Teema: Ma olen kartlik ja igav

#3191073:

Tavalielt lõppeb asi nii, et ikka annan järgi ja läheme koos. Mitte küll rattaga 40km vaid 20 kergliiklusteel, mitte maanteel.

Mismõttes 40km? Siis on ju perekonnas juba algtasemel jalgrattaharrastajad, kui sellistest kaugustest räägitakse.
Ja 20km ei sõida samuti igaüks paugust ära.

Järelikult inimestel on see hobi, mille puhul tekib küsimus, et MIKS peaks kellegi hobi harrastamiseks kogu kamp kaasas olema?

Ise ei julge üksi rattaga sõita, et naine/ema peab kaasas olema või?
Või kui naisel/emal on ming oma hobi, siis peavad teised seda samuti kohustuslikus korras harrastama?
Näiteks lugemine või kasvõi perekool ja siis kui sina loed või arvutis istud, siis kõik peavad sama tegema?

Aga mulle siiski tundub, et sa ei saanud ise ka päris täpselt aru, mida sa küsisid. Et jõuda veendumiseni, et “vanainimest ei muuda”, ei pea ootama 10, 30 või 59 aastat.
Mulle lihtsalt ei meeldi jalgratta sõita ja nii on. Jutt lõppenud. Ja kui mu jutt muutuma peaks, olete esimesed, kes sellest teada saavad.

#3191092:

Muidugi julgevad nemad ka. aga see on “kvaliteetaeg perega, teeme midagi põnevat koos”.

Kvaliteetaeg on teatavasti siis, kui kõik naudivad olukorda. Kui keegi “on sunnitud”, siis tema jaoks ei ole kvaliteetaeg.

Aga ma ei usu, et nüüd pole olemas mitte ühtegi tegevust või asja, mida SINA oma perega koos teha ei taha? (Mis sa sellest perest omale siis üldse muretsesid, tekiks küsimus)

Teatris, laulupeol, kinos, rabas jalutamas, sõpradel külas, metsas pildistamas – mida iganes. Sulle ei meeldi tõesti MITTE MISKI?
Isegi puukallistaja ei ole?

Ma ei saa aru, kas sul on lapsed, mees – kes sind üritavad pere ühistesse asjadesse kaasata? Kui on lapsed, siis lapsed tohutult naudivad, et ema/isa nendega tegelevad ja siis tuleks nii kauaks, kui lastel huvi on – oma ego tahaplaanile suruda. Minule ei meeldi telkida sp. pakun alati välja, et läheme kuskile turimistallu vms. magame kasvõi lakas. Rattaga sõidan, aga mitte pikki maid – lasen lastel ja mehel sõita, ise korraldan nii kaua pikniku kuskil (sõidan autoga ette).
Samas armastan kriminulle lugeda ja lapse teavad, kui ema magamistoas loeb – siis ei segata.

Mul oli paar aastat tagasi suhe (õnneks lühike), kus mees, keskealine ammu, 57-aastane, kannatas tõsise motoorse rahutuse all ja ei suutnud ühtegi päeva mööda saata ilma kuhugi minemata ja midagi tegemata.
Ükskord suvisel pühapäeval, kui tõesti enam MITTE MIDAGI ei olnud teha vaja ja ma juba kergendatult ohkasin, otsustas ta minu auto ära pesta ja poleerida. KOOS muidugi pidime seda tegema, ärge arvake, et mina sain kõrvale hiilida, kuigi mind ennast mu auto poleerimine sel hetkel üldse ei huvitanud.
Appi, kui kurnav ja tüütu oli. Õnneks läksime lahku, ma kaua ei oleks vastu pidanud.

Mul on tunne, et teemaalgataja on abielus/elab koos minu eelmise mehega. Kirjeldus vastab täpselt, mees fännas, ilmselt teeb seda praegugi jalgrattasporti, aga üksi oli igav sõita, seega tahtis ta peaaegu igal õhtul ja iga ilmaga jalgratastega sõitma minna, mitte lihtsalt niisama lõbu pärast väikese ringi teha, vaid tähtis oli kilomeetrite arv, kui ma jalgrattaga sõita ei tahtnud, pidime midagi muud tegema, näiteks paadiga sõitma, pikki maid kõndima, suvel kuskil telkima, koos okste korjamisega, millest lõket teha jne. Minu jaoks on kvaliteetaeg kodus õhtuti perega veedetud aeg või niisama perega jalutamine, jälgimata tempot ja kilomeetreid, aga mehe arvates õhtuti kodus olemine oli laisklemine ja nii me lahku läksimegi.

