Esileht Ajaviite- ja muud jutud Ma olen kartlik ja igav

Näitan 26 postitust - vahemik 1 kuni 26 (kokku 26 )

Teema: Ma olen kartlik ja igav

Postitas:
Kägu

Minu häda on selles, et ma olen kartlik ja igav. Mulle meeldib kui pind on otseses mõttes jalge all. Ei meeldi mulle vesi, ei kõrgus, ei mingid tegevused kus tuleb end proovile panna.
Aga perele meeldib. Saan pidevalt kuulda, kui negativistlik ma olen, kui ei taha minna reisile. või paadiga sõitma või rattamatkale.
Mul on kahju, et ma ei suuda olla perele meelejärgi ja nautida neid tegevusi, mida nad tahavad. Tavalielt lõppeb asi nii, et ikka annan järgi ja läheme koos. Mitte küll rattaga 40km vaid 20 kergliiklusteel, mitte maanteel.
aga enamusi neid olukordi ma ei naudi. On nii palju asju mida ma teha ei taha. Nt ujumine, sest ei oska. isegi seenel käia mulle ei meeldi. paadisõitu ei taha, lennureisi mitte, telkida mitte. Olen mugav ja igav ja kartlik.
Nüüd kui ma olen 50a, kas ei võiks juba leppida sellega, et “vanainimest ei muuda”?

+14
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tavalielt lõppeb asi nii, et ikka annan järgi ja läheme koos. Mitte küll rattaga 40km vaid 20 kergliiklusteel, mitte maanteel.

Mismõttes 40km? Siis on ju perekonnas juba algtasemel jalgrattaharrastajad, kui sellistest kaugustest räägitakse.
Ja 20km ei sõida samuti igaüks paugust ära.

Järelikult inimestel on see hobi, mille puhul tekib küsimus, et MIKS peaks kellegi hobi harrastamiseks kogu kamp kaasas olema?

Ise ei julge üksi rattaga sõita, et naine/ema peab kaasas olema või?
Või kui naisel/emal on ming oma hobi, siis peavad teised seda samuti kohustuslikus korras harrastama?
Näiteks lugemine või kasvõi perekool ja siis kui sina loed või arvutis istud, siis kõik peavad sama tegema?

Aga mulle siiski tundub, et sa ei saanud ise ka päris täpselt aru, mida sa küsisid. Et jõuda veendumiseni, et “vanainimest ei muuda”, ei pea ootama 10, 30 või 59 aastat.
Mulle lihtsalt ei meeldi jalgratta sõita ja nii on. Jutt lõppenud. Ja kui mu jutt muutuma peaks, olete esimesed, kes sellest teada saavad.

+15
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ise ei julge üksi rattaga sõita, et naine/ema peab kaasas olema?

Inimesed ikka tahavad koos perega asju teha, sellised, kes pere loovad ja kes tunnevad nendega mingit lähedust ja kokkukuuluvust vähemalt küll. Mõni muidugi ongi õnnelik, kui naisest natukesekski eemale saab ja eks omaette aega ole ka enamikule vahel vaja muidugi, aga ju ta tahtis just koos tegutseda. Koos tegutsedes on paljud asjad teistmoodi kui üksi tehes, see, kas halvemad või paremad, sõltub juba seltskonnast ja olukorrast, mõnes olukorras on hea, kui keegigi kõrval on. Inimesed ikka tahavad meeldivate inimestega koos aega veeta, häda ja viletsus seisneb selles, et inimestele ei meeldi samad tegevused, sageli peabki seltskonnaga kompromisse tegema.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

se ei julge üksi rattaga sõita, et naine/ema peab kaasas olema või?

Muidugi julgevad nemad ka. aga see on “kvaliteetaeg perega, teeme midagi põnevat koos”.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina näiteks ei oska jalgrattaga sõita (ilmselt pärilik keskkõrva tasakaaluelundi viga) ja pere peabki sellega arvestama, et reisil EI SAA jalgrattaid laenutada, Eestis ei saa ühist rattamatka teha ega transpordil rattaga arvestada.
Teistel pereliikmetel on rattad olemas ja nemad ise sõidavad, aga ühise tegevusena seda lihtsalt ei saa teha ja sellega arvestatakse. No mis teha!!?

