Esileht Ajaviite- ja muud jutud Ma igatsen Anjut

Näitan 30 postitust - vahemik 211 kuni 240 (kokku 241 )

Teema: Ma igatsen Anjut

Postitas:
Kägu

Kas keegi meist siin läheks a la Pirita jõele paati elama, vahepeal veel ööbiks kusagil palgi all, vahepeal ukerdaks mööda palki paati, kus ei ole vett ega elektrit ja toitu keedaks kaldal pajas lõkkel.

Siin on jah mõeldamatu, et keegi paatmajas elaks, aga mitmel pool maailmas, sh Hollandis ei ole. Hollandis elab paatmajades sadu inimesi. Need on muidugi korralikud paatmajad ja ühendatud elektrivõrku ning soe vesi, dušš, paadisild jms on ka olemas.

See naine on natuke ullike küll, selline vaba kunstnikuhing, aga päris saamatu ju pole, isegi raha suudab teenida ja ökoeluviisi harrastajaid on teisigi. Aga eks see kohalikke pahandas, et mingi võõras seal niimoodi elab. Oligi pinnuks silmas, võõras pealekauba, oma kohaliku veidriku oleks ära kannatanud, aga mingi idaeurooplane? Eesti ja Ida-Euroopa on kahjuks rikka Euroopa jaoks endiselt mingi alamklass ja kuna me oleme valged ning kristliku kultuuriruumi taustaga, siis oleme meie need, kelle peal võib oma võõraviha ja igasugu kahtlusi ning muidu pahameelt julgelt välja elada. Moslemite kogukonnakooli tegelasi ka ilmselt pahandas, et laps sealt ära võeti.

Olgu see siis õpetuseks igasugu seiklejatele, et kui teil on lapsed, siis nendega on turvalisim siiski kodumaal elada. Loodan, et Anju ja tema ema lugu lõpuks siiski positiivselt laheneb.

Arvan sama, et tavainimese jaoks kummaline naisterahvas jäi Hollandi süsteemi hammasrataste vahele. Olgem nüüd ausad, kui Eestis ka näit keegi moldaavlanna kuskile külla maanduks ja põlluserval vagunelamus last kasvatama asuks, küllap satuks ta ka teravdatud tähelepanu alla ja kui siis Eesti lastekaitse lapse kenasse sooja SOS Lastekülla paigutada tahaks, siis noogutaksid paljud rõõmsalt kaasa. See paatmaja seal Hollandis oli väljastpoolt vinks-vonks, aga seestpoolt nägigi üsna räpakas välja, öko, ma saan aru, aga siiski. Kusjuures ma arvan, et seal Hollandis on ka boheemlastest kunstnikke, kes lapsi sarnastes tingimustes kasvatavad, aga nad on kohalikud.

Isegi majad näevad seal vanad ja koledad välja, mis siis veel paatide sisemusest rääkida. Siin on küll Belgia majad, aga Hollandis on enam-vähem samasugune arhitektuur: https://www.instagram.com/uglybelgianhouses/?hl=en

+1
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Artikkel oli ema nägemus ja versioon. Et justkui põhiprobleem oli vee ja elektri puudus. Ainult ridade vahelt tuli välja, kuidas ta end sisse seadis kuhugi privaatsesse eramajade piirkonda, kus võõras boheem väga suurt tähelepanu äratas, kuidas ta väitis, et kodukoolitab last, aga see seisnes looduse jälgimises, kuidas laps turnib paati puutüve peal ja kuskil kõrval laiutab hunnik ehitusjäätmeid, kuidas aeg-ajalt seal kaldal ööbitakse jne jne.

Ei tundu see asi nii lihtne nagu ajakirjanik püüab näidata

Kui seepärast laps ära võeti, et ta “privaatses eramajade piirkonnas” (muidugi mitte päriselt privaatne, paadikoht oli seal juba varem) oli, siis on veel hullem. Siis pole isegi muud põhjendust, et ta on keegi võõras ja kohalike jaoks imelik.

+2
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Küll eesti naised suudavad igast maailma otsast endale jamasid tekitada, mehed ei ole nii aktiivsed seiklejad. Selline oli lapse elu või?

