osapoole versiooni ja n-ö annab õiguse ühele vanemale, toetades sellega teise vanema lapse elust aastateks eemale sulgemist. Sedalaadi näiteid on palju.

Soomes on perede juurest ära võetud ligi 18 554 last. See on suur number. Nad on jagatud laiali kas lastekodudesse, kasuperedesse vms kohtadesse. Tekib küsimus, kas tõesti on kõik need vanemad alkohoolikud ja narkomaanid – kui jah, siis peaks olema tegemist päris karmi demograafilise probleemiga. Tekib küsimus, kas tõesti mitte kuidagi teisiti ei saanud? Nad ise ütlevad, et juba üks põhjendamatu perelõhkumine on liiast.

Sõbranna, kes elab Soomes, rääkis kuidas ametnikud olid keelitanud teda oma 14-aastast tütart lastekodusse andma. Mingit õiget põhjust perest eraldamiseks nagu polnudki, lihtsalt tüdruk kippus liiga palju pidudel käima. Ametnikud survestasid vanemaid, seletades et lastekodus olla professionaalne ja pädev personal, kes tuleksid nende tütre valvamisega paremini toime kui vanemad ise. Poolsunniga võtsidki tüdruku ja viisid ära. 2 kuu pärast andis tütar teada, et on nüüd rase. Nii palju siis “professionaalide pädevusest”.

Mh, võrrelda 14-aastast pidutsevat ja seksuaalelu elavat teismelist 5-aastase prügi keskel elava eelkooliealisega on liiast.

Usun, et oled ehk ise valesti aru sasnud, kui oled mõistnud, et lastekaitse paneb enda hoole alla võetud lapse kuskile seina külge raudu.

See, et 14- aastane suitsetada ja alkot juua oskab ning kaitsmata vahekorrast rasedaks tuleb, ei ole teps mitte sots.töötaja prohmakas.

Ja kust sa võtad, et sots.töötajad ei rääkinud e-pillidest ja kondoomist?

Või pidanuks 24/7 keegi proff tal kannul käima?

Sa räägid meile selle ühe ema vaatenurka jutust, äkki lisad tsitaatidena või lähedal sõna sõnalt ka teise osapoole ütlusi?

Soomes ongi väga suur alko ja narkoprobleemid. See ei tohiks küll üllatus olla.

Ja Soome rahvaarv on 5 miljonit ja veidi peale.

Natuke statistikat

https://thl.fi/fi/web/alkoholi-tupakka-ja-riippuvuudet/alkoholi/nain-suomi-juo

Ja narkootikumidest:

https://thl.fi/fi/tilastot-ja-data/tilastot-aiheittain/paihteet-ja-riippuvuudet/huumeet/paihdehuollon-huumeasiakkaat

81% küsitluses osalenutest on kinnitanud vähemalt 2 narkootilise aine sõltuvust.

Küsimus.. kas sellistelt ei tohiks lapsi ära võtta põhjusel, et number tundub suur?

Näen, et püüad teemat meelevaldselt viia enda jaoks mugavamatele radadele. Meie dialoog oli alguses üldist laadi, st julgesin kritiseerida lastekaitseametnike kvaliteeti üldiselt (tean, et seda teha ei tohi). Kui Sinul argumendid otsa lõppesid, juhtisid väitluse tolle Hollandi 5-aastase peale. Ütlesin kohe alguses ära, et konkreetselt seda Hollandi lugu mina ei tea ja seega ei hakka sel teemal ka oma arvamust avaldama.

Rõhud jälle “vaid ühe osapoole nägemuse” demagoogiale ning soovid saada tsitaate, teades ilmselt hästi, et ilmselgelt keelab konfidentsiaalsuse seadus siin Perekoolis avaldada lindistusi-salvestusi. Need on olemas, aga Sa ei saa mind provotseerida neid siia üles riputama.

Muide, ametnikud ise ei hooli konfidentsiaalsusest isekeskis mitte karvavõrdki ning räägivad asjaosaliste seljataga perest niisuguseid imejutte kokku, nagu fantaasia lubab. Ent kuna perele neid jutte mitte keegi ei tutvusta, siis ei saa pere ennast ka ametnike laimujuttude eest paraku kaitsta.

Nii mõnigi perekond on alles pärast oma toimikuga tutvuma pääsemist endi tohutuks üllatuseks avastanud, et toimikus on kirjeldatud neid kui suurte vaimsete probleemidega narkomaane ja alkohoolikuid. Kui nad pärivad, kust selline info võetud on, siis tõendeid ei pruugigi olla. Kust võtab üks suvaline KOV ametnik endale pädevuse diagnoosida perekond oma suva järgi ära, kui reaalsuses ei ole mitte ükski pereliige eales psühhiaatri juures arvel olnud ja kõik on tavalised, toimetulevad inimesed? Tean juhtumit, kus KOV lastekaitseametnik oli kirjutanud toimikusse “Ema ei tööta”, tegelikkuses oli sel emal oma firma ja ta töötas kodukontoris. Aga kuna töökoha aadress oli kodune, siis oletaski lastekaitsja (faktide kontrollimise asemel), et ema on töötu. See on vaid üks näide tööst, mille teenuse kvaliteet vajaks hädasti parandamist.

+3
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Ja kuidas siis lahedada? Võtta allahindlus IGALT istikult eraldi (sest jutt on ju ÜHE istiku allahindlusest) või võtta allahindlus kõigi 10 istiku summalt ja sealt arvestada ühe istiku allahindlus?
Kui ülesanne oleks üheti mõistetavalt sõnastatud, siis sellist küsimust ei tekiks.

a*(x+y+z)=a*x+a*y+a*z
Seega, vahet ei ole, kumbapidi sa allahindlust arvestad, lõpptulemus on sama.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt


Näitan 30 postitust - vahemik 181 kuni 210 (kokku 245 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Ma igatsen Anjut