Ja ühtlasi püüame vältida reisimist väikeste kõikuvate (diisli)paatidega, sest seal mul on ka paha olla, juba see toss, mis inimeste peale ka keerutab, ajab iiveldama. Suure laevaga suvisel ajal (loe: väikse lainega, suvel tavaliselt on väike laine) saan reisida. Lennukiga saan reisida.

+6
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Muidugi julgevad nemad ka. aga see on “kvaliteetaeg perega, teeme midagi põnevat koos”.

Kvaliteetaeg on teatavasti siis, kui kõik naudivad olukorda. Kui keegi “on sunnitud”, siis tema jaoks ei ole kvaliteetaeg.

Aga ma ei usu, et nüüd pole olemas mitte ühtegi tegevust või asja, mida SINA oma perega koos teha ei taha? (Mis sa sellest perest omale siis üldse muretsesid, tekiks küsimus)

Teatris, laulupeol, kinos, rabas jalutamas, sõpradel külas, metsas pildistamas – mida iganes. Sulle ei meeldi tõesti MITTE MISKI?
Isegi puukallistaja ei ole?

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

(ilmselt pärilik keskkõrva tasakaaluelundi viga)

Tasakaaluelund asub sisekõrvas, mitte keskkõrvas. Lihtsalt teadmiseks.

+5
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ei saa aru, kas sul on lapsed, mees – kes sind üritavad pere ühistesse asjadesse kaasata? Kui on lapsed, siis lapsed tohutult naudivad, et ema/isa nendega tegelevad ja siis tuleks nii kauaks, kui lastel huvi on – oma ego tahaplaanile suruda. Minule ei meeldi telkida sp. pakun alati välja, et läheme kuskile turimistallu vms. magame kasvõi lakas. Rattaga sõidan, aga mitte pikki maid – lasen lastel ja mehel sõita, ise korraldan nii kaua pikniku kuskil (sõidan autoga ette).
Samas armastan kriminulle lugeda ja lapse teavad, kui ema magamistoas loeb – siis ei segata.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Imelik perekond sul. Ikka peab arvestama pereliikmetega. Näiteks minul ja mu vanemal lapsel on kõrgushirm ja mu mees tahaks ainult mägesid väisata. Sellegipoolelt teeme kompromissi puhkuste osas, ei hakka loodis autoga mäkke sõitma.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul oli paar aastat tagasi suhe (õnneks lühike), kus mees, keskealine ammu, 57-aastane, kannatas tõsise motoorse rahutuse all ja ei suutnud ühtegi päeva mööda saata ilma kuhugi minemata ja midagi tegemata.
Ükskord suvisel pühapäeval, kui tõesti enam MITTE MIDAGI ei olnud teha vaja ja ma juba kergendatult ohkasin, otsustas ta minu auto ära pesta ja poleerida. KOOS muidugi pidime seda tegema, ärge arvake, et mina sain kõrvale hiilida, kuigi mind ennast mu auto poleerimine sel hetkel üldse ei huvitanud.
Appi, kui kurnav ja tüütu oli. Õnneks läksime lahku, ma kaua ei oleks vastu pidanud.

+7
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

KOOS muidugi pidime seda tegema

Koos hoidsite seda poleermasinat käes või oli mehel kaks masinat riiulist võtta VÕI otsustas ta kasutada amatööri abi käsitsi tegemisel ja pidi kõik ise pärast üle tegema?

Aga mina oleks ta selle KOOStegemise peale pikalt saatud ja aia peale sildi riputanud, et poleerin autosid, hind täna odav.
Oleks teada saanud, kauaks seda rahutust jätkub ja kas seda ka rahaks annab pöörata.