Mehed on veel aktiivsemad seiklejad, lasevad aga lapse juurest jalga ja järelikult ei tekigi jamasid.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Olen isiklikult seda meelt, et lapsed peavad kasvama oma kodus ja koos päris vanematega (võimalusel) ja lapse perest eemaldamine peaks olema kõige viimane samm. Aga vaadates pilte sellest elamisest siis olen ausalt öeldes täiesti šokeeritud. Tegemist on hurtsikuga, räpasus vaatab vastu igal sammul. Kasvasin ka üles vanas talus, vesi tuli kaevust, elekter siiski oli aga meil oli alati puhas ja korras. Mööblit saab tänapäeval tasuta, kui väga nõudlik pole, voodi peaks lapsel siiski olema. Pott värvi maksab täpselt 10euri. Näeks see naine vähegi vaeva selle hurtsikuga siis ei näeks see välja nii närune. Koristagu ümbrus ära ja juba vähe kobedam olemine. See kahjuks last enam ilmselt tagasi ei too tema juurde.

Kust sa neid pilte vaatad? EE piltide põhjal oli seest remondimata, aga erilis mustust küll ei näinud.

+1
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Hollandi seadused selle artikli põhjal on ikka väga nõmedad, saan aru veel paadisilla puudumisest, aga miks peab 4aastane koolis käima?? Ta on lasteaialaps ja kui hollandlastel kool ka varem hakkab, siis nagu artiklist lugeda saab, siis pole see mingi kool, õpilased vahivad seal telekat ega õpi midagi. Olen ise Hollandi kohta sealt pärit tuttavate ja ka seal elanud eestlaste käest kuulnud, et tegemist on äärmiselt konservatiivse riigiga, kus naaber pidevalt vahib, mida naaber teeb ja et ta kuidagi massist ei eristuks. Amsterdam on erand nagu iga pealinn, vähegi linnast väljas on tavainimene väga tagurlik ja passib peale, et mida teised teevad. Hollandi tagasihoidlikkuse ja pseudomoraali aluseks on kalvinism, mis on usulahk, kus püüti jumalat teenida läbi kasinuse, reeglite järgimise ja usinalt töötamise. Isegi kui suur osa inimestest pole tänapäeval tõsiusklikud, on selle mõjutused jäänud igapäevaellu. Alates maitsestamata porgandi- ja kartuliputrudest ning lõpetades sellega, et iga inimene peab käima mööda talle määratud rada, ei tohi teistest erineda, sest seda peetakse edevuseks. On hulk reegleid, mida peab järgima ühiskonnaga sobitumise pärast, nii et muidugi PEAB 4aastane koolis käima lihtsalt seepärast, et kõik käivad. See pole argument, et 4aastasele saab kodus töötav vanem palju paremat keskkonda pakkuda.

Ainult et…sellel perel on ju oma kodumaa olemas, miks peab sellises nõmedas riigis elama?

+10
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

Kõik, kes te siin leiate, et lastekaitse jube jube jube, miks võttis lapse ära, kõsige endalt, et kas teie annaks oma lapse(d) sellistesse tingimustesse elama? Mina ei annaks. Kohe kindlasti mitte. Ja soomlastel on väga ilus ütlemine “Maassa maan tavalla”, ehk siis kui lähed teise riiki elama, siis arvesta, et seal on teised kombed, reeglid ja seadused ja sinu asi on nendega leppida. Punkt. Kui ei meeldi, ei pea seal elama.

+17
-2
Please wait...


Postitas:
Kägu

Ja sinna kaardile kirjutavadki lasteaednikud: “Oskab lugeda ja kirjutada.” Kuigi kooli tulles selgub, et mitte midagi see laps ei oska

Ei, ei kirjuta (loomulikult võib kuskil olla mõni õpetaja (NB! lasteaias töötavad lasteaiaõpetajad mitte aednkud) kes täidab kaarte c-p), analüüsisime kolleegiga ikka väga põhjalikult, testisime jne iga last ja kirja sai näiteks

tunneb tähti, veerib soravalt, kirjutab mõningaid sõnu
loeb kirja- ja trükitähti, kirjutab lauseid
loeb aeglases tempos, kirjutab mõningaid sõnu
vms

oskab lugeda ja kirjutada saab öelda ehk mõne üksiku lapse kohta rühmast (kuin silmas pidada soravat lugemist ja vigadeta kirjutamist), meil sel aastal oli 3 sellist last.