Ma olen samasugune. Ma ei taha väga rahvarohketes kohtades käia ( festivalid, rahvarohked poed, ummikud jne), ma kardan metsa, liigun vaid nii kaugele, et autot näeks, edasi mitte. Ma ei taha paadi vôi laevaga sõita. Lennuki või bussiga sõita. Ma kardan kõrgust ja kinniseid ruume ( avalikus kohas ei julge wc ust lukustada, äkki jään luku taha), kardan lifte jnejnejne.
Elu on mul muidu hea, sestma lihtsalt väldin neid kohti. Okei, lennureisi kannatan lihtsalt ära. Aga muid asju ma lihtsalt ei tee kaasa. Elukaaslane mul teadis tutvuse alguses milline ma olen aga nüüd tajun, et see kãib talle närvidele. Eriti jube kui hakatakse pressima, et lähme ikka noh, lähme natuke kaugemale metsas jenjne. Mine ise kurat, jäta kind rahule. Olen kartlik ja igav.

#3192621:

#3192619:

Eriti jube kui hakatakse pressima, et lähme ikka noh, lähme natuke kaugemale metsas jenjne. Mine ise kurat, jäta kind rahule.

See isegi tundub manipulatsioonina.

Sest kui ta tõesti ta tahaks “sügavale metsa” minna, siis valiks ju teise, julge kaaslase. Kel GPS taskus, kes märgib sellele auto asukoha lihtviisil ära ja teeb ettepaneku: “noo nüüd mehed 10km lõuna poole jooks!”

Aga siis ta ei oleks selle teisega võrreldes Kõva Mees.

Teised ei saa sellest aru, et ma EI TAHA sügavale metsa minna. Nende jaoks on see kökimöki ja no tule ikka, issand jumal, me ei lähe ju kaugele. No auto on ju sealpool, jäta lihtsalt meelde jnejne. Või reisil olles mees tahab minna sukelduma, minuujaoks kindel ei. Vastab, et okei noh, tule siis lihtsalt paadiga kaasa! Kurat ma ei taha! Ma võin sind kaldal oodata, päevitada, mine sina tee mida soovid ja kui kaua tahes. Siis läheb vihale, et issand jumal, midagi sinuga ei saa. Ma saan aru jah, ilge vinguviiul olen aga no ära sunni! Mees ei söö rosinaid ja kala, ma ei topi krt rosinaid toidu sisse, et noh, proovi! Aind 3 rosinat ju! Hull asi!

Ei teadnudki, et nii palju imelikke inimesi meie hulgas on. Ja siis nad mõtlevad oma haiges peas välja kõiksugu teooriad, kuidas mees kutsub igale poole kaasa, et naise üle domineerida, sest pole ju võimalik, et mehele tõesti meeldivad need ettevõtmised.

#3192637:

sest pole ju võimalik, et mehele tõesti meeldivad need ettevõtmised.

Sa ei pea ironiseerima. Ma sain aru, et tegu on täiskasvanud naistega, kes on mõistuse juures ning mehele rahulikult ja eesti keeles selgitanud, et nad ei taha seda või teist asja teha.

Mehed ai saa aru. Korduvalt siiski ja lausa aastate kaupa midagi pressivad.
Mida sina pakud, MIKS nad seda teevad?
Nad on puudega? Nad on idioodid?

MIS teooriat SINU terve pea siis pakub?

….

Kui mulle keegi ütleks, et Viru Hotelli katuselt Olümpiani on tõmmatud kõis, et läheme ja käime selle kiirelt üle.

Ma ei nõustu, ma ei taha jne, kuigi ma vblla 2m kõrgusel maast julgeks seda teha küll ja saaks hakkama, aga nii kõrgel mitte. Lihtsalt kardan kõrgust ja ei taha ka. (pea hakkab ringi käima)

Pealekäimine aga jätkub…
MIDA sa arvad?
Kes meist kiiksuga on?

Nüüd vist juhtus see, et raskeid küsimusi sai sinu jaoks liiga palju.
Lihtsam on sul öelda, et ma olen “imelik”

#3192637:

Ei teadnudki, et nii palju imelikke inimesi meie hulgas on. Ja siis nad mõtlevad oma haiges peas välja kõiksugu teooriad, kuidas mees kutsub igale poole kaasa, et naise üle domineerida, sest pole ju võimalik, et mehele tõesti meeldivad need ettevõtmised.