+7
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul on tunne, et teemaalgataja on abielus/elab koos minu eelmise mehega. Kirjeldus vastab täpselt, mees fännas, ilmselt teeb seda praegugi jalgrattasporti, aga üksi oli igav sõita, seega tahtis ta peaaegu igal õhtul ja iga ilmaga jalgratastega sõitma minna, mitte lihtsalt niisama lõbu pärast väikese ringi teha, vaid tähtis oli kilomeetrite arv, kui ma jalgrattaga sõita ei tahtnud, pidime midagi muud tegema, näiteks paadiga sõitma, pikki maid kõndima, suvel kuskil telkima, koos okste korjamisega, millest lõket teha jne. Minu jaoks on kvaliteetaeg kodus õhtuti perega veedetud aeg või niisama perega jalutamine, jälgimata tempot ja kilomeetreid, aga mehe arvates õhtuti kodus olemine oli laisklemine ja nii me lahku läksimegi.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas sul see pere nii teistmoodi on ja kas nad enne ei teadnud, et sulle ei meeldi ei vesi, kõrgus ega proovilepanevad olukorrad? Kinnitan sulle, et sul ei ole midagi viga, sinu perel puudub aga ilmselt empaatiavõime. Mina olen samasugune, kuigi eks ma olen proovinud igasuguseid asju, aga enamasti ainult iseenese soovist. Ning nentinud jälle, et ei ole see minu ala. Ma ei oska ujuda, ehkki olen täiskasvanuna käinud lausa kursustel. Käed ja jalad ei suuda koordinatsioonis liikuda ja olen uskumatu koba. Kardan kiirust (jalgrattaga sõidan, aga kulgen omas tempos), kardan kõrgust (suusapuhkus oleks minu õudusunenägu, kuskile ronima ei kipu). Mees teadis seda algusest peale ja pole kunagi sundinud mind tegema asju, mida ma ei taha. Spordimegi eraldi ja mina olen sportlikum, aga kindlal pinnal. Lapsed on kõiges osavamad, aga meie ühised harrastused ei ole seotud kiiruse ega kõrgusega. Käime kinos, teatris, jalutamas, tegeleme lemmikloomaga seotud harrastustega. Kahtlustan muidugi, et eks teised on minu järel ettevaatlikumaks muutunud, aga mis selles paha? 😉

+4
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olen samasugune. Ma ei taha väga rahvarohketes kohtades käia ( festivalid, rahvarohked poed, ummikud jne), ma kardan metsa, liigun vaid nii kaugele, et autot näeks, edasi mitte. Ma ei taha paadi vôi laevaga sõita. Lennuki või bussiga sõita. Ma kardan kõrgust ja kinniseid ruume ( avalikus kohas ei julge wc ust lukustada, äkki jään luku taha), kardan lifte jnejnejne.
Elu on mul muidu hea, sestma lihtsalt väldin neid kohti. Okei, lennureisi kannatan lihtsalt ära. Aga muid asju ma lihtsalt ei tee kaasa. Elukaaslane mul teadis tutvuse alguses milline ma olen aga nüüd tajun, et see kãib talle närvidele. Eriti jube kui hakatakse pressima, et lähme ikka noh, lähme natuke kaugemale metsas jenjne. Mine ise kurat, jäta kind rahule. Olen kartlik ja igav.

+4
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eriti jube kui hakatakse pressima, et lähme ikka noh, lähme natuke kaugemale metsas jenjne. Mine ise kurat, jäta kind rahule.

See isegi tundub manipulatsioonina.

Sest kui ta tõesti ta tahaks “sügavale metsa” minna, siis valiks ju teise, julge kaaslase. Kel GPS taskus, kes märgib sellele auto asukoha lihtviisil ära ja teeb ettepaneku: “noo nüüd mehed 10km lõuna poole jooks!”

Aga siis ta ei oleks selle teisega võrreldes Kõva Mees.

+2
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eriti jube kui hakatakse pressima, et lähme ikka noh, lähme natuke kaugemale metsas jenjne. Mine ise kurat, jäta kind rahule.

See isegi tundub manipulatsioonina.