Aga jäägu sulle sinu arvamus, oled mingil põhjusel kibestunud ja suhtud lasteaedadesse tugeva eelarvamusega, kahjuks.

olen koolivalmiduskaartide olemasolu ajal saatnud kooli 4 lendu koolieelikuid, tean millest räägin

+13
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Ja sinna kaardile kirjutavadki lasteaednikud: “Oskab lugeda ja kirjutada.” Kuigi kooli tulles selgub, et mitte midagi see laps ei oska

Ei, ei kirjuta (loomulikult võib kuskil olla mõni õpetaja (NB! lasteaias töötavad lasteaiaõpetajad mitte aednkud) kes täidab kaarte c-p), analüüsisime kolleegiga ikka väga põhjalikult, testisime jne iga last ja kirja sai näiteks

tunneb tähti, veerib soravalt, kirjutab mõningaid sõnu

loeb kirja- ja trükitähti, kirjutab lauseid

loeb aeglases tempos, kirjutab mõningaid sõnu

vms

oskab lugeda ja kirjutada saab öelda ehk mõne üksiku lapse kohta rühmast (kuin silmas pidada soravat lugemist ja vigadeta kirjutamist), meil sel aastal oli 3 sellist last.

Aga jäägu sulle sinu arvamus, oled mingil põhjusel kibestunud ja suhtud lasteaedadesse tugeva eelarvamusega, kahjuks.

olen koolivalmiduskaartide olemasolu ajal saatnud kooli 4 lendu koolieelikuid, tean millest räägin

Siililegi selge, et iga aednik on erinev. On eesrindlikke, on lorusid. Mônes aias kasvavad ilusad viljad, teises kidurad. Mõni saab aru, mis teemasse ta kirjutab, mõni ei saa.

+1
-11
Please wait...


Postitas:
Kägu

Ja kuidas siis lahedada? Võtta allahindlus IGALT istikult eraldi (sest jutt on ju ÜHE istiku allahindlusest) või võtta allahindlus kõigi 10 istiku summalt ja sealt arvestada ühe istiku allahindlus?

Kui ülesanne oleks üheti mõistetavalt sõnastatud, siis sellist küsimust ei tekiks.

a*(x+y+z)=a*x+a*y+a*z

Seega, vahet ei ole, kumbapidi sa allahindlust arvestad, lõpptulemus on sama.

Sa ei kirjutanud ju lahenduskäiku, vaid ainult osa sellest.
Keegi ei küsi selles ülesandes, kuidas 8. klassi matemaatikaülesannet lahendada (mida sina oma lahenduskäiguga näitad).

0
-14
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 33 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Ja sinna kaardile kirjutavadki lasteaednikud: “Oskab lugeda ja kirjutada.” Kuigi kooli tulles selgub, et mitte midagi see laps ei oska

Ei, ei kirjuta (loomulikult võib kuskil olla mõni õpetaja (NB! lasteaias töötavad lasteaiaõpetajad mitte aednkud) kes täidab kaarte c-p), analüüsisime kolleegiga ikka väga põhjalikult, testisime jne iga last ja kirja sai näiteks

tunneb tähti, veerib soravalt, kirjutab mõningaid sõnu

loeb kirja- ja trükitähti, kirjutab lauseid

loeb aeglases tempos, kirjutab mõningaid sõnu

vms

oskab lugeda ja kirjutada saab öelda ehk mõne üksiku lapse kohta rühmast (kuin silmas pidada soravat lugemist ja vigadeta kirjutamist), meil sel aastal oli 3 sellist last.