Kui mees tahab sügavamale metsa minna naisega, siis tahab ta seal vaikselt naise maha lüüa ja matta 🙂 Tegelikult kui palju ID kanalit vaadata, siis võivad sellised hirmud tekkida küll.

#3191073:

Minu häda on selles, et ma olen kartlik ja igav. Mulle meeldib kui pind on otseses mõttes jalge all. Ei meeldi mulle vesi, ei kõrgus, ei mingid tegevused kus tuleb end proovile panna.

Aga perele meeldib. Saan pidevalt kuulda, kui negativistlik ma olen, kui ei taha minna reisile. või paadiga sõitma või rattamatkale.

Mul on kahju, et ma ei suuda olla perele meelejärgi ja nautida neid tegevusi, mida nad tahavad. Tavalielt lõppeb asi nii, et ikka annan järgi ja läheme koos. Mitte küll rattaga 40km vaid 20 kergliiklusteel, mitte maanteel.

aga enamusi neid olukordi ma ei naudi. On nii palju asju mida ma teha ei taha. Nt ujumine, sest ei oska. isegi seenel käia mulle ei meeldi. paadisõitu ei taha, lennureisi mitte, telkida mitte. Olen mugav ja igav ja kartlik.

Nüüd kui ma olen 50a, kas ei võiks juba leppida sellega, et “vanainimest ei muuda”?

Aga sa õpi nautima seltskonda. Kui keskendud vahenditele, siis on asi väga karm. Asi pole ju selles, mida sa kardad vaid hetkel annad koguaeg signaali, et sa ei taha nendega seltskonnas olla. Ilmselt seda sa ise ei saagi aru, et teised näevad sind täiesti teistmoodi. Seltskonda saab nautida ka siis kui rattasõit ei meeldi, aga seltskond meeldib väga. Nad loevad sinu keeldumistest välja seda, et sa ei hooli neist ja sul on neist ükskõik. Nad ei näe, et sa nn annad järgi ja ikkagi lähed, seda siis sinu tingimustel. Nad loevad välja, et sa lihtsalt avaldad selliselt oma põlgust. Ma tean, et see jutt võib tekitada vaidlusi, aga kui hakata uurima, siis see mõju, mis meil on teistele, on hoopis midagi muud, kui see mis me arvame et on. Nii et see jutt negatiivsusest, nad võtavadki seda otse. Asi pole tegevuses, vaid et sa ei naudi seltskonda.

#3192647:

#3192619:

Ma olen samasugune. Ma ei taha väga rahvarohketes kohtades käia ( festivalid, rahvarohked poed, ummikud jne), ma kardan metsa, liigun vaid nii kaugele, et autot näeks, edasi mitte. Ma ei taha paadi vôi laevaga sõita. Lennuki või bussiga sõita. Ma kardan kõrgust ja kinniseid ruume ( avalikus kohas ei julge wc ust lukustada, äkki jään luku taha), kardan lifte jnejnejne.

Elu on mul muidu hea, sestma lihtsalt väldin neid kohti. Okei, lennureisi kannatan lihtsalt ära. Aga muid asju ma lihtsalt ei tee kaasa. Elukaaslane mul teadis tutvuse alguses milline ma olen aga nüüd tajun, et see kãib talle närvidele. Eriti jube kui hakatakse pressima, et lähme ikka noh, lähme natuke kaugemale metsas jenjne. Mine ise kurat, jäta kind rahule. Olen kartlik ja igav.

Miks sa ei tegele oma psüühiliste probleemidega ja ei otsi abi? Jube oli lugedagi. Astu oma hirmudele vastu! Mehel on õigus pahane olla.

Ma ei tegele jah oma probleemiga aga miju jaoks see polegi probleem. Ma lihtsalt ei tee neid asju. Ei lähe paksu metsa sisse, ei käi poes tipptunni ajal, liftiga ei sõida- kasutan alati treppe, kõrgustesse ei roni, pole vajadust ka olnud jne. Lihtsalt väldin neid asju, mis mulle ei meeldi või hirmsad tunduvad. Pere ja sõbrad teavad minu kiikse, mina nende omi (kellel on misofoonia, kes kardab koeri jne) ja ei tee sellest probleemi üldse. Aga vat mehega viimasel ajal on tüli majas, sest ta just nagu nimme pakub neid variante, mis mulle ei meeldi. Mina ju talle ei paku neid toite ja tegevusi, mis talle ei meeldi :S