Sest kui ta tõesti ta tahaks “sügavale metsa” minna, siis valiks ju teise, julge kaaslase. Kel GPS taskus, kes märgib sellele auto asukoha lihtviisil ära ja teeb ettepaneku: “noo nüüd mehed 10km lõuna poole jooks!”

Aga siis ta ei oleks selle teisega võrreldes Kõva Mees.

Teised ei saa sellest aru, et ma EI TAHA sügavale metsa minna. Nende jaoks on see kökimöki ja no tule ikka, issand jumal, me ei lähe ju kaugele. No auto on ju sealpool, jäta lihtsalt meelde jnejne. Või reisil olles mees tahab minna sukelduma, minuujaoks kindel ei. Vastab, et okei noh, tule siis lihtsalt paadiga kaasa! Kurat ma ei taha! Ma võin sind kaldal oodata, päevitada, mine sina tee mida soovid ja kui kaua tahes. Siis läheb vihale, et issand jumal, midagi sinuga ei saa. Ma saan aru jah, ilge vinguviiul olen aga no ära sunni! Mees ei söö rosinaid ja kala, ma ei topi krt rosinaid toidu sisse, et noh, proovi! Aind 3 rosinat ju! Hull asi!

+7
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teised ei saa sellest aru, et ma EI TAHA sügavale metsa minna.

Ei mina sain aru, miks sa ei taha.
Sest sa ei taha ja kõik, vahet pole, miks.
Aga sa ise ei saanud aru, et miks mees juśt sind igale poole kaasa pressib.

Et ise domineerida. Mõistad?

+2
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei teadnudki, et nii palju imelikke inimesi meie hulgas on. Ja siis nad mõtlevad oma haiges peas välja kõiksugu teooriad, kuidas mees kutsub igale poole kaasa, et naise üle domineerida, sest pole ju võimalik, et mehele tõesti meeldivad need ettevõtmised.

+10
-5
Please wait...

Postitas:
kitah

Ma just topiks need kolm rosinat talle siis ja tänitaks, et mis kuradi mees sa oled, rosinaid ka ei söö, eriline tohmik ja vingur ikka. Ja kui õiendama hakkaks, siis ütlekski, et aga miks sa sunnid MIND vastu tahtmist tegema midagi, mis mulle absoluutselt ei meeldi, mida ma ei salli, vot siis nüüd närigi ise ka rosinaid, kuni näost siniseks lähed! Kas jõuab talle kohale või ei.

+5
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

sest pole ju võimalik, et mehele tõesti meeldivad need ettevõtmised.

Sa ei pea ironiseerima. Ma sain aru, et tegu on täiskasvanud naistega, kes on mõistuse juures ning mehele rahulikult ja eesti keeles selgitanud, et nad ei taha seda või teist asja teha.

Mehed ai saa aru. Korduvalt siiski ja lausa aastate kaupa midagi pressivad.
Mida sina pakud, MIKS nad seda teevad?
Nad on puudega? Nad on idioodid?

MIS teooriat SINU terve pea siis pakub?

….

Kui mulle keegi ütleks, et Viru Hotelli katuselt Olümpiani on tõmmatud kõis, et läheme ja käime selle kiirelt üle.

Ma ei nõustu, ma ei taha jne, kuigi ma vblla 2m kõrgusel maast julgeks seda teha küll ja saaks hakkama, aga nii kõrgel mitte. Lihtsalt kardan kõrgust ja ei taha ka. (pea hakkab ringi käima)

Pealekäimine aga jätkub…
MIDA sa arvad?
Kes meist kiiksuga on?