Aga jäägu sulle sinu arvamus, oled mingil põhjusel kibestunud ja suhtud lasteaedadesse tugeva eelarvamusega, kahjuks.

olen koolivalmiduskaartide olemasolu ajal saatnud kooli 4 lendu koolieelikuid, tean millest räägin

Suhtun lasteaedadesse halvasti, sest nad saadavad lendude kaupa lasteaedadest välja kooliks täiesti ettevalmistamata lapsi, kes võivad tantsida küll 100 erinevat tantsukest ja laulda samapalju erinevaid laulukesi, aga tähti tunnevad neist vähesed ja lugeda ei oska nendest valdav enamus (veerimine ei ole lugemisoskus!).

See, et sina lapsi hoolega kooliks ette valmistad, ei tähenda seda, et see Eestis üldlevinud tendents oleks. Seda enam, et uus lasteaedade õppekava on lasteaedadelt kooliks ette valmistamise kohustuse üldse ära võtnud ja väga paljud lasteaiad kasutavad seda võimalust ära.
Lõpuks kannatavad eelkõige lapsed: ei suuda nad lasteaias igal kuul toimuvaks tähtpäevaks eesti ja vene keeles tantsukesi ja laulukesi pähe tuupida (lapsed tõesti katkevad selle tuupimiskoorma all) ja lõpptulemus on see, et kõik need tantsukesed ja laulukesed olid absoluutselt kasutud ja koolis ning edaspidises elus pole nendega mitte kõige vähematki peale hakata.

0
-25
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 33 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Suhtun lasteaedadesse halvasti, sest nad saadavad lendude kaupa lasteaedadest välja kooliks täiesti ettevalmistamata lapsi, kes võivad tantsida küll 100 erinevat tantsukest ja laulda samapalju erinevaid laulukesi, aga tähti tunnevad neist vähesed ja lugeda ei oska nendest valdav enamus (veerimine ei ole lugemisoskus!).

Mida sa jaurad ometi? Kes keelab sul kodus lapsele tähti õpetada??

Ma olen kuus last kooli saatnud, kõik on kooli minnes lugeda osanud. Lasteaias käisid vaid kaks nendest.

Mul on peres kolm lasteaiaõpetajat, seega tean, et vähemalt kolmes lasteaias ei ole sellist asja, et ENAMUS LAPSI ei tunne kooli minnes tähti!

Otsi abi, ausalt, sul on mingi kinnisidee!

+23
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Ja mis uuest lasteaia õppekavast sa kogu aeg jahud? Seda ei ole ju vastu võetud?! See on alles koostamisel!
Praegune Koolieelse Lasteasutus riiklik õppekava kehtib aastast 2008. Seda pead uueks või?

Ja võin sulle saladuskatte all öelda, et uues õppekavas tulevad lastele kõrgemad nõudmised! Näiteks praeguse õppekava järgi peab arvutama viie piires, uue järgi juba 12-piires (kuigi enamik lasteaedu nõuab juba praegu 12-piires arvutamist).
Jah, vana ehk praeguse õppekava järgi vastutab eelkõige vanem oma lapse kooliks ettevalmistuse eest. Seda sellepärast, et lasteaed on tasuline ja seetõttu ei saa olla kohustuslik. Kui muutub kohustuslikuks, on ka tasuta, ja siis vastutab 100% lasteaed.
Ehkki iga normaalne vanem õpetab ja aitab ise oma last või paneb ta eelkooli, kui näeb, et ainult lasteaiast ei piisa.
Sina oled muidugi erand.

+11
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Eks uuri ise Innovest järgi

Selle aasta materjale ei ole veel Innove lehel avaldatud.
Parandajate erinevus on, aga see % ei ole lõpptulemustes.

“Tegin katse ja lasin erinevatel Innove hindajatel riigieksamitööd parandada …” Selle aasta eksamitööd? Kuidas see sinu kätte sattus? Kui tegid ise eksami, siis oli õigus saada ainult kirjandi koopia, mitte lugemisülesannet.
Mingit käsku keskmise panemiseks pole olemas. Punktisummad tulevad sarnased, sest hinnatakse ühesuguse hindamistabeli järgi. Võid ise kontrollida Innove lehel oleva tabeli järgi.

