Ma ju ometigi meigingi ennast, kulmud on alati värvitud ja vormitud, ripsmed koolutatud (pikendusi ma siiski ei kavatse panna) ja tušitatud, jumestuskreem on alati näos.
Kuigi – kuna ma olen aastakümnetega aru jõudnud saada, et tjah – meik teeb küll tiba ilusamaks, aga no ei tee ta ilusaks ikka – ei tee ei nina väiksemaks ega hobusenägu lühemaks. Ja seetõttu löön päris sageli ka käega ja näiteks tööle tulen sageli ainult jumestuskreemi kasutades, suvel ka mitte seda. Sarah Jessica Parekeriga võrdlus ongi just seetõttu paras, et – ta jah ju meigib ka, aga ilusat ei saa temast eal. Nooremana veel, aga juba üle keskea – ei. Mul on hästi sarnane näotüüp ja ka vananemise jäljed on samad.
Keegi kes siin Kaljulaidi juuksurit soovitas – ma ütleks, et Kaljulaidi juuksur ei ole teda kindlasti ilusamaks teinud.
Värvin poolpüsivärviga, no hall oleks veel jubedam. Ma pole ka selline ilus ühtlane hall, vaid imelikult pool pead on hall ja kuklast tagantpoolt mitte.
Keegi kes siin viitas enesekindlusele – sellest mul ju puudust pole. Vaat et tänu sellele tõdemusele, et ilu minu uksi ei ava, olen ennast üles ehitanud enam-vähem targaks ja ka enam-vähem rikkaks. Loomulikult pole mulle ette nähtud olla rikka mehe kena kaasake.
Aga – on lihtsalt väga tüütu see muster, et inimesed kujundavad arvamuse ikkagi esmalt välimuse põhjal. Näiteks kui tööle tuleb mõni uus inimene, siis alati läheb umbes pool aastat kui ma kuulen enda kohta seda arvamust, et oo, ta on nii lahe inimene tegelikult. Tahaks küsida – a miks sa teisiti arvasid? Aga ma ei küsi. Ma tean. Ma näen, kuidas ilusad inimesed lõikavad läbi elu nagu nuga läbi sula või.
Teema on niisama arutluseks ja väikeseks tõrvatilgaks meepotti, kus kõik on kenad ja ennast kiita armastavad. Kaastunde asemel ma piem tahtsin näha, kas ilmub keegi, kes ka ütleb otse ja ausalt – ma olen ka k o l e.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 17.02 19:56; 17.02 20:49; 18.02 10:23; 18.02 14:01;