Nüüd vist juhtus see, et raskeid küsimusi sai sinu jaoks liiga palju.
Lihtsam on sul öelda, et ma olen “imelik”

+2
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma olen samasugune. Ma ei taha väga rahvarohketes kohtades käia ( festivalid, rahvarohked poed, ummikud jne), ma kardan metsa, liigun vaid nii kaugele, et autot näeks, edasi mitte. Ma ei taha paadi vôi laevaga sõita. Lennuki või bussiga sõita. Ma kardan kõrgust ja kinniseid ruume ( avalikus kohas ei julge wc ust lukustada, äkki jään luku taha), kardan lifte jnejnejne.
Elu on mul muidu hea, sestma lihtsalt väldin neid kohti. Okei, lennureisi kannatan lihtsalt ära. Aga muid asju ma lihtsalt ei tee kaasa. Elukaaslane mul teadis tutvuse alguses milline ma olen aga nüüd tajun, et see kãib talle närvidele. Eriti jube kui hakatakse pressima, et lähme ikka noh, lähme natuke kaugemale metsas jenjne. Mine ise kurat, jäta kind rahule. Olen kartlik ja igav.

Miks sa ei tegele oma psüühiliste probleemidega ja ei otsi abi? Jube oli lugedagi. Astu oma hirmudele vastu! Mehel on õigus pahane olla.

+6
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei teadnudki, et nii palju imelikke inimesi meie hulgas on. Ja siis nad mõtlevad oma haiges peas välja kõiksugu teooriad, kuidas mees kutsub igale poole kaasa, et naise üle domineerida, sest pole ju võimalik, et mehele tõesti meeldivad need ettevõtmised.

Kui mees tahab sügavamale metsa minna naisega, siis tahab ta seal vaikselt naise maha lüüa ja matta 🙂 Tegelikult kui palju ID kanalit vaadata, siis võivad sellised hirmud tekkida küll.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei teadnudki, et nii palju imelikke inimesi meie hulgas on. Ja siis nad mõtlevad oma haiges peas välja kõiksugu teooriad, kuidas mees kutsub igale poole kaasa, et naise üle domineerida, sest pole ju võimalik, et mehele tõesti meeldivad need ettevõtmised.

Kui mees tahab sügavamale metsa minna naisega, siis tahab ta seal vaikselt naise maha lüüa ja matta 🙂 Tegelikult kui palju ID kanalit vaadata, siis võivad sellised hirmud tekkida küll.

See on mu lemmik kanal!
Aga m täitsa saan teemaalgatajast aru. Ilmselt on ta inteovert nagu minagi.
Ma ka tahaks aga no tee või tina, ei viitsi kuhugi minna.
Tunnen süümekaid(kuna lapsed on alles 10 ja 5) aga ka mina sunnin ennast.
Viimati käisime laste soovil Mihkli laadal. Minu jaoks isiklikult oli see täielik aja raiakamine. Palav oli, pidi ennast igalt poolt läbi litsuma, valmama, et lapsed ära ei kaoks jne.
See oli koha peal olev emotsioon. Aga lapsed olid rõõmsad ja ära tulime, oli endalgi hea meel, et linnuke kirja saab.

Kui aga oma pereliikmed sunniksid mind täiesti vastumeelsele(lausa hirm- mul maod) mingile tegevusele, siis ma küll kaasa ei läheks. Kasvõi solvumise või tüli hinnaga.
See ei ole normaalne, et pereliige sind selliseks asjaks “sunnib”!

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu häda on selles, et ma olen kartlik ja igav. Mulle meeldib kui pind on otseses mõttes jalge all. Ei meeldi mulle vesi, ei kõrgus, ei mingid tegevused kus tuleb end proovile panna.

Aga perele meeldib. Saan pidevalt kuulda, kui negativistlik ma olen, kui ei taha minna reisile. või paadiga sõitma või rattamatkale.

Mul on kahju, et ma ei suuda olla perele meelejärgi ja nautida neid tegevusi, mida nad tahavad. Tavalielt lõppeb asi nii, et ikka annan järgi ja läheme koos. Mitte küll rattaga 40km vaid 20 kergliiklusteel, mitte maanteel.

aga enamusi neid olukordi ma ei naudi. On nii palju asju mida ma teha ei taha. Nt ujumine, sest ei oska. isegi seenel käia mulle ei meeldi. paadisõitu ei taha, lennureisi mitte, telkida mitte. Olen mugav ja igav ja kartlik.