“Väga paljud ei saanud sellest “kasutuselevõtust” seal selle aasta eksamil aru.” Subjektiivne arvamus eksamijärgsest vestlusest seal, kus eksami sooritasid?

+5
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

Ja sinna kaardile kirjutavadki lasteaednikud: “Oskab lugeda ja kirjutada.” Kuigi kooli tulles selgub, et mitte midagi see laps ei oska

Ei, ei kirjuta (loomulikult võib kuskil olla mõni õpetaja (NB! lasteaias töötavad lasteaiaõpetajad mitte aednkud) kes täidab kaarte c-p), analüüsisime kolleegiga ikka väga põhjalikult, testisime jne iga last ja kirja sai näiteks

tunneb tähti, veerib soravalt, kirjutab mõningaid sõnu

loeb kirja- ja trükitähti, kirjutab lauseid

loeb aeglases tempos, kirjutab mõningaid sõnu

vms

oskab lugeda ja kirjutada saab öelda ehk mõne üksiku lapse kohta rühmast (kuin silmas pidada soravat lugemist ja vigadeta kirjutamist), meil sel aastal oli 3 sellist last.

Aga jäägu sulle sinu arvamus, oled mingil põhjusel kibestunud ja suhtud lasteaedadesse tugeva eelarvamusega, kahjuks.

olen koolivalmiduskaartide olemasolu ajal saatnud kooli 4 lendu koolieelikuid, tean millest räägin

Suhtun lasteaedadesse halvasti, sest nad saadavad lendude kaupa lasteaedadest välja kooliks täiesti ettevalmistamata lapsi, kes võivad tantsida küll 100 erinevat tantsukest ja laulda samapalju erinevaid laulukesi, aga tähti tunnevad neist vähesed ja lugeda ei oska nendest valdav enamus (veerimine ei ole lugemisoskus!).

See, et sina lapsi hoolega kooliks ette valmistad, ei tähenda seda, et see Eestis üldlevinud tendents oleks. Seda enam, et uus lasteaedade õppekava on lasteaedadelt kooliks ette valmistamise kohustuse üldse ära võtnud ja väga paljud lasteaiad kasutavad seda võimalust ära.

Lõpuks kannatavad eelkõige lapsed: ei suuda nad lasteaias igal kuul toimuvaks tähtpäevaks eesti ja vene keeles tantsukesi ja laulukesi pähe tuupida (lapsed tõesti katkevad selle tuupimiskoorma all) ja lõpptulemus on see, et kõik need tantsukesed ja laulukesed olid absoluutselt kasutud ja koolis ning edaspidises elus pole nendega mitte kõige vähematki peale hakata.

Probleem pole tegelikult üldse selles, kas esimesse klassi minnes lapsed loevad veerides paarisilbilisi sõnu või suudavad soravalt Sipsikut lugeda. Lapsel (ja lapse klassikaaslastel, õpetajal ning lapsevanemal) saab koolis raske olema, kui tal on puudulik oskus ja võime töötada koos rühmaga, teistega koostööd teha ei oska, ebaedu ja kaotamisega hakkama ei saa, keskendumisvõime on lühiajaline jne. Nõudmised lapsele lasteaias ja esimesse klassi minnes on nagu öö ja päev ning kehvade sotsiaalsete oskustega lapse jaoks on see keeruline.

+2
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Nõudmised lapsele lasteaias ja esimesse klassi minnes on nagu öö ja päev

Ei kogenud oma kahe lapsega midagi sellist.
Kõik asjad, mida oli vaja osata lasteaia lõpus vormistatava koolivalmiduskaardi järgi, olid ka 1. klassis eeldatavad oskused.

+9
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Nõudmised lapsele lasteaias ja esimesse klassi minnes on nagu öö ja päev

Ei kogenud oma kahe lapsega midagi sellist.

Kõik asjad, mida oli vaja osata lasteaia lõpus vormistatava koolivalmiduskaardi järgi, olid ka 1. klassis eeldatavad oskused.

Ma ei räägi akadeemilistest oskustest.

+1
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Nõudmised lapsele lasteaias ja esimesse klassi minnes on nagu öö ja päev

Ei kogenud oma kahe lapsega midagi sellist.