Nüüd kui ma olen 50a, kas ei võiks juba leppida sellega, et “vanainimest ei muuda”?

Aga sa õpi nautima seltskonda. Kui keskendud vahenditele, siis on asi väga karm. Asi pole ju selles, mida sa kardad vaid hetkel annad koguaeg signaali, et sa ei taha nendega seltskonnas olla. Ilmselt seda sa ise ei saagi aru, et teised näevad sind täiesti teistmoodi. Seltskonda saab nautida ka siis kui rattasõit ei meeldi, aga seltskond meeldib väga. Nad loevad sinu keeldumistest välja seda, et sa ei hooli neist ja sul on neist ükskõik. Nad ei näe, et sa nn annad järgi ja ikkagi lähed, seda siis sinu tingimustel. Nad loevad välja, et sa lihtsalt avaldad selliselt oma põlgust. Ma tean, et see jutt võib tekitada vaidlusi, aga kui hakata uurima, siis see mõju, mis meil on teistele, on hoopis midagi muud, kui see mis me arvame et on. Nii et see jutt negatiivsusest, nad võtavadki seda otse. Asi pole tegevuses, vaid et sa ei naudi seltskonda.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
kitah

No krt aga miks peaks. NO MIKS PEAKS!!! Ennast ometigi ringi ei tee ja selline sundimine on ikka väga ahistav ja isegi alatu, selline sissesõitmine ja pealepressimine, kui naise ja emaga, tema tunnetega absoluutselt ei arvestata. Jõhker mis jõhker, ma ütli! Kui neid pannas üksikvangistusse, siis nimetatakse seda piinamiseks, aga kui seltskonda mittetaluvale inimesele sunnitakse peale mingeid seltskondi ja tegevusi, ja kui ta ei taha, siis ristitakse veel igatpidi, siis see oleks nagu ok? Vaat, ei ole!
Ausalt, ma lähen juba paljalt sellisest pealesundimise mõttestki tigedaks.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olen samasugune. Ma ei taha väga rahvarohketes kohtades käia ( festivalid, rahvarohked poed, ummikud jne), ma kardan metsa, liigun vaid nii kaugele, et autot näeks, edasi mitte. Ma ei taha paadi vôi laevaga sõita. Lennuki või bussiga sõita. Ma kardan kõrgust ja kinniseid ruume ( avalikus kohas ei julge wc ust lukustada, äkki jään luku taha), kardan lifte jnejnejne.

Elu on mul muidu hea, sestma lihtsalt väldin neid kohti. Okei, lennureisi kannatan lihtsalt ära. Aga muid asju ma lihtsalt ei tee kaasa. Elukaaslane mul teadis tutvuse alguses milline ma olen aga nüüd tajun, et see kãib talle närvidele. Eriti jube kui hakatakse pressima, et lähme ikka noh, lähme natuke kaugemale metsas jenjne. Mine ise kurat, jäta kind rahule. Olen kartlik ja igav.

Miks sa ei tegele oma psüühiliste probleemidega ja ei otsi abi? Jube oli lugedagi. Astu oma hirmudele vastu! Mehel on õigus pahane olla.

Ma ei tegele jah oma probleemiga aga miju jaoks see polegi probleem. Ma lihtsalt ei tee neid asju. Ei lähe paksu metsa sisse, ei käi poes tipptunni ajal, liftiga ei sõida- kasutan alati treppe, kõrgustesse ei roni, pole vajadust ka olnud jne. Lihtsalt väldin neid asju, mis mulle ei meeldi või hirmsad tunduvad. Pere ja sõbrad teavad minu kiikse, mina nende omi (kellel on misofoonia, kes kardab koeri jne) ja ei tee sellest probleemi üldse. Aga vat mehega viimasel ajal on tüli majas, sest ta just nagu nimme pakub neid variante, mis mulle ei meeldi. Mina ju talle ei paku neid toite ja tegevusi, mis talle ei meeldi :S

+5
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Näitan 26 postitust - vahemik 1 kuni 26 (kokku 26 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Ma olen kartlik ja igav