Kõik asjad, mida oli vaja osata lasteaia lõpus vormistatava koolivalmiduskaardi järgi, olid ka 1. klassis eeldatavad oskused.

Ma ei räägi akadeemilistest oskustest.

Koolivalmiduses ei hinnatagi ainult akadeemilisi oskusi.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Olgu selle puhtusega kuidas on, aga lapsed vajavad ka sotsiaalset suhtlemist ja mängimisvõimalust eakaaslastega, see on laste arengus ülimalt oluline aspekt- seal mõneruutmeetrises paadis üksi kügeledes lapse sotsiaalsed vajadused päris kindlasti rahuldatud ei olnud. Ja piltidel oli näha, et laps käis ikka veel poti peal, mis ei ole ka nii suure lapse puhul enam normaalne, eriti kurb oli näha seda pilti, kus pissi täis pott sealsamas toas sööva lapse kõrval seisis.. no ei ole hügieeniline see. Minu arvates tehti õigesti, et laps ära võeti. Lastekaitse tegeles selle naise ja tema perega juba siin Eestis, nii et ei ole ikka asi neis “pahades” Hollandi lastekaitsjates.

Kust sa võtad, et laps eakaaslastega ei mänginud? Kui lapsevanem suhtleb teiste laste vanematega, siis on lapsel tunduvalt suurem tõenäosus omasarnaseid sõpru leida kui lärmakas ja hierarhilises lasteaia rühmas, kus on lapsi liiga palju, et saaks rahulikult üksteisega sõbruneda. Inimesel on bioloogiline piir, et suures seltskonnas on mugav suhelda, et asi ei läheks läbuks, täiskasvanute puhul on näide baarid, kus pole taustamuusikat, aga et nii palju inimesi on koos, siis on võimatu midagi rääkida.

Ma ei saa aru ka sellest, et kus tuleb arvamus, et laps vajab ainult oma eakaaslasi, st sama aastakäigu inimesi? Evolutsiooniliselt pole see kunagi tõsi olnud, igas külas või hõimus on koos pisut nooremad ja vanemad, kes võtavad endale erinevad rollid ja seetõttu rohkem aitavad üksteist kui et võistlevad omavahel. Näiteks vanem õpetab midagi nooremale ja ise saab ka rohkem selgeks. Selles mõttes tegelikult artiklis kirjeldatud kool, kus on koos 4-6 aastased, ongi loomulikum. Vanematel on keel juba rohkem selge, oskavad noorematele õpetada.

Selles koolis olid muud probleemid, näiteks teleka vaatamine õpetamise asemel ja väljakujunenud klikid. Kui teised lapsed on muust kultuurikeskkonnast ja nende pered kohtuvad jumalateenistustel või muidu väljaspool kooli, siis neil on juba oma kambad loodud, räägitakse sageli ka koduses, mitte riigikeeles. Sealjuures pole vahet, kas on moslem, õigeusklik või hindu. Kui neil on väljaspool kooli oma kogukond, siis uuel tulijal on väga raske nende hulka sulanduda.

+4
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Hollandi seadused selle artikli põhjal on ikka väga nõmedad, saan aru veel paadisilla puudumisest, aga miks peab 4aastane koolis käima?? Ta on lasteaialaps ja kui hollandlastel kool ka varem hakkab, siis nagu artiklist lugeda saab, siis pole see mingi kool, õpilased vahivad seal telekat ega õpi midagi. Olen ise Hollandi kohta sealt pärit tuttavate ja ka seal elanud eestlaste käest kuulnud, et tegemist on äärmiselt konservatiivse riigiga, kus naaber pidevalt vahib, mida naaber teeb ja et ta kuidagi massist ei eristuks. Amsterdam on erand nagu iga pealinn, vähegi linnast väljas on tavainimene väga tagurlik ja passib peale, et mida teised teevad. Hollandi tagasihoidlikkuse ja pseudomoraali aluseks on kalvinism, mis on usulahk, kus püüti jumalat teenida läbi kasinuse, reeglite järgimise ja usinalt töötamise. Isegi kui suur osa inimestest pole tänapäeval tõsiusklikud, on selle mõjutused jäänud igapäevaellu. Alates maitsestamata porgandi- ja kartuliputrudest ning lõpetades sellega, et iga inimene peab käima mööda talle määratud rada, ei tohi teistest erineda, sest seda peetakse edevuseks. On hulk reegleid, mida peab järgima ühiskonnaga sobitumise pärast, nii et muidugi PEAB 4aastane koolis käima lihtsalt seepärast, et kõik käivad. See pole argument, et 4aastasele saab kodus töötav vanem palju paremat keskkonda pakkuda.

Ainult et…sellel perel on ju oma kodumaa olemas, miks peab sellises nõmedas riigis elama?

Ma ei öelnud, et Holland on tervikuna nõme riik, vaid et seadused on Eesti mõistes liiga nanny state ja muuhulgas sellised, et kõik peavad samasugused olema, v.a moslemid, neid ei tohi kritiseerida, ma pole seejuures moslemivastane, vaid arvan, et sama kriitika peaks kehtima kõigile, kohalikele, idaeurooplastele või moslemitele.

Ta ei teadnud enne, millised seaduses Hollandis on. Olen nõus, et oleks pidanud Eestis lapse elukoha registreerima, eriti kui ta on inimene, kes ei viitsi ega oska kohalikus keeles seadusi lugeda. Nagu teises kommentaaris kirjutasin, siis saavad lapsega Hollandis olla peaaegu pool aastat, ilma et sinna sisse registreerima peaks. Mina soovitaks tal kohe lapsega Eestisse tulla, kui lapse kätte saab ja see paat maha müüa või välja üürida, eeldusel, et ta seda natuke remondib. Võiks paadi viia mujale, kus on juurdepääs veele, WC ja dušš. Paljudes kohtades, kus inimesed paadimajas elavad, on neil seal juures maal pesemisvõimalused. Paadi üürirahast saaks Eestis korteri üürida.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

see paat maha müüa või välja üürida,

Kas narkaritele meeldib selline niiske ja kõikuv elu või miks keegi peaks tahtma seal elada?

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

vahemärkus

Kas mõnel on veel selgusetu see, et MIKS laps ajutiselt ära võeti (dushi pärast! lasteaia pärast!) ? ei dushi puudumine ega ka lasteaiast loobumine kokku poleks veel piisavat põhjust andnud lapse turvakohta andmiseks.
Minuteada lapse elukoht oli nagu kodutu kuur – tegeliku köögita ja kasutatava tualetita ja pesemisvõimalusteta, parasiitidega haisev ja pime (ka elektrita) väga lagunenud ja väga niiske ning samas ka räpane paadilogu ja olukord vaid halvenes peale kontrollkäike.

+16
-1
Please wait...


Postitas:
Kägu

Minuteada …
… olukord vaid halvenes peale kontrollkäike.

Kust sa seda tead? Kõik kuidagi teavad kuidas teistel on.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Lõpuks kannatavad eelkõige lapsed: ei suuda nad lasteaias igal kuul toimuvaks tähtpäevaks eesti ja vene keeles tantsukesi ja laulukesi pähe tuupida (lapsed tõesti katkevad selle tuupimiskoorma all) ja lõpptulemus on see, et kõik need tantsukesed ja laulukesed olid absoluutselt kasutud ja koolis ning edaspidises elus pole nendega mitte kõige vähematki peale hakata.

Mis tantsukesed? Sa oled kuidagi rumalasti hüsteeriline iga oma kommentaaris. Pole mõtet sul oma ühte halba kogemust kõigile lasteaedadele laiendada. Minu lapse lasteaias oskasid ka praktiliselt kõik lapsed lasteaia lõpus lugeda ja kirjutada, mingeid tantsukesi ma seal ei täheldanud. Jõuludeks õpiti salm ja paar laulu, mis selles nüüd koormavat oli? Sa üldistad mingeid oma nõukaaegseid lasteaiamälestusi siin tänapäeva ja kõikidele vist.

Lisaks on sul probleemid ka kõige muuga, sotsiaalsüsteemiga, haridusega. Jällegi, ära üldista oma isiklikku ühte halba kogemust kogu ühiskonnale.

+13
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

On olemas koolieelsete lasteasutuste riiklik õppekava ja jutt et lasteaias ainult tantsitakse ja lauldakse – ei päde.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772?leiaKehtiv – võite siit lugeda, mis oskused lapsed lasteaias saavad.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Kas laps võeti nüüd lõplikult ära?

Lugesin seda postitust ja miks toetusi kogutakse?

https://www.facebook.com/groups/WoolfEiKarda

+1
0
Please wait...


Postitas:
AnniMarin

Ma vaatasin tema FB lehti, see ema vajab moraalset tuge, keegi peab aitama teda ametiasutustega suhelda, ta ise ei paista selleks küps olla. Kahju, kui laps päriselt ära võeti, võõras peres ei pruugi lapsel sugugi parem olla.

+5
0
Please wait...


Postitas:
Kägu

Kas võib nüüd loota, et lapse eestlasest vanaema on asunud taotlema hooldusõigust?

Isegi, kui emale tundub vanaema “halb variant”, siis võiks ometi korraks mõtiskleda, et kas ikka on? Kui laps “kaob” kuskile hollandi süteemi, siis ilmselt tuleb tõesti “kaotusi” kanda.

+9
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Kas võib nüüd loota, et lapse eestlasest vanaema on asunud taotlema hooldusõigust?

Isegi, kui emale tundub vanaema “halb variant”, siis võiks ometi korraks mõtiskleda, et kas ikka on? Kui laps “kaob” kuskile hollandi süteemi, siis ilmselt tuleb tõesti “kaotusi” kanda.

Ma ei tunne küll hollandi perekonnaseadust, aga eestis vanaema ei ole hooldusõiguslik vanem ja see saa endale hooldusõigust taotleda, vaid saab eestkostet. Sel juhul peab olema mõlemal vanemal HÕ piiratud. Samas on ju olemas lapsel isa.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Kas võib nüüd loota, et lapse eestlasest vanaema on asunud taotlema hooldusõigust?

Isegi, kui emale tundub vanaema “halb variant”, siis võiks ometi korraks mõtiskleda, et kas ikka on? Kui laps “kaob” kuskile hollandi süteemi, siis ilmselt tuleb tõesti “kaotusi” kanda.

Ma ei tunne küll hollandi perekonnaseadust, aga eestis vanaema ei ole hooldusõiguslik vanem ja see saa endale hooldusõigust taotleda, vaid saab eestkostet. Sel juhul peab olema mõlemal vanemal HÕ piiratud. Samas on ju olemas lapsel isa.

Kas võib nüüd loota, et lapse eestlasest vanaema on asunud taotlema hooldusõigust?

Isegi, kui emale tundub vanaema “halb variant”, siis võiks ometi korraks mõtiskleda, et kas ikka on? Kui laps “kaob” kuskile hollandi süteemi, siis ilmselt tuleb tõesti “kaotusi” kanda.

Ma ei tunne küll hollandi perekonnaseadust, aga eestis vanaema ei ole hooldusõiguslik vanem ja see saa endale hooldusõigust taotleda, vaid saab eestkostet. Sel juhul peab olema mõlemal vanemal HÕ piiratud. Samas on ju olemas lapsel isa.

mida see üldse muudaks? laps tuleks eestisse vanaemaga? miks ta siis juba koos emaga eestisse ei võiks tulla?

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Ma vaatasin tema FB lehti, see ema vajab moraalset tuge, keegi peab aitama teda ametiasutustega suhelda, ta ise ei paista selleks küps olla. Kahju, kui laps päriselt ära võeti, võõras peres ei pruugi lapsel sugugi parem olla.

Kui ma neid fotosid vaatasin ja tema mõtteviisi kohta lugesin, siis mulle jääb mulje, et tal on pigem mingi vaimne probleem, mitte ei ole ta lihtsalt boheemlaslik lillelaps, kellel on vaja natukene abi ametiasutustega suhtlemisel.

+18
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Näitan 30 postitust - vahemik 211 kuni 240 (kokku 241 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Ma igatsen